Üle poolte Baltimaade elanikest kasutab 5–10 aastat vana kodutehnikat, selgus hiljuti läbi viidud tarbijakäitumise uuringust Samsung LIVING Smart. Vana kodutehnika kasutamine suurendab majapidamise aastast energiatarbimist mitmekordselt, mistõttu tasub investeering uude seadmesse end üha kiiremini ära.
Samsung Electronics Baltics ja turu-uuringute firma GfK poolt läbi viidud uuringust selgus, et viimase nelja aasta jooksul on uusi koduseadmeid soetanud umbes 45 protsenti leedulastest, 43 protsenti eestlastest ja 40 protsenti lätlastest. Peamiselt vahetatakse vana kodumasin uue vastu alles siis, kui see on lõpetanud töötamise või ei tööta piisavalt hästi.
5–10 aastat vanad seadmed tarbivad aga aastas 3-4 korda rohkem energiat kui uued
Vaid vähesed Baltimaade elanikud peavad vajalikuks vahetada vana, kuid töötav tehnika välja uue, ökonoomsema vastu. Viimase nelja aasta jooksul on kõigest 12 protsenti eestlastest soetanud endale uue koduseadme just energiasäästlikkust silmas pidades. Lätlaste hulgas on see protsent umbes sama, kuid leedulased on pisut energiasäästlikumad. 17 protsenti leedulastest on asendanud vana töötava kodumasina uuega energia säästmise eesmärgil.
„Paljud inimesed ei mõtle igapäevaselt, kui palju tarbib elektrit külmik, tolmuimeja või pesumasin. 5–10 aastat vanad seadmed tarbivad aga aastas 3-4 korda rohkem energiat kui uued, A++ energiamärgistusega seadmed. Vana seadme asendamine uuega võib olla majapidamise jaoks suur kokkuhoid. Korralik investeering energiasäästlikusse kodutehnikasse tasub väga kiiresti ära,“ ütles Samsung Eesti juht Toomas Tiits.
Uut seadet ostes ei jälgita enam niivõrd toote hinda, vaid pigem selle energiamärgistust
Samas selgub uuringust, et kui on tekkinud vajadus uue seadme järele, siis peetakse energiasäästlikkust väga oluliseks ostuargumendiks. Ligi pooled eestlased peavad seda tähtsaks nii uue külmiku, tolmuimeja kui ka pesumasina soetamisel. Oluline on ka seadme suurus ja mahutavus ning selle hind. Energiasäästlikkus on lätlaste ja leedulaste jaoks esmatähtis tegur külmikute ja pesumasinate ostmisel. Vähem vaadatakse energiasäästlikkust tolmuimejat soetades.
„Inimesed mõistavad, et toote odavam hind ei tähenda pikemas plaanis ilmtingimata kasu keskkonnale ega rahakotile, mistõttu on seadme energiasäästlikkus inimeste jaoks muutunud üha olulisemaks. Uut seadet ostes ei jälgita enam niivõrd toote hinda, vaid pigem selle energiamärgistust,” selgitas Toomas Tiits.
Uuringust Samsung LIVING Smart selgus, et nii eestlased, lätlased kui ka leedulased eelistavad kodutehnika soetamisel kõrgema energiamärgistusega tooteid, mis võimaldavad säästa nii elektrit kui ka vett. 58 protsenti eestlastest valib energia- ja veesäästlikud seadmed seepärast, et need võimaldavad pikema perioodi vältel raha kokku hoida. Sama teeb 56 protsenti lätlastest ja 55 protsenti leedulastest.
Uuringust selgus, et 39 protsenti eestlastest ja lätlastest mõtleb sellele, millist mõju nende käitumine keskkonnale avaldab. Leedus muretseb keskkonna pärast 61 protsenti inimestest. Nii Eestis kui ka Lätis on 20 protsenti inimesi, kes ei mõtle üldse keskkonna säästmisele.
Uuringu Samsung LIVING Smart eesmärk oli analüüsida eestlaste, lätlaste ja leedulaste igapäevaseid harjumusi keskkonna säästmisel ning selgitada välja põhjused ja viisid, kuidas inimesed keskkonda säästavad. Uuringu viis turu-uuringute firma GfK läbi oktoobris, kasutades CAWI veebiküsitlusmeetodit. Uuringus osales 2222 inimest kolmest Balti riigist.
Allikas: Samsung
Samsung Electronics Baltics ja turu-uuringute firma GfK poolt läbi viidud uuringust selgus, et viimase nelja aasta jooksul on uusi koduseadmeid soetanud umbes 45 protsenti leedulastest, 43 protsenti eestlastest ja 40 protsenti lätlastest. Peamiselt vahetatakse vana kodumasin uue vastu alles siis, kui see on lõpetanud töötamise või ei tööta piisavalt hästi.
5–10 aastat vanad seadmed tarbivad aga aastas 3-4 korda rohkem energiat kui uued
Vaid vähesed Baltimaade elanikud peavad vajalikuks vahetada vana, kuid töötav tehnika välja uue, ökonoomsema vastu. Viimase nelja aasta jooksul on kõigest 12 protsenti eestlastest soetanud endale uue koduseadme just energiasäästlikkust silmas pidades. Lätlaste hulgas on see protsent umbes sama, kuid leedulased on pisut energiasäästlikumad. 17 protsenti leedulastest on asendanud vana töötava kodumasina uuega energia säästmise eesmärgil.
„Paljud inimesed ei mõtle igapäevaselt, kui palju tarbib elektrit külmik, tolmuimeja või pesumasin. 5–10 aastat vanad seadmed tarbivad aga aastas 3-4 korda rohkem energiat kui uued, A++ energiamärgistusega seadmed. Vana seadme asendamine uuega võib olla majapidamise jaoks suur kokkuhoid. Korralik investeering energiasäästlikusse kodutehnikasse tasub väga kiiresti ära,“ ütles Samsung Eesti juht Toomas Tiits.
Uut seadet ostes ei jälgita enam niivõrd toote hinda, vaid pigem selle energiamärgistust
Samas selgub uuringust, et kui on tekkinud vajadus uue seadme järele, siis peetakse energiasäästlikkust väga oluliseks ostuargumendiks. Ligi pooled eestlased peavad seda tähtsaks nii uue külmiku, tolmuimeja kui ka pesumasina soetamisel. Oluline on ka seadme suurus ja mahutavus ning selle hind. Energiasäästlikkus on lätlaste ja leedulaste jaoks esmatähtis tegur külmikute ja pesumasinate ostmisel. Vähem vaadatakse energiasäästlikkust tolmuimejat soetades.
„Inimesed mõistavad, et toote odavam hind ei tähenda pikemas plaanis ilmtingimata kasu keskkonnale ega rahakotile, mistõttu on seadme energiasäästlikkus inimeste jaoks muutunud üha olulisemaks. Uut seadet ostes ei jälgita enam niivõrd toote hinda, vaid pigem selle energiamärgistust,” selgitas Toomas Tiits.
Uuringust Samsung LIVING Smart selgus, et nii eestlased, lätlased kui ka leedulased eelistavad kodutehnika soetamisel kõrgema energiamärgistusega tooteid, mis võimaldavad säästa nii elektrit kui ka vett. 58 protsenti eestlastest valib energia- ja veesäästlikud seadmed seepärast, et need võimaldavad pikema perioodi vältel raha kokku hoida. Sama teeb 56 protsenti lätlastest ja 55 protsenti leedulastest.
Uuringust selgus, et 39 protsenti eestlastest ja lätlastest mõtleb sellele, millist mõju nende käitumine keskkonnale avaldab. Leedus muretseb keskkonna pärast 61 protsenti inimestest. Nii Eestis kui ka Lätis on 20 protsenti inimesi, kes ei mõtle üldse keskkonna säästmisele.
Uuringu Samsung LIVING Smart eesmärk oli analüüsida eestlaste, lätlaste ja leedulaste igapäevaseid harjumusi keskkonna säästmisel ning selgitada välja põhjused ja viisid, kuidas inimesed keskkonda säästavad. Uuringu viis turu-uuringute firma GfK läbi oktoobris, kasutades CAWI veebiküsitlusmeetodit. Uuringus osales 2222 inimest kolmest Balti riigist.
Allikas: Samsung
RSS Feed