Fotod: Andres Raudjalg Kindlasti on igaüks meist kokku puutunud tõrksate plekkidega, mis rikuvad lemmikriideid ning ei taha pesus kuidagi välja tulla. Tihti on nendeks veini-, marja- ja toiduplekid, ent ka asfaldi- või õliplekid. Eesti üks kiiremaid naismotosportlasi Simone Viidas selgitab, kuidas tema tuleb igapäevaselt toime tülikate plekkide eemaldamisega, et nii trenniriided kui ka igapäevarõivad oleks alati puhtad ja kaunid.
Eesti üks andekamaid noori naismotosportlasi puutub raskesti eemaldatavate plekkidega kokku igapäevaselt, kuna proovib vähemalt korra nädalas käia ringrajal sõidutrenni tegemas ning tihti leiab teda garaažis muudegi võidusõidu juurde käivate tegevuste kallal nokitsemas. Seetõttu on pesumasin tema igapäevane sõber ning ajapikku on neiu selgeks saanud ka kõige peenemad pesupesemise saldused.
Ära nühi plekke
Esmapilgul võib tunduda hea mõte asuda määrdunud plekke pesuvahendi ja vee abil kõvasti käte vahel hõõruma, kuid selline tegevus võib plekki hoopis suurendada ning seda veelgi rohkem kangasse söövitada.
“Mida kiiremini värsket plekki töödelda, seda paremini saab seda eemaldada, ent hõõrumise asemel võiks seda pigem õrnalt mõne pesuaine ja vee seguga tupsutada ning siis rõivaese kohe pesumasinasse visata,” õpetab Viidas.
Ära pese kuivpuhastuseks mõeldud riideid
Igal riideesemel on kusagil seespool etikett, millele on täpselt märgitud, kuidas konkreetset rõivast puhastada. Kui hiljuti Samsungi poolt läbi viidud uuringust selgus, et rohkem kui pooled Eesti inimesed ei oska lugeda pesumasinal olevaid tähiseid, siis ometigi on nii pesuprogrammide kui ka riiete puhastamisel see oskus hädavajalik.
“Näiteks ei tohi autosportlane pesumasinasse panna võistluskombinesoone, kuna need on tulekindlad ning lõhnava pesuvahendi ning tugeva pesutsükli korral kaotavad riided oma tulekindluse,” ütles Viidas. “Tavaliselt pesengi ma selliseid riideid käsitsi, kasutades bituumeni- ja õliplekkide eemaldamiseks eelkirjeldatud meetodeid. Lisaks kasutan asfaldiplekkide eemaldamiseks mõnikord külmutamise nippi – sügavkülma pistetud riidelt saab suurema tõrva ja asfaldi lihtsalt maha nokkida ning siis juba hakata teisi vahendeid kasutama.”
Erinevatele plekkidele erinevad meetodid
Erinevad plekid mõjuvad eri kangastele igaüks isemoodi ning seetõttu on oluline teada, millise plekiga on tegu ja kuidas sellega toimetada. Jällegi on abiks kiirus – mida rutemini saab pleki eemaldamisega alustada, seda rohkem on lootust, et see kenasti ka välja tuleb.
“Igasugused happelised plekid, mis tulevad puuviljadest ja köögiviljadest, aga ka näiteks kohvist või teest, tuleb kohe panna külma vee alla ning seejärel pesta riideid võimalikult kiiresti kõige kuumema programmiga, mis on riideetiketil lubatud,” ütles Viidas. “Mina hakkasin hiljuti kasutama Samsung QuickDrive pesumasinat, mille pesutsükkel on kaks korda kiirem kui mõnel muul masinal. Nii saan ruttu teada, kas plekk on pesus välja tulnud või tuleks riiet uuesti pesta.”
Puuviljaplekkide puhul tuleb sedagi meeles pidada, et pesuvahend ei tohi sisaldada seepi, kuna see võib puuviljaplekid muuta jäädavateks. Samuti tuleb kohe pärast pesu kontrollida, et plekk on tõesti kadunud, sest kui kangasse jääb puuviljasuhkrut, muutub see triikimisel pruuniks ja igaveseks.
“Eraldi suur plekkide kategooria on niinimetatud proteiinipõhised plekid, nagu muda-, muna-, jäätise-, vere- ja higiplekid, mida saab eemaldada vedela pesupesemisvahendi, valge veini äädika ja sooja vee segus leotades ning pesumasinas pestes,” selgitas Viidas. “Selline leotuskombinatsioon justkui sööb valgud ära ning plekid tulevad välja. Siidi ja villa puhul see meetod ei aita, kuna need materjalid on samuti proteiinipõhised ja kangas saab kahjustatud.”
Õlised plekid, nagu huulepulk, kosmeetika, määrdeõli ja salatikaste tulevad hästi välja, kui enne pesu töödelda neid beebipuudri või maisitärklisega ning siis nõudepesuvahendiga.
“Tärklisel tuleb lasta plekil mõjuda umbes 10 minutit ning siis veetilga ja nõudepesuvahendi abil ringjate liigutustega plekki kas sõrmede või näiteks hambaharjaga töödelda,” õpetas Viidas. “Seejärel riided kohe pesumasinasse ning pärast kindlasti õhu kätte kuivama, mitte kuivatisse.”
Kuivata riideid aeglaselt õhu käes
Tõrksate plekkide eemaldamisel tuleks kohe pärast masinast võtmist veel niiskeid riided üle kontrollida ning vajadusel need uuesti üle pesta, et olla sajaprotsendiliselt kindel. Kuigi tänapäevastele pesumasinatele on sisse ehitatud spetsiaalne EcoBubble tehnoloogia, mis segab pesuainest ja õhust kokku plekke tõhusalt eemaldavad mullid, tasub siiski ka vanakooli nippe kasutada ning tulemuses kohe oma silmaga veenduda.
“Kuumus on plekkide üks suuremaid sõpru ning kui jätta riided pärast pesutsükli lõppu veel trumlisse vedelema, võivad esimese pesuga mitte välja tulnud plekid hoopis kinnistuda, lisaks meeldib soojas ja niiskes kohas bakteritele vohada,” ütles Viidas. “Seetõttu tasuks pesu kohe pärast pesemist välja võtta ning seda kindlasti värske õhu käes aeglaselt kuivatada. Kuivati kasutamine võib lõppeda sellega, et plekid ei tule enam kunagi välja.”
Allikas: Hamburg ja Partnerid kommunikatsioonibüroo
Eesti üks andekamaid noori naismotosportlasi puutub raskesti eemaldatavate plekkidega kokku igapäevaselt, kuna proovib vähemalt korra nädalas käia ringrajal sõidutrenni tegemas ning tihti leiab teda garaažis muudegi võidusõidu juurde käivate tegevuste kallal nokitsemas. Seetõttu on pesumasin tema igapäevane sõber ning ajapikku on neiu selgeks saanud ka kõige peenemad pesupesemise saldused.
Ära nühi plekke
Esmapilgul võib tunduda hea mõte asuda määrdunud plekke pesuvahendi ja vee abil kõvasti käte vahel hõõruma, kuid selline tegevus võib plekki hoopis suurendada ning seda veelgi rohkem kangasse söövitada.
“Mida kiiremini värsket plekki töödelda, seda paremini saab seda eemaldada, ent hõõrumise asemel võiks seda pigem õrnalt mõne pesuaine ja vee seguga tupsutada ning siis rõivaese kohe pesumasinasse visata,” õpetab Viidas.
Ära pese kuivpuhastuseks mõeldud riideid
Igal riideesemel on kusagil seespool etikett, millele on täpselt märgitud, kuidas konkreetset rõivast puhastada. Kui hiljuti Samsungi poolt läbi viidud uuringust selgus, et rohkem kui pooled Eesti inimesed ei oska lugeda pesumasinal olevaid tähiseid, siis ometigi on nii pesuprogrammide kui ka riiete puhastamisel see oskus hädavajalik.
“Näiteks ei tohi autosportlane pesumasinasse panna võistluskombinesoone, kuna need on tulekindlad ning lõhnava pesuvahendi ning tugeva pesutsükli korral kaotavad riided oma tulekindluse,” ütles Viidas. “Tavaliselt pesengi ma selliseid riideid käsitsi, kasutades bituumeni- ja õliplekkide eemaldamiseks eelkirjeldatud meetodeid. Lisaks kasutan asfaldiplekkide eemaldamiseks mõnikord külmutamise nippi – sügavkülma pistetud riidelt saab suurema tõrva ja asfaldi lihtsalt maha nokkida ning siis juba hakata teisi vahendeid kasutama.”
Erinevatele plekkidele erinevad meetodid
Erinevad plekid mõjuvad eri kangastele igaüks isemoodi ning seetõttu on oluline teada, millise plekiga on tegu ja kuidas sellega toimetada. Jällegi on abiks kiirus – mida rutemini saab pleki eemaldamisega alustada, seda rohkem on lootust, et see kenasti ka välja tuleb.
“Igasugused happelised plekid, mis tulevad puuviljadest ja köögiviljadest, aga ka näiteks kohvist või teest, tuleb kohe panna külma vee alla ning seejärel pesta riideid võimalikult kiiresti kõige kuumema programmiga, mis on riideetiketil lubatud,” ütles Viidas. “Mina hakkasin hiljuti kasutama Samsung QuickDrive pesumasinat, mille pesutsükkel on kaks korda kiirem kui mõnel muul masinal. Nii saan ruttu teada, kas plekk on pesus välja tulnud või tuleks riiet uuesti pesta.”
Puuviljaplekkide puhul tuleb sedagi meeles pidada, et pesuvahend ei tohi sisaldada seepi, kuna see võib puuviljaplekid muuta jäädavateks. Samuti tuleb kohe pärast pesu kontrollida, et plekk on tõesti kadunud, sest kui kangasse jääb puuviljasuhkrut, muutub see triikimisel pruuniks ja igaveseks.
“Eraldi suur plekkide kategooria on niinimetatud proteiinipõhised plekid, nagu muda-, muna-, jäätise-, vere- ja higiplekid, mida saab eemaldada vedela pesupesemisvahendi, valge veini äädika ja sooja vee segus leotades ning pesumasinas pestes,” selgitas Viidas. “Selline leotuskombinatsioon justkui sööb valgud ära ning plekid tulevad välja. Siidi ja villa puhul see meetod ei aita, kuna need materjalid on samuti proteiinipõhised ja kangas saab kahjustatud.”
Õlised plekid, nagu huulepulk, kosmeetika, määrdeõli ja salatikaste tulevad hästi välja, kui enne pesu töödelda neid beebipuudri või maisitärklisega ning siis nõudepesuvahendiga.
“Tärklisel tuleb lasta plekil mõjuda umbes 10 minutit ning siis veetilga ja nõudepesuvahendi abil ringjate liigutustega plekki kas sõrmede või näiteks hambaharjaga töödelda,” õpetas Viidas. “Seejärel riided kohe pesumasinasse ning pärast kindlasti õhu kätte kuivama, mitte kuivatisse.”
Kuivata riideid aeglaselt õhu käes
Tõrksate plekkide eemaldamisel tuleks kohe pärast masinast võtmist veel niiskeid riided üle kontrollida ning vajadusel need uuesti üle pesta, et olla sajaprotsendiliselt kindel. Kuigi tänapäevastele pesumasinatele on sisse ehitatud spetsiaalne EcoBubble tehnoloogia, mis segab pesuainest ja õhust kokku plekke tõhusalt eemaldavad mullid, tasub siiski ka vanakooli nippe kasutada ning tulemuses kohe oma silmaga veenduda.
“Kuumus on plekkide üks suuremaid sõpru ning kui jätta riided pärast pesutsükli lõppu veel trumlisse vedelema, võivad esimese pesuga mitte välja tulnud plekid hoopis kinnistuda, lisaks meeldib soojas ja niiskes kohas bakteritele vohada,” ütles Viidas. “Seetõttu tasuks pesu kohe pärast pesemist välja võtta ning seda kindlasti värske õhu käes aeglaselt kuivatada. Kuivati kasutamine võib lõppeda sellega, et plekid ei tule enam kunagi välja.”
Allikas: Hamburg ja Partnerid kommunikatsioonibüroo
RSS Feed