Ma tavatsen käsitleda mõne uue tehnoloogilise vidina testimist kui väikest romanssi, pisikest armulugu. Fitbitiga läks teisiti.
Fitbit Ionic’u väljanägemine on šikk. Tõsi, natuke androgüünne, aga mulle meeldib. Kellaga on kaasas kaks rihma, sama disain, aga erinevad suurused. Taibukas. Pean etteruttavalt mainima kahte asja. Esiteks, sain nädala jooksul 3 komplimenti kella disaini kohta. Teiseks, ma olen kontaktallergik. Vähe on materjale, mida ma pikalt ihu ligi hoida saan. Fitbit oli mul käel 7 päeva, ainult laadimiseks võtsin ära. Ja ei mingit löövet. Puhas nahk. Äärmiselt tore. 12 points.
Aga alguse juurde tagasi.
Algus ei alga kõige toredamalt, ei suju nagu tarvis. Ei õnnestu uuendusi kellale laadida. Aeg venib, annab veateateid. Lõpuks selgub muidugi, et viga oli (nagu tavaliselt ikka) tooli ja ekraani vahel. Selle pisiasja, mida paar korda rakendus oli maininud ja mina möödaminnes eiranud, et kellal peaks ikka enne suurt tarkuse laadimist kõhu korralikult täis söötma, taga kõik oligi elik aku oli liiga tühi. Õnnetu Fitbit oli selle kohta mulle isegi meili saatnud! Aga mina muudkui püüdsin kella ja telefonis olevat rakendust tulutult „paaritada“. Inimene on ikka põikpäine. Lõpuks sain oma veast aru ja kui kell laetud, hakkas kõik muu ka toimima.
Aeg sõudis, õhtu jõudis. Suurema osa seadetest sain kellale seatud.
2. PÄEV
Hommikul sain mitu rõõmsat kogemust. Fitbit oli kenasti mu und monitooringud. Mitte ainult tõusud-ärkamised, vaid ka une erinevad faasid, nende kestvus. Pakkus lahkelt ka abi, et juhul kui ma ei tea, mis miskis une faasis toimub ja miks need vajalikud on, suunab lugema. Hariv lugemine oli.
Ei tea miks, ilmselt pisut kärsitust, ei õnnestunud kellale seadistada ilmainfo kuvamiseks vajalikku asukohta. Hommikul, puhanud ajuga (ja monitooritud unega)) õnnestus see loetud sekundite jooksul. Nüüd kuvab ilmainfot reaalajas ja prognoosi. Eks lähipäevil selgub, kas on ka täpne.
Kella äratusega sain ka tuttavaks. Delikaatselt suriseb käe peal ja natuke uriseb ka. Mõnus. Kui kinni ei pane, kordab mingi aja takka. Delikaatne hommikunügija.
Pean uurima, kas Fitbit targematel kaaludelt oskab kaalunumbrit ka lugeda. Mina pean seda siiski käsitsi tegema. Kui tuju on. Täna ei ole. Etteruttavalt: jah, muidugi on olemas kaalud, mis „paarituvad“ kellaga ja muidu ka lisaks kehakaalule veel mitmeid muid näitajaid mõõdavad. Fitbiti veebikülg suunas lahkelt ostma. Alla 200 raha maksavad.
Õhtuks saan 10 000 sammu täis, kell õnnitleb ülevoolavalt. Mõned aurahad saan veel päeva jooksul aktiivsuse eest. Fitbit muudkui kiidab ja saadab selle kohta ka meile. Meenub ajuti vanarahva tarkus selle kohta, mis lolliga juhtub kui lolli kiita. Samas, moodsal ajal nimetatakse seda motiveerimiseks. Ja kui asu olla, siis selleks, et oma 10 000 sammu täis saada (kuigi lihtsalt number ju, ei midagi muud), sammusin kl 23 paiku puuduvad 832 sammu täis.
Lõuna ajal töö juures hingasin ja lõdvestusin koos Fitbitiga. 2 minutit sisse-välja kella juhtimisel. Mõnus tundus. Töökaaslased vaatavad mind veel pikema pilguga kui tavaliselt. Noh, ega veidrikud ei muutu.
Fitbit monitoorib ka kogu aeg pulssi. Enesele pean pidevalt ütlema, et võtaksin aeglasemalt. Rahu. Hingame. Koos Fitbitiga.
Plaanin oma nädalase romansikaaslase ikka ujuma ka viia. Kehalisi harjutusi tema juhendamisel tuleks ka teha. Kahjuks on laiskus esimese kahe päeva raundid võitnud. Enne uinumist leian kasulike nõuannete äpi. Avastamist jagub. Minu ja Fitbiti kevadine kiirromanss jätkub.
3. PÄEV
Päev algab meeleheitliku telefoniäpi kurnamisega. Ei taha ta sünkida kellaga. Telefoni restart aitab, Mine tea, mis viga. Eks aeg näitab.
Unemonitooring tekitab endiselt elevust. Joodud veekoguseid ka sisestan. Ennelõunat login sisse arvutist Fitbit.com oma kasutaja andmebaasi. Uurin.
Õhtupoolikul maadlen koduse wifi ja kella sünkimisega. Päris kurjaks teeb. Lõpuks saab wifi korralikult seadistatud ning peale paari telefoni reebooti, hakkab kell ka sissetulevaid kõnesid näitama. Meiliteateid ma kella ei taha, aga kalendrit ei saanud/osanud seadistada.
Hilisõhtul õpin kella nn nägu vahetama. See päädib sellega, et nüüd jookseb mu ekraanil ringi kass, keda ilmselt siis liikumisnäidud rõõmsaks peaksid tegema. Moodne tamagotchi. Mulle meeldib (vähemalt paariks päevaks), aga ma kujutan ette trennisõltlasest 2-meetrist musklis meesisendit, kes 300-eurose kella sees hoolitseb kassipoja eest. Ei, vist ei kujuta. Hommikul asun siis kassi rõõmustama.
4. PÄEV
Amatöörist uneuurija minus saab esimese tagasilöögi. Selgub, et kell ei saanud aru, et ma kl 6st ei lõpetanud magamist vaid lihtsalt suundusin teise tuppa ja magasin seal kohe edasi. Mhmm, kuidas ma talle seda õpetama peaksin, et minusugune magabki öösel tihtilugu mitmes voodis. Peab vaatama, kas ta keset ööd voodi vahetamise peale ka une lõppenuks loeb. Etteruttavalt ütlen, et mõnikord kell sai aru, kui ma hommikul teises voodis edasi magasin, teinekord mitte. Päevast powernap’i tundis ära küll, aga alla kolme tunni kestval unel ta une erinevaid faase ei arvuta.
Täna läheme ujuma. Mõeldud-tehtud.
Fitbit peab kenasti vastu. Laseb seadistada basseini pikkuse, loeb pikkuste arvu, meetreid, aega, kiidab. Päris äge on. Kuuma sauna kellaga ei lähe, aga sanaariumis (temperatuur kuni 60 kraadi sooja) käime. Mõnus. Firbit peab vastu, ei viska pilti tasku, ei virvenda. Hoopis aitab mul rahulikult hingata – järgi ringi, hinga sisse-välja.
Kassi avakuval vahetan õhtul tegusa ja informatiivse avakuva vastu. Ei suutnud see kiisu mind nii palju motiveerida kui selged ja karmid numbrid.
5. PÄEV
Kui aus olla, siis numbrid ei valeta ja lõpetavad enesepettuse. Jah, on mul unega natuke kehvasti. Magan liiga vähe. Selge. Ja ei ole see siis nädalavahetuseti kevadväsimus või talvetusk, mis voodis olema meelitab vaid hoopis puhas unevõlg. Mul on kõvasti arenguruumi. Aitäh, Fitbit. Valus tõde.
Fitbitil on muidugi ka toidukoguste sisestamise võimalus. Ja nagu moodsal masinal ikka, saad ka triipkoodide abil infot sisse lugeda. Vajalik. Aga mina ei viitsi. Enesepettus on magusam.
Täna siis saan aru, et minu ja Fibiti armulugu pisut nagu lonkab. Fitbit tahab, et ma ennast tõsisemalt võtaksin, eesmärke seaksin ja täidaksin. Fitbit ei taha olla pelk edev käekaunistus. Fitbit tahab pühendumist, rohkem nagu suhet, mitte romanssi.
6.-7. PÄEV
Teen harjutusi Fitbiti juhendamisel. On võimalik enesele sobilik programm leida. Võimalusi on palju.
Kuna ma tõsist trenni ei jaksa (loe: viitsi) teha, siis püüan enesele ja Fitbit’ile meeldida ning jalutan. Saan mõlemal päeval üle 15 000 sammu. Aga ikka tundub mulle, et Fitbit ootaks minult nagu rohkem panustamist. Pisut piinlik on tema ees.
KOKKUVÕTVALT
Minu ja Fitbit Iconic’u ühine nädal sai läbi. Nagu halvas romcom’is pean ma tõdema, et mitte tema ei olnud süüdi, vaid ikka mina. Mina lootsin eredat armulugu, aga Fitbit on tõsiste suhete vidin. Ta ootab sinult tõelist pühendumist, vastutasuks on ta hiilgav kaaslane – tark, tark, motiveeriv. Ja ju see nii peabki olema, sest ca 300 eurosed aktiivusskellad on mõeldud tõsiste kavatsustega inimeste jaoks. Ja selles ning selleks on Fitbit mach made in heaven.
Mina sain selle nädala jooksul iseenda kohta päris palju teada. On arenguruumi.
Samas: Fitbit on peaaegu täiuslik. Ütleks, et mitte kõige parem armulooks, aga täiuslik püsisuhte materjal.
Piret Tamm
- PÄEV
Fitbit Ionic’u väljanägemine on šikk. Tõsi, natuke androgüünne, aga mulle meeldib. Kellaga on kaasas kaks rihma, sama disain, aga erinevad suurused. Taibukas. Pean etteruttavalt mainima kahte asja. Esiteks, sain nädala jooksul 3 komplimenti kella disaini kohta. Teiseks, ma olen kontaktallergik. Vähe on materjale, mida ma pikalt ihu ligi hoida saan. Fitbit oli mul käel 7 päeva, ainult laadimiseks võtsin ära. Ja ei mingit löövet. Puhas nahk. Äärmiselt tore. 12 points.
Aga alguse juurde tagasi.
Algus ei alga kõige toredamalt, ei suju nagu tarvis. Ei õnnestu uuendusi kellale laadida. Aeg venib, annab veateateid. Lõpuks selgub muidugi, et viga oli (nagu tavaliselt ikka) tooli ja ekraani vahel. Selle pisiasja, mida paar korda rakendus oli maininud ja mina möödaminnes eiranud, et kellal peaks ikka enne suurt tarkuse laadimist kõhu korralikult täis söötma, taga kõik oligi elik aku oli liiga tühi. Õnnetu Fitbit oli selle kohta mulle isegi meili saatnud! Aga mina muudkui püüdsin kella ja telefonis olevat rakendust tulutult „paaritada“. Inimene on ikka põikpäine. Lõpuks sain oma veast aru ja kui kell laetud, hakkas kõik muu ka toimima.
Aeg sõudis, õhtu jõudis. Suurema osa seadetest sain kellale seatud.
2. PÄEV
Hommikul sain mitu rõõmsat kogemust. Fitbit oli kenasti mu und monitooringud. Mitte ainult tõusud-ärkamised, vaid ka une erinevad faasid, nende kestvus. Pakkus lahkelt ka abi, et juhul kui ma ei tea, mis miskis une faasis toimub ja miks need vajalikud on, suunab lugema. Hariv lugemine oli.
Ei tea miks, ilmselt pisut kärsitust, ei õnnestunud kellale seadistada ilmainfo kuvamiseks vajalikku asukohta. Hommikul, puhanud ajuga (ja monitooritud unega)) õnnestus see loetud sekundite jooksul. Nüüd kuvab ilmainfot reaalajas ja prognoosi. Eks lähipäevil selgub, kas on ka täpne.
Kella äratusega sain ka tuttavaks. Delikaatselt suriseb käe peal ja natuke uriseb ka. Mõnus. Kui kinni ei pane, kordab mingi aja takka. Delikaatne hommikunügija.
Pean uurima, kas Fitbit targematel kaaludelt oskab kaalunumbrit ka lugeda. Mina pean seda siiski käsitsi tegema. Kui tuju on. Täna ei ole. Etteruttavalt: jah, muidugi on olemas kaalud, mis „paarituvad“ kellaga ja muidu ka lisaks kehakaalule veel mitmeid muid näitajaid mõõdavad. Fitbiti veebikülg suunas lahkelt ostma. Alla 200 raha maksavad.
Õhtuks saan 10 000 sammu täis, kell õnnitleb ülevoolavalt. Mõned aurahad saan veel päeva jooksul aktiivsuse eest. Fitbit muudkui kiidab ja saadab selle kohta ka meile. Meenub ajuti vanarahva tarkus selle kohta, mis lolliga juhtub kui lolli kiita. Samas, moodsal ajal nimetatakse seda motiveerimiseks. Ja kui asu olla, siis selleks, et oma 10 000 sammu täis saada (kuigi lihtsalt number ju, ei midagi muud), sammusin kl 23 paiku puuduvad 832 sammu täis.
Lõuna ajal töö juures hingasin ja lõdvestusin koos Fitbitiga. 2 minutit sisse-välja kella juhtimisel. Mõnus tundus. Töökaaslased vaatavad mind veel pikema pilguga kui tavaliselt. Noh, ega veidrikud ei muutu.
Fitbit monitoorib ka kogu aeg pulssi. Enesele pean pidevalt ütlema, et võtaksin aeglasemalt. Rahu. Hingame. Koos Fitbitiga.
Plaanin oma nädalase romansikaaslase ikka ujuma ka viia. Kehalisi harjutusi tema juhendamisel tuleks ka teha. Kahjuks on laiskus esimese kahe päeva raundid võitnud. Enne uinumist leian kasulike nõuannete äpi. Avastamist jagub. Minu ja Fitbiti kevadine kiirromanss jätkub.
3. PÄEV
Päev algab meeleheitliku telefoniäpi kurnamisega. Ei taha ta sünkida kellaga. Telefoni restart aitab, Mine tea, mis viga. Eks aeg näitab.
Unemonitooring tekitab endiselt elevust. Joodud veekoguseid ka sisestan. Ennelõunat login sisse arvutist Fitbit.com oma kasutaja andmebaasi. Uurin.
Õhtupoolikul maadlen koduse wifi ja kella sünkimisega. Päris kurjaks teeb. Lõpuks saab wifi korralikult seadistatud ning peale paari telefoni reebooti, hakkab kell ka sissetulevaid kõnesid näitama. Meiliteateid ma kella ei taha, aga kalendrit ei saanud/osanud seadistada.
Hilisõhtul õpin kella nn nägu vahetama. See päädib sellega, et nüüd jookseb mu ekraanil ringi kass, keda ilmselt siis liikumisnäidud rõõmsaks peaksid tegema. Moodne tamagotchi. Mulle meeldib (vähemalt paariks päevaks), aga ma kujutan ette trennisõltlasest 2-meetrist musklis meesisendit, kes 300-eurose kella sees hoolitseb kassipoja eest. Ei, vist ei kujuta. Hommikul asun siis kassi rõõmustama.
4. PÄEV
Amatöörist uneuurija minus saab esimese tagasilöögi. Selgub, et kell ei saanud aru, et ma kl 6st ei lõpetanud magamist vaid lihtsalt suundusin teise tuppa ja magasin seal kohe edasi. Mhmm, kuidas ma talle seda õpetama peaksin, et minusugune magabki öösel tihtilugu mitmes voodis. Peab vaatama, kas ta keset ööd voodi vahetamise peale ka une lõppenuks loeb. Etteruttavalt ütlen, et mõnikord kell sai aru, kui ma hommikul teises voodis edasi magasin, teinekord mitte. Päevast powernap’i tundis ära küll, aga alla kolme tunni kestval unel ta une erinevaid faase ei arvuta.
Täna läheme ujuma. Mõeldud-tehtud.
Fitbit peab kenasti vastu. Laseb seadistada basseini pikkuse, loeb pikkuste arvu, meetreid, aega, kiidab. Päris äge on. Kuuma sauna kellaga ei lähe, aga sanaariumis (temperatuur kuni 60 kraadi sooja) käime. Mõnus. Firbit peab vastu, ei viska pilti tasku, ei virvenda. Hoopis aitab mul rahulikult hingata – järgi ringi, hinga sisse-välja.
Kassi avakuval vahetan õhtul tegusa ja informatiivse avakuva vastu. Ei suutnud see kiisu mind nii palju motiveerida kui selged ja karmid numbrid.
5. PÄEV
Kui aus olla, siis numbrid ei valeta ja lõpetavad enesepettuse. Jah, on mul unega natuke kehvasti. Magan liiga vähe. Selge. Ja ei ole see siis nädalavahetuseti kevadväsimus või talvetusk, mis voodis olema meelitab vaid hoopis puhas unevõlg. Mul on kõvasti arenguruumi. Aitäh, Fitbit. Valus tõde.
Fitbitil on muidugi ka toidukoguste sisestamise võimalus. Ja nagu moodsal masinal ikka, saad ka triipkoodide abil infot sisse lugeda. Vajalik. Aga mina ei viitsi. Enesepettus on magusam.
Täna siis saan aru, et minu ja Fibiti armulugu pisut nagu lonkab. Fitbit tahab, et ma ennast tõsisemalt võtaksin, eesmärke seaksin ja täidaksin. Fitbit ei taha olla pelk edev käekaunistus. Fitbit tahab pühendumist, rohkem nagu suhet, mitte romanssi.
6.-7. PÄEV
Teen harjutusi Fitbiti juhendamisel. On võimalik enesele sobilik programm leida. Võimalusi on palju.
Kuna ma tõsist trenni ei jaksa (loe: viitsi) teha, siis püüan enesele ja Fitbit’ile meeldida ning jalutan. Saan mõlemal päeval üle 15 000 sammu. Aga ikka tundub mulle, et Fitbit ootaks minult nagu rohkem panustamist. Pisut piinlik on tema ees.
KOKKUVÕTVALT
Minu ja Fitbit Iconic’u ühine nädal sai läbi. Nagu halvas romcom’is pean ma tõdema, et mitte tema ei olnud süüdi, vaid ikka mina. Mina lootsin eredat armulugu, aga Fitbit on tõsiste suhete vidin. Ta ootab sinult tõelist pühendumist, vastutasuks on ta hiilgav kaaslane – tark, tark, motiveeriv. Ja ju see nii peabki olema, sest ca 300 eurosed aktiivusskellad on mõeldud tõsiste kavatsustega inimeste jaoks. Ja selles ning selleks on Fitbit mach made in heaven.
Mina sain selle nädala jooksul iseenda kohta päris palju teada. On arenguruumi.
Samas: Fitbit on peaaegu täiuslik. Ütleks, et mitte kõige parem armulooks, aga täiuslik püsisuhte materjal.
Piret Tamm
RSS Feed