Praegu igapäevasena tunduvad uuendused nagu e-mail, arvutid, internet ja printer on kontoritööd muutnud tundmatuseni. Ka tänapäeva kaasaegsed kontorid arenevad edasi ja kasutavad juba mitmeid tarku tehnoloogialahendusi, mis ulatuvad kommunikatsioonist andmete töötlemise ja esitamiseni. Tulevikus hakkab üha rohkem mängu tulema asjade internet ning tehisintellekt. Kontorid ise muutuvad järjest targemaks ja interaktiivsemaks. Kõikide nende uuenduste eesmärk on sarnane – efektiivsus, produktiivsus, omavaheline ühilduvus ning samas individuaalsete lahenduste pakkumine.
Samsung Eesti juht Toomas Tiits märkis, et tehnoloogiate osas on kindlasti kontoritööle praegusel ajal väga suurt mõju avaldamas ja hetkel muutusi tegemas juhtmevaba tehnoloogia ning erinevate ekraanide areng, mis on tänapäevased kontorid ja töökohad muutnud mobiilseks ja modifitseeritavaks. „Juhtmevabad ühendused ja uued, selged ja kerged ekraanid on teinud võimalikuks selle, et kontorites saab kiirelt ja lihtsalt kogu tööd ümber korraldada ja muutusi teha. Näiteks koosolekud ei ole seotud ühe laua taha, vaid neid võib korraldada kasvõi väljas terrassil või puhkeruumi diivanitel,“ selgitas Tiits.
„Lauaarvutid on juba paljudes kontorites ammune minevik ning ühe rohkem kasutatakse kergeid tahvelarvuteid või isegi mobiile, et teha näiteks oma ettekandeid või esitlusi,“ märkis Samsung Eesti juht. „Ka projektorite asemel on järjest enam kasutusel suuremad televiisorid ja muud esitlustehnikad, mis pakuvad rohkem võimalusi kasutada vajadustele sobivaid lahendusi. Näiteks Samsungi interaktiivne tahvel Flip, mida saab mööda kontorit vabalt ringi liigutada, mis võimaldab kiirelt kõiki oma esitlusi näidata või millele ise peale joonistada ning siis kõike seda hiljem lihtsalt salvestada ja jagada.“
Tiits märkis, et lähituleviku kontorite märksõnaks saabki olema „kohandatavus“, mis tähendab, et ruume, inimesi ja tehnoloogiaid saab erinevate vajaduste järgi alati ümber tõsta või sobivaks kohandada. Eriti oluline on see ametite juures, kus on vaja loovust ning tihedat suhtlust, sest erievatele inimestele ja kollektiividele sobivad ka erinevad kooslused.
„Üheks suurimaks väljakutseks on ideede kommunikeerimise võimalikult sujuvaks ja mugavaks tegemine. Kas siis n-ö otse kontoris olles või isegi näiteks üle videosilla. Selleks õigete ja omavahel ka ühilduvate vahendite leidmine on ülioluline,“ lausus Tiits lisades, et taas on heaks näiteks Flip, mis jätab ära märkmete tegemise vajaduse, sest salvestab ja saadab välja kõik, mis sinna peale joonistati või märgiti.
Tulevikus hakkab aga kõiki neid lahendusi omavahel sujuvalt kokku ühendama üha laienev asjade internet ja tehisintellektid. „Näiteks on juba praegu USA advokaadibüroodes kasutusel tehisintellekti programm, mis aitab kiirelt leida seoseid erinevate kaasuste vahel ja leida infot massiivsetest andmebaasidest,“ märkis Tiits. „Usun, et peagi on tavaline, et kontori kalendri, koosolekute ja muu sellise asjaajamise eest hoolitseb arvutiprogramm. Näiteks ütlete arvutile, et teil on homme kell 9 koosolek. Selleks ajaks kui teie koosolekuruumi jõuate on arvuti ise valgustuse sisse lülitanud, akende ette ribikardinad lasknud, valmis seadnud esitlustehnika ja isegi kohvimasin on juba joogid valmis teinud.“
Juba praegu on paljud kontorite andmetest salvestatud pilvetehnoloogiate abil ning see tähendab, et veegi vähem on inimesed kinni füüsiliste kontoriruumide küljes. Kui lisada juurde veel hoogne virtuaalreaalsuse areng, siis võib juhtuda, et kaugemas tulevikus võib kontorisse minek tähendada vaid kodus virtuaalreaalsuse prillide ette panemist.
Allikas: Hamburg ja Partnerid kommunikatsioonibüroo