Eesti materjalitehnoloogiate arenduskeskus (MATECC) sõlmis äsja Euroopa kosmoseagentuuriga lepingu. Arenduskeskuse ja Tartu ülikooli teadlased hakkavad Tartu laborites arendama ekstreemsetesse oludesse sobivat nanotehnoloogilist määrdeainet.
Süstikutel ja kosmoses kasutatavatel seadmetel on mitmeid liiteid ja hõõrduvaid detaile, mille pindu on vaja sujuva liikumise tagamiseks määrida. Äärmuslike temperatuuri-, rõhu- ja kiirgustingimuste tõttu tavalised õlid sinna ei sobi. Sellepärast kasutatakse kosmoses pigem tahkeid aineid, nagu molübdeen-disulfiid ja grafiit. Neid materjale arendatakse pidevalt, et saavutada kosmosevaldkonna rakenduste jaoks piisavalt pikk toimeaeg ja usaldusväärsus.
Nüüd, kui Eesti on peagi saamas Euroopa kosmoseagentuuri täisliikmeks, on ka siinsetel ettevõtetel võimalus sellesuunalisse arendustöösse oma osa anda. Eesti materjalitehnoloogiate arenduskeskuse tegevustesse kaasatud teadlased on juba mitmeid aastaid tegelenud hõõrdemehhanismide ja materjalide omaduste uurimisega nanoskaalas ning arendanud koostöös tootmisettevõtetega uudseid määrdeõlide lisandeid. Omandatud teadmisi ja kogemusi kasutatakse ka algavas koostöös Euroopa kosmoseagentuuriga.
Tartu ülikooli materjaliteaduse teadur ja materjalitehnoloogiate arenduskeskuse projektijuht Martin Järvekülg ütles, et arenduskeskuse ja kosmoseagentuuri ühisprojekti käigus töötatakse välja nanoosakeste ja ioonsete vedelike kombinatsioonil põhinev määrdeaine. Ioonsed vedelikud on tavakeskkonnas vedelad, ent olematu lenduvusega soolad.
„Uudne määrdeaine peab toimima efektiivselt nii normaalrõhul kui ka vaakumis, nii kõrgetel kui ka madalatel temperatuuridel,” lausus Järvekülg. Kui liitmaterjalis õnnestub ühendada vedelate ja tahkete määrdeainete tugevused, on projekti tulemusi võimalik rakendada ka mujal, kus äärmuslik keskkond või rakenduse spetsiifika tingib kõrgendatud nõudmised.
Projekti esimene osa kestab aasta, selle tegevustesse on kaasatud teiste hulgas ka Tartu ülikooli füüsika ja keemia instituutide teadlased ning kraadiõppurid. Projekti üheks põhitäitjaks on materjalitehnoloogiate arenduskeskuse spetsialist ja TÜ doktorant Triinu Taaber.
Tartu ülikooli arendusprorektori Erik Puura sõnul näitab sõlmitud rahvusvaheline leping, et Tartu teadlaste kompetents ja aparatuurne baas on nanotehnoloogia valdkonnas maailmatasemel.
Allikas: TÜ
Süstikutel ja kosmoses kasutatavatel seadmetel on mitmeid liiteid ja hõõrduvaid detaile, mille pindu on vaja sujuva liikumise tagamiseks määrida. Äärmuslike temperatuuri-, rõhu- ja kiirgustingimuste tõttu tavalised õlid sinna ei sobi. Sellepärast kasutatakse kosmoses pigem tahkeid aineid, nagu molübdeen-disulfiid ja grafiit. Neid materjale arendatakse pidevalt, et saavutada kosmosevaldkonna rakenduste jaoks piisavalt pikk toimeaeg ja usaldusväärsus.
Nüüd, kui Eesti on peagi saamas Euroopa kosmoseagentuuri täisliikmeks, on ka siinsetel ettevõtetel võimalus sellesuunalisse arendustöösse oma osa anda. Eesti materjalitehnoloogiate arenduskeskuse tegevustesse kaasatud teadlased on juba mitmeid aastaid tegelenud hõõrdemehhanismide ja materjalide omaduste uurimisega nanoskaalas ning arendanud koostöös tootmisettevõtetega uudseid määrdeõlide lisandeid. Omandatud teadmisi ja kogemusi kasutatakse ka algavas koostöös Euroopa kosmoseagentuuriga.
Tartu ülikooli materjaliteaduse teadur ja materjalitehnoloogiate arenduskeskuse projektijuht Martin Järvekülg ütles, et arenduskeskuse ja kosmoseagentuuri ühisprojekti käigus töötatakse välja nanoosakeste ja ioonsete vedelike kombinatsioonil põhinev määrdeaine. Ioonsed vedelikud on tavakeskkonnas vedelad, ent olematu lenduvusega soolad.
„Uudne määrdeaine peab toimima efektiivselt nii normaalrõhul kui ka vaakumis, nii kõrgetel kui ka madalatel temperatuuridel,” lausus Järvekülg. Kui liitmaterjalis õnnestub ühendada vedelate ja tahkete määrdeainete tugevused, on projekti tulemusi võimalik rakendada ka mujal, kus äärmuslik keskkond või rakenduse spetsiifika tingib kõrgendatud nõudmised.
Projekti esimene osa kestab aasta, selle tegevustesse on kaasatud teiste hulgas ka Tartu ülikooli füüsika ja keemia instituutide teadlased ning kraadiõppurid. Projekti üheks põhitäitjaks on materjalitehnoloogiate arenduskeskuse spetsialist ja TÜ doktorant Triinu Taaber.
Tartu ülikooli arendusprorektori Erik Puura sõnul näitab sõlmitud rahvusvaheline leping, et Tartu teadlaste kompetents ja aparatuurne baas on nanotehnoloogia valdkonnas maailmatasemel.
Allikas: TÜ
RSS Feed