Category: JUNG - MÕTTED JA JUTUD EHK AUSALT ELUST SEKKA HOOGSALT UUDISEID

JUNGi nutikodu lahendusi saab nüüdsest häälkäsklustega juhtida ka Amazon Echot kasutades

3/28/2018

Lüliteid ja targa maja lahendusi tootva JUNGi nutikodu lahendusi saab nüüdsest häälkäsklustega juhitada ka Amazon Echo seadmetega, kasutades selleks Alexa nimelist virtuaalset koduabilist.
JUNGi Eesti esindaja Mark Meltsi sõnul on häälkäskluste eesmärgiks muuta eluasemefunktsioonide juhtimine ning igapäevased kodused toimetused kasutajale veelgi lihtsamaks, mugavamaks ja vähem ajamahukamaks. „Amazon Echo Alexa, mille kasutamist nutikodu süsteemis tutvustame ka tänavusel ehitusmessil, on selleks üks parim saadaolevatest võimalustest. Süsteemil on hea kõnetuvastus, see saab aru isegi kasutaja kõne eripäradest,“ ütles Melts.

Amazon Echot saab kasutada KNX-standardil põhinevate targa maja lahendustega. Häälkäskluste kasutamiseks tuleb targa maja juhtimissüsteem aktiveerida Amazon Alexa rakenduses. „Kui targa kodu süsteem on ühildatud Amazoni seadmega, muutuvad eluasemefunktsioonid rakenduses nähtavaks ning edasi saab kasutaja valida, milliseid neist soovib ta häälkäsklusega juhtida. Süsteemis on olemas ka erinevates keeltes näidised peamistest käsklustest,“ selgitas Melts.
Kuigi tark kodu on loodud toimetama suuresti iseseisvalt ning kasutaja igapäevane sekkumine on vajalik minimaalselt, on hääljuhtimine Meltsi sõnul mugav olukordades, kus soovitakse midagi kiiresti muuta – näiteks hämardada valgustust, lülitada sisse või välja muusika või televiisor. „Häälkäsklustega saab nutikodu süsteemis juhtida pea kõike, alates temperatuuri seadistamisest kuni kardinate ja multimeedia juhtimiseni. Et käsklused aga ka meelde jääksid, on soovitav neid kasutada mõõdukalt ning pigem lihtsamate funktsioonide puhul,“ ütles Melts.
Nutikodu hääljuhtimisega on võimalik lähemalt tutvuda 4.-7. aprillil ehitusmessil Eesti ehitab 2018.
Allikas: JUNGi Eesti, Corpore

Targa maja keskmes on inimene ja tema individuaalsed vajadused

3/3/2018

Targa maja lahendusi tootva JUNGi Eesti esindaja Mark Meltsi sõnul on tark maja eeskätt loodud hoolitsema, et elukeskkond, milles igapäevaselt viibime, oleks kasutajale võimalikult mugav, tervislik ja turvaline ning igapäevaste kohustuste täitmine üha lihtsam ja ressurssisäästlikum.
Teades kasutaja vajadusi, harjumusi ja soove, reguleerib tark maja nende põhjal automaatselt kümneid erinevaid eluasemefunktsioone nagu näiteks küte, ventilatsioon, valgustus ja turvasüsteem nii, et kasutajal oleks igal ajal kodus mugav ja turvaline. Süsteemi ühendatud sensorid nii majas kui õues koguvad andmeid ööpäevarütmi ja kliima kohta, arvestades elamusmugavuse eest hoolitsemisel muuhulgas ka kellaaegade ja ilmamuutustega.

1. märtsil toimunud JUNGi targa maja demoruumi avamisel ütles Melts, et huvi targa maja vastu on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, kuid teadlikkus selle olemusest ja pakutavatest lahendustest on täna veel suhteliselt madal. „Seoses nutiseadmete laia leviku ja valikuga peetakse sageli nutikoduks ka maja, mis on varustatud üksikute eraldiseisvate nutiseadmetega. Tark maja ei koosne aga üksikutest lahendustest, vaid on süsteem, mis kontrollib ja juhib maja tervikuna,“ ütles Melts.

Targa maja sooviga pöördudes ei oska inimene tihtilugu ka hinnata, mida ta oma tulevaselt nutikodult tegelikult ootab. „Tavapärane on, et küsitakse lihtsalt tarka maja või palutakse projekteerida täislahendus. Oluline on siiski alustada enda vajaduste kaardistamisega, et lahendus saaks selline, mis tõepoolest toetab kasutaja igapäevast elurütmi. Üleliigsetel lahendustel on sageli hoopis vastupidine efekt,“ ütles hoonete automatiseerimisele spetsialiseerunud Saksa Smart OÜ juhatuse liige Tõnu Linno.
Esimest tarka maja kavandades soovitavad nii Melts kui Linno alustada põhilisematest eluasemefunktsioonidest nagu küte, ventilatsioon ja turvasüsteem, millele saab hiljem hõlpsasti juurde lisada juba uusi funktsioone. Elektriinseneri, valgustustehnika lektori ja Tiiu Tamme Insereribüroo juhatuse liikme Tiiu Tamme sõnul on olulisel kohal ka valgustus, mis on inimese psüühilise ja füüsilise tervise nurgakiviks.
„Kuna meil Eestis on vähe päikesevalgust ja lühikesed päevad, siis vajame tuge õigesti doseeritud tehisvalguselt. Tervist toetab kõige paremini see, kui tehisvalgus muutub vastavalt ööpäevarütmile - valgustuse tugevus ja näiv värvus vastavalt kellaajale ja loodusliku valguse muutumisele. Näiteks hämaramaks ja kollasemaks uneaja saabudes, et toetada rahulikku uinumist,“ ütles Tamm. Tema sõnul on õige tehisvalgus eeskätt oluline neile, kes igapäevaselt palju siseruumides viibivad.
Seesuguse peenhäälestusega, nagu targa kodu süsteem valgustust ja teisi eluaseme funktsioone juhib, ei oleks isegi kõige virgemal kasutajal võimalik sellega igapäevaselt tegeleda.

Linno sõnul levib targa maja kohta tihtilugu ka arusaam, et selle juhtimine nõuab igapäevast sekkumist ja põhjalikke tehnoloogilisi teadmisi. „Tark maja ei ole juhtimispult. Nii nagu nimigi ütleb, seisneb targa kodu olemus selle tarkuses – süsteem reguleerib eluasemefunktsioone iseseisvalt, ilma kasutaja igapäevase sekkumiseta,“ ütles Linno.
Et tuua tark maja inimestele lähemale ning kummutada selle kohta levivaid eksiarvamusi, avas JUNG targa maja demoruumi, kus on võimalik tutvuda nutikodu lahendustega, katsetada nende juhtimist ning küsida nõu ekspertidelt. Demoruum asub elektrikaupade hulgimüüja W.EG. Eesti Tallinna esinduses ja on avatud kõigile huvilistele.
JUNG on 1912. aastal Saksamaal asutatud ettevõte, mis toodab disainlüliteid, pistikupesasid ja KNX standardil põhinevaid targa maja lahendusi.
Fotod: Raul Mee
Allikas: JUNG, Corpore

JUNG esitles eksklusiivsete disainlülitite kollektsiooni

12/1/2017

Lüliteid ja targa maja lahendusi tootev JUNG esitles eksklusiivsete disainlülitite kollektsiooni, mille autoriteks on disainer ja illustraator Britt Samoson, tuntud sisustusblogi Miramii autor ning ajakirja Anne & Stiil toimetus.
Eile, 30. novembril restoranis JUUR esitletud kollektsiooni kuuluvaid lüliteid iseloomustab personaliseeritud disain, mis muudab iga lüliti isikupäraseks ja ainulaadseks. Sellega näitavad autorid, et lüliti ei ole pelgalt funktsionaalne tarbeese, vaid ka oluline disainielement, millega eristuda tüüplahendustest, muuta interjöör kordumatuks ja omanäoliseks.

Lülitid on kujundatud spetsiaalselt selleks loodud ja kõigile kättesaadavas veebipõhises programmis JUNG Graphic Tool, mis võimaldab lülitile kanda disaini täpselt enda idee järgi. Sisearhitekti ja Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse liikme Maarja Varkki sõnul tahab täna igaüks oma kodu eriti omanäolisena näidata ning erilised lahendused on väga populaarsed. JUNGi Eesti esindaja Mark Meltsi sõnul sai võimalus omanäoliste lülitite kujundamiseks just sellest tulenevalt ka loodud. „Ise endale meelepärased lülitid kujundades võib olla kindel, et tulemus saab selline, mida ei leidu üheski teises kodus,“ ütles Melts.

Kollektsioonide loomisel on autorid inspiratsiooni saanud nii enda interjööridest kui jälginud, et lülitid kannaksid edasi neile omast stiili ja isikupära.

Disaineri ja illustraatori Britt Samosoni lüliteid ilmestavad tema 2013. aasta illustratsioonide näituselt "Tint ja Taevas" pärinevad putukalaadsed olendid, mis autori sõnul haakuvad kompositsioonilises võtmes hästi just väikese pinna formaadiga. Samosoni sõnul mõtles ta lüliteid disainides hoolikalt sellele, et need just väikeses formaadis mõjukalt toimima hakkaksid. „Kuna lüliti klahv on võrdlemisi tilluke, siis sobib seda minu silmis kaunistama kas hästi konkreetne kujund või ülimalt abstraktne tekstuur,“ ütles Samoson.

Tuntud sisutusblogi Miramii autor Miramii iseloomustab enda loomingut kui väikeseid kunstiteoseid, mis on disainitud kontrastiks heledatele pindadele. „Olen suur valgete seinte austaja ning ei ole olnud kodu, mis seda kirge tunda poleks saanud. Lapse saamine on kaasa toonud ka kire värvide vastu, kuid mitte nii, et elutoa seinad kirevaks võõbatud saaksid. Nii tulin lülite disainimisel mõttele kujutada neid kui eraldiseisvad kunstiteoseid, mis heledatel seintel võimsalt mõjuksid ja täidaksid ka minu janu värvide järele,“ ütles Miramii.

Alates 1. detsembrist on JUNGi eksklusiivsete disainlülititega võimalik tutvuda Espaki Tallinna esinduses (Viadukti 42) avataval näitusel. Näitus jääb üles 31. jaanuarini 2018.
JUNG on 1912. aastal Saksamaal asutatud ettevõte, mis toodab lüliteid, pistikupesasid ja KNX standardil põhinevaid targa maja lahendusi.
Fotod: Oleg Hartšenko
Allikas: JUNG, Corpore

Tark maja lubab üksinda kodus viibiva lapse pärast pisut rahulikumalt hingata

9/7/2017

Lapse üksinda kodus viibimine teeb ärevaks ja paneb muretsema, kas kodune keskkond on piisavalt turvaline. Targa maja lahendusi tootva ettevõtte JUNG Eesti esindaja Mark Meltsi sõnul pakuvad targa maja süsteemid võimalust seadistada kodu nõnda, et lapse üksi kodus viibimise ajal on talle kättesaadavad vaid piiratud funktsioonid, mida vanemad peavad ohutuks.
Ohtlike olukordade ennetamiseks saab targa maja süsteemis detailselt paika panna, mis üksinda kodus viibivale lapsele on lubatud. “Näiteks võib keelata iseseisvalt akende avamise, ebaturvalisena tunduvate koduseadmete kasutamise või pääsu ruumidesse, kus leidub esemeid, mis võivad olla lapsele ohtlikud,“ ütles Melts.
Samuti on vanemal nutiseadme teel võimalik distantsilt igal ajal jälgida, kas lapsel on kodus turvaline ja mugav.

Kuigi funktsioonide personaliseerimine on võimalik kõikidele pereliikmetele, rakendatakse seda Meltsi sõnul eeskätt laste puhul, kes ei pruugi ka tuttavates kodustes tingimustes osata ohte alati õigesti hinnata. „Targa maja süsteem pakub lahendust, mis tuvastab personaalse sisenemiskoodi, sõrmejälje või mobiilirakenduse alusel koduuksest siseneja ning eelnevalt sisestatud käskluste alusel teab, missugused funktsioonid aktiveerida,“ selgitas Melts.

Meltsi sõnul saab targa kodu süsteemis määrata kindlaks ka selle, kuidas käituda ukse taga viibiva külalisega. „Süsteemi saab seadistada selliselt, et see annab igast ukse taga toimuvast liikumisest vanemale nutiseadme teel märku. Kaamerate vahendusel on võimalik kontrollida, kellega on tegemist, vajadusel temaga suhelda ning sissepääsu hoonesse hoopis ise disantsilt juhtida, “ lisas Melts.
Targa maja lahenduste abil on võimalik Meltsi sõnul maandada ka lapse hirmu üksiolemise või pimeduse ees. „Süsteemi saab seadistada selliselt, et võsukese koju jõudes lähevad tuled automaatselt põlema ja taustal mängib raadio või televiisor,“ lisas Melts.
Allikas: JUNG

Tark maja hoiab kutsumata külalised kodust eemal

7/25/2017

Suvekuudel veedetakse tavapärasest rohkem aega kodust eemal ning pererahvast tühjaks jääv kodu võib ligi meelitada kutsumata külalisi. Targa maja lahendusi tootva JUNGi esindaja Mark Meltsi sõnul võib lahkudes kodu rahuliku südamega targa maja hoolde usaldada – selle automaatne süsteem koos nutikate lahendustega jälgib hoolikalt kodus toimuvat ning aitab kutsumata külalisi eemal hoida.
Targa maja süsteemis pannakse Meltsi sõnul turvalahendused detailselt vastavalt pererahva vajadustele ja soovidele paika ning edasi toimetab see juba suuresti iseseisvalt. „Tark maja on võimeline aru saama, kui pererahvas kodust lahkub, kontrollib seejärel hoolikalt üle, kas kõik aknad ja uksed on kenasti kinni ning sulgeb vajadusel. Lülitab sisse signalisatsioonisüsteemi ning jälgib süsteemi ühendatud rohkete sensorite ja kaameratega tähelepanelikult liikumist nii väljas kui majas sees,“ ütles Melts.

Tark maja annab kõigest tavapäratust kasutajale nutiseadme teel märku ning teate saabumisel saab interneti vahendusel juba enne turvafirma saabumist järgi vaadata, millega on tegemist. Kuigi kasutaja igapäevane sekkumine targa maja juhtimisse on vajalik minimaalselt, annab süsteemi nutiseadmega ühendamine Meltsi sõnul kasutajale rohkelt lisavõimalusi. „On äärmiselt mugav, kui distantsilt saab suhelda ukse taga viibiva isikuga, avada koduukse pereliikmele, kes on võtmed maha unustanud või näiteks väljastada ja tühistada läbipääsuõigusi. Kõige enam soovitakse aga aeg-ajalt ka oma silmaga veenduda, et kodus on kõik kontrolli all,“ ütles Melts.
Meltsi sõnul saab turvalisust tõsta veelgi, kui varustada läbipääsud tavapärase võtme asemel sõrmejäljelugejaga või kasutada hoopis mobiilset sisenemist. „Süsteemis registreeritakse isikud, kellel on läbipääsuõigus ning nii teab tark maja täpselt, keda tohib sisse lasta. Kui süsteemile tundmatu isik sisenemist katsetab, teavitab tark maja sellest koheselt omanikku, teeb katsetajast muuhulgas pildi ning salvestab selle kuupäeva ja kellaaja täpsusega,“ selgitas Melts.

Meltsi sõnul saab lisaks tavapärastele turvalahendustele hõlpsasti rakendada ka teisi targa maja süsteemi ühendatud eluaseme funktsioone, näiteks valgustust ja multimeediasüsteeme. „Süsteemi saab näiteks seadistada selliselt, et väravast sisenemisel süttib automaatselt valgustus, hakkab mängima raadio või televiisor. Nii jäljendab tark maja pererahva kodus viibimist ja aitab kutsumata külalisi majast eemal hoida. Võimalusi, kuidas targa maja süsteemis kodu turvalisust tagada, on seega pea lõputult,“ ütles Melts.
JUNG on 1912. aastal Saksamaal asutatud ettevõte, mis toodab lüliteid, pistikupesasid ja KNX standardil põhinevaid targa maja lahendusi.
Allikas: JUNG, Corpore

Tark maja hoiab sobivat sisekliimat ka heitlikel suvekuudel

6/29/2017

Suvekuudel vahelduvad vihmased ja külmad ilmad kõrgete temperatuuride ning intensiivse päikesega, mis muudab temperatuuride reguleerimise ja mugava äraolemise keeruliseks. Targa maja lahendusi tootva JUNGi esindaja Mark Meltsi sõnul saab targa kodu automaatne süsteem koos nutikate lahendustega hakkama nii kõrvetava suvepäikese kui ka jaheda ja vihmase suveilmaga, tagades kodus alati sobiva sisekliima.
Meltsi sõnul suudab tark maja reguleerida temperatuuri ja õhuniiskust äärmise detailsusega, arvestades muuhulgas ilmastikuolusid, kasutaja soove, akende lahtiolekut, liikumist ruumis ning selles viibivate inimeste arvu. „Oleme Eestis ennekõike harjunud jahedamate temperatuuridega ning seda enam võivad palavad suveilmad mõjuda koormavalt ja röövida rahuliku une. Tark maja võtab selle töö hõlpsasti enda peale ja tagab, et kodus oleks nii päeval kui ka öösel kasutajale sobivad tingimused,“ lisas Melts.

Targa maja süsteemi on ühendatud küte, ventilatsioon ning kümned muud eluaseme funktsioonid ja sensorid nii majas sees kui väljas. Tänu kogutud andmete analüüsimisele ning süsteemi sisestatud käsklustele hoiab tark maja automaatselt siseruumides kasutajale meeldivat temperatuuri ja õhuniiskust ning hoolitseb, et õhk oleks värske.
Süsteemi saab Meltsi sõnul seadistada ka selliselt, et erinevates ruumides on erinev temperatuur. „Samuti on võimalik ventileerida ja jahutada vaid neid ruume, kus parasjagu viibivad inimesed, loomad või kasvavad taimed. Lisaks mugavale elukeskkonnale tagab tark maja ka olulise energiasäästu jahutuskuludelt,“ sõnas Melts.

Targa maja süsteemis on võimalik automaatselt avada ja sulgeda aknaid. Samuti automatiseerida aknakatete liikumist. Meltsi sõnul saab aknakatted seadistada reageerima näiteks päikese intensiivsusele, temperatuurile või toetamaks igapäevast elurütmi.
„Kui muidu ärkame üürgava äratuskella peale, siis tänu automatiseeritud süsteemidele võime targas majas hommikul tõusta naturaalse hommikuvalgusega. Nutikodu süsteemidega ühendatud aknakatted lasevad valguse tuppa pisut enne soovitud äratust ja lasevad kasutajal rahulikult ning meeldivalt ärgata,“ lisas Melts.
Melts lisas, et käsklusi erinevate eluaseme funktsioonide juhtimiseks on võimalik süsteemi sisestada pea lõputult ning vastavalt vajadusele lisada ja muuta.
Allikas: JUNG, Corpore

Tark maja lubab rahuliku südamega puhkusele sõita

5/31/2017

Targa maja lahendusi tootva JUNGi Eesti esindaja Mark Meltsi sõnul ei pea targa kodu puhul puhkusele sõites muretsema vooluvõrku ununenud seadmete, võimalike avariide või tegemata aiatööde pärast – selle automaatne süsteem ja nutikad lahendused tagavad nii kodu turvalisuse kui hoolitsevad isegi vajalike aiatööde teostamise eest.
Targa maja süsteemis, kuhu ühendatakse turvasüsteem ja kümned muud eluaseme funktsioonid, pannakse Meltsi sõnul seadistused koos teenusepakkujaga vastavalt pererahva vajadustele paika ning edasi toimetab tark maja suuresti iseseisvalt. Tänu süsteemi sisestatud käsklustele ning rohketele sensoritele reageerib tark maja liikumisele, akna purunemisele, tulekahjule, vee- ja gaasiavariile, hoolitseb avarii korral veevarustuse sulgemise eest ning annab toimuvast operatiivselt pererahvale nutiseadme vahendusel märku. „Muuhulgas tunneb süsteem ära koduseadmed, mille puhul on oht, et need võivad vooluvõrku ununeda ning lülitab pererahva kodunt lahkudes vastavatest pistikutest voolu välja,“ sõnas Melts.

Targa maja süsteemi saab Meltsi sõnul lisaks ühendada ka hooneväliseid lahendusi, sealhulgas automatiseerida aiatöid. „Süsteemi saab integreerida näiteks vihmutid ja kasvuhoone, tagades nii kastmise kui kasvuhoone ventileerimise tavapäraselt ka siis, kui pererahvas puhkusel viibib. Süsteemi ühendatud sensorid koguvad andmeid muuhulgas kliima kohta ning nii reguleerib tark maja iseseisvalt aiatöid vastavalt ilmastikuoludele, jättes näiteks vihmarohketel päevadel kastmise sootuks vahele,“ ütles Melts.

Meltsi sõnul saab lisaks tavapärastele turvalahendustele nagu signalisatsioon, valvekaamerad, liikumis-, vee- ja gaasilekkeandurid rakendada hõlpsasti ka teisi funktsioone, näiteks valgustust või multimeediasüsteeme. „Automatiseerides aknakatete liikumist ja valgustuse süttimist, raadio või televiisori mängimist võib tark maja isegi jäljendada pererahva kodus viibimist, aidates seeläbi vargaid eemal hoida. Funktsioone saab seadistada automaatselt toimima kindlaksmääratud päevadel ja kellaaegadel või panna juhinduma ilmastikuoludest. Käsklusi erinevate funktsioonide automaatseks juhtimiseks saab süsteemi sisestada aga pea lõputult,“ ütles Melts.
Melts lisas, et nutiseadme vahendusel saab distantsil viibides kodul mugavalt silma peal hoida, vajadusel süsteemis käsklusi muuta või soovi korral funktsioone ka üksikult juhtida.
www.jung.ee
Allikas: JUNG Eesti, Corpore

JUNG tõi turule unikaalse täielikult seina integreeritava lülitilahenduse

5/2/2017

Lüliteid ja targa maja lahendusi tootev ettevõte JUNG tõi turule unikaalse lülitilahenduse LS ZERO, mis erinevalt tavapärastest seinale paigaldatavatest lülititest integreeritakse täielikult seina või mööbli sisse.
JUNG Eesti piirkonnajuhi Mark Meltsi sõnul on LS ZERO saadaval kahes variandis, täielikult integreeritavana ning vaevumärgatava kolme millimeetri kõrguse kraega. „Kolme millimeetrine krae sobib ideaalselt näiteks tapeeditud seina jaoks, et katta ära tapeedi lõikeservad, kuid jättes lüliti seina pinnast siiski vaevu eristuvaks. Lisaks on saadaval ainulaadne kipsist lisaraam, mis võimaldab lüliteid edukalt süvistada ja sobitada harmooniliselt ka telliskiviseina,“ ütles Melts.

Meltsi sõnul on LS ZERO lahendusega võimalik seina integreerida üle kahesaja JUNGi tootevalikusse kuuluva toote. „Seina või mööblisse saab süvistada tooteid alates lülititest ja pistikupesadest lõpetades targa maja süsteemi lahendustega. Miks mitte integreerida seina või mööbli sisse ka näiteks raadio,“ ütles Melts.

LS ZERO on saadaval lisaks tavapärasele valgele värvile mati viimistlusega 63 unikaalses Les Couleurs® Le Corbusier värvitoonis ning alumiiniumi, roostevaba terase ja messingu värvis.
Lülitilahendus pälvis unikaalse paigalduslahenduse, kõrge kvaliteedi ja minimalistliku disaini eest maailma suurima innovatsiooniauhinna Plus X Award ning Saksamaa disainiauhinna German Design Award.
JUNG on 1912. aastal Saksamaal asutatud ettevõte, mis toodab lüliteid, pistikupesasid ja KNX standardil põhinevaid targa maja lahendusi.
Allikas: JUNG, Corpore

Eestlastest on 92,5% valmis kaaluma targa kodu lahenduste kasutamist

11/29/2016

Foto: JUNG

Nutikodu süsteemide tootja JUNG-i tellimusel Eestis ja teistes Balti riikides läbi viidud targa maja uuring näitab, et 92,5 protsenti Eesti vastajatest on valmis mõne nutimaja lahenduse kasutamist kaaluma. Ülekaalukalt enim uuringus osalenud Eesti elanikke on huvitatud automaatselt reguleeritavatest küttesesüsteemidest ja kliimaseadmetest, samuti on oluline osa vastajaid valmis isiklikuks kasutuseks kaaluma nutikaid turvalahendusi, kaugjuhtimis- ja valgussüsteeme ning laste ja perega seonduvaid mugavuslahendusi.
Nutikodu süsteemide tootja JUNG-i esindaja Mark Meltsi sõnul tõestavad uuringu tulemused, et vastajad nii Eestis, Lätis kui ka Leedus on praktilise meelega ning enim valmis oma kodu tarvis kaaluma targa maja lahendusi, mis reguleerivad automaatselt kütet ja temperatuuri, tagades energiasäästu. „Kliimas, kus kulud küttele moodustavad kommunaalkulude hulgas suurema osa, on soov leida kulutõhusaid ja mõistlikke lahendusi igati loomulik. Olulisel kohal on ka turva-, kaugjuhtimis-, valgustus- ning laste ja pere mugavusega seonduvad lahendused. Need on lahendused, mida kõige enim seostatakse meie andmete järgi targa koduga ning millest ollakse enim huvitatud oma kodu kontekstis,“ sõnas Melts.

Uuringu tulemused peegeldavad Meltsi sõnul kenasti ka väärtusi, mida inimesed peavad kodu puhul oluliseks – kulutõhusust, turvalisust ja mugavust. „On hea meel näha, et nendes olulistes küsimustes ollakse valmis ka tehnoloogiast abi otsima. Seevastu näitavad tulemused, et lahendused nagu näiteks häälkäsklused, mis on ehk lõbusad, kuid mitte väga praktilised, jätavad Eesti elanikud ja meie naabrid pigem ükskõikseks,“ lisas Melts.
Vastajatest valdav enamus peab nutimaja lahendusi kallimapoolseks, kuid seevastu vaid 23 protsenti Eesti vastajatest leidis, et tegu on luksustootega või tootega, mis on kättesaadav kõigest väga kõrge sissetulekuga inimesele – Lätis ja Leedus jagas seda arvamust vastavalt 68 ja 55 protsenti vastajatest.

Targa maja lahendus pole enam luksuskaup
Tehnoloogia on Meltsi sõnul muutunud viimaste aastatega üha kättesaadavamaks ja trend jätkub, mistõttu ei saa targa maja lahendusi täna enam kindlasti pidada luksuskaubaks. „Erinevalt muust igapäevasest tehnoloogiast meie elus on nutikodu süsteem investeering, mis ei muutu kasutuks vaid paari aastaga. See tõstab elukvaliteeti, aitab igakuiste kulude arvelt kokku hoida ning samas saab kvaliteetseid targa kodu süsteeme pere vajaduste muutudes ajakohastada ja täiendada, teha süsteemiuuendusi,“ lisas Melts.
Uuringu viis Eestis läbi Turu-uuringute AS, Leedus Spinter Research ning Lätis Berg Research koostöös Spinter Researchiga. Kokku osales uuringus ligi 2000 inimest vanuses 25-55.
Allikas: JUNG, Corpore

Spetsialist lükkab ümber targa maja müüdid

8/29/2016

Targa maja lahenduste tootja JUNGi esindaja Mark Meltsi sõnul näitas hiljuti Eestis ligi 400 inimese seas läbi viidud uuring, et suur enamus on kuulnud terminit nutikodu või tark maja. Seevastu levib Meltsi sõnul siiski palju müüte ja eksiarvamusi, mida targa kodu lahendused täpsemalt tähendavad ning missuguseid funktsioone pakuvad.

Nutikodu ei ole mõeldud ainult laiskadele inimestele
Üks levinud eksiarvamusi on Meltsi sõnul, et targa kodu süsteemi vajab vaid laisk inimene, kes diivanil lesides puldi kaudu näiteks erinevatele kodumasinatele käsklusi soovib saata. „Tegelikkuses juhitakse puldilt vaid üksikuid funktsioone ja kasutaja sekkumine igapäevaselt targa maja juhtimisse on vajalik minimaalselt. Seadistused pannakse eelnevalt hoolikalt koos teenusepakkujaga vastavalt pere vajadustele paika ning siis toimetab süsteem juba suurel määral iseseisvalt,“ lisas Melts.

Targa maja mugavus kasutaja jaoks seisneb Meltsi sõnul hoopis selles, et süsteem, kuhu on ühendatud kümned erinevad funktsioonid nagu näiteks valgus, küte ja ventilatsioon, kontrollib ja juhib maja tervikuna ning äärmise detailsusega nagu ühtset organismi. „Seesuguse peenhäälestusega, mida targa kodu süsteem igapäevaselt teeb, ei oleks isegi kõige virgemal kasutajal võimalik ise igapäevaselt tegeleda,“ ütles Melts.

Käskluste edastamiseks ei ole tingimata vaja plaksutada ja nipsutada
Automatiseeritud kodu valgus- või teiste funktsioonide juhtimist kujutatakse tihti näiteks filmides sõrmenipsu, käte plaksutamise ja häälkäskluste abil. Kuigi see on meelelahutuslik ja teoreetiliselt ka võimalik, ei ole see Meltsi sõnul kuigi populaarne ega ka soovitatav. „Käsklused peavad olema universaalsed, hästi meeldejäävad ning kõikide jaoks lihtsasti kasutatavad. Niinimetatud eksootiliste käskluste puhul nagu nipsutamine, plaksutamine või häälkäsklused on suur oht valesti tõlgendamiseks ning erinevaid plaksude ja nipsude kombinatsioone on keeruline meelde jätta ka kõikidel majaelanikel, külalistest rääkimata,“ lisas Melts.

Kui klient on aga huvitatud käsklustest, mida on võimalik anda edasi plaksutades või häält kasutades, soovitab Melts kasutada neid mõõdukalt ning mõne lihtsama funktsiooni puhul – näiteks meelelahutuskeskuse, televiisori või muusika sisse või välja lülitamiseks.

Nutikodu ei ole nutividin
Kuigi skeptikud pelgavad, et targa kodu süsteemid jäävad tehnoloogia kiirele arengule jalgu, kinnitavad spetsialistid, kes tegelevad automatiseeritud kodu süsteemide loomisega, vastupidist. Süsteemid on loodud nõnda, et neid saaks tehnoloogia arenedes uuendada või kohandada vastavalt muutuvatele vajadustele.

Kogu maailmas ja eriti just Euroopas on levinud KNX standard, mis tähendab, et nii süsteemide tootjad kui ka paigaldajad üle maailma, kes seda standardit kasutavad, saavad juba paigaldatud süsteemile hõlpsasti lisada uuendusi. „Tänu ühtsele standardile on võimalik uusi funktsioone, mida praegu alles arendatakse, lihtsasti integreerida juba olemasolevatesse tarkadesse majadesse, mis tähendab, et tark kodu on investeering, mis loob püsivat väärtust,“ ütles Melts. Globaalselt kasutab KNX standardeid üle 400 tootja ning see number kasvab iga aastaga.
Allikas: JUNG