Töise sügisperioodi algus ja puhkuselt tulnud töötajate saabumine tagasi kontorisse muudab suvise mõnusa elurütmi taas tempokamaks. Rahvusvahelises äris kogenud ettevõtja Kristel Kruustük jagab mõtteid, kuidas suurema efektiivsuse ja produktiivsuse otsingutel mitte läbi põleda.
Eestis sel suvel läbi viidud Norstati uuringus tõi 63% ehk üle poole vastajatest välja, et näeb kaugtöö suurima miinuspoolena töö ja eraelu piiride segunemist. Selle kõrval olid vastajatele olulised ka muud tehnilised küsimused nagu keskendumisraskused (20%), ergonoomilise töökeskkonna puudumine (29%) või puudulik tehnika (22%), kuid nende tähtsus jääb uuringus tunduvalt madalamaks.
“Oleme aastaid rääkinud tasakaalu saavutamise vajadusest, kuid see pole tõenäoliselt võimalik. Pigem peaks seadme eesmärgiks harmoonia saavutamise,” märgib tunnustatud Eesti noorettevõtja ja rahvusvahelise testimisettevõtte Testlio üks asutajatest, Kristel Kruustük.
Prioriteedid peavad paigas olema
Kruustük selgitab, et paljuräägitud tasakaalu saavutamine tähendab, et tähelepanu jaguneb võrdselt kõige olulise vahel, kuid püüdlus seda saavutada tekitab sageli palju stressi. “Just viimastel aastatel olen hakanud mõtlema, et see pole tegelikult saavutatav ja pigem tuleks leida võimalusi oma prioriteetide seadmiseks ellu nii, et need tekitavad meis hea tunde - mitte süütunde,” kirjeldab ta. “Selle asemel, et püüda kõike täpselt tasakaalus hoida, püüan pigem rohkem vooluga kaasa minna ja mitte tunda end süüdi, kui ma pole alati ideaalne ema, kolleeg, abikaasa, sõber või kui hoopis iseenda hobide jaoks aega võtan.”
Piiri tõmbamine töö ja eratoimetuste vahel pakub pandeemia ja kaugtöö valguses viimastel aastatel erakordselt palju kõneainet, sest nii töö kui eraelu keskpunktiks on muutunud kodu. “Kunagi aastaid tagasi pühendasin end 100% oma ettevõttele. Kuna asutasin ettevõtte ja teen seal tänaseni tööd koos oma abikaasaga, tulime kontorist koju ja jätkasime kõiki samu teemasid ja arutelusid. Ühel hetkel tekkis arusaam, et peame lõpetama kodus tööst rääkimise ja keskenduma ka muudele teemadele peale töö,” selgitab ta ja lisab, et on tänaseks seadnud väga selged piirid oma aja suhtes, et jõuda nii tööl kui isiklikus elus soovitud eesmärkideni.
Töö ja arvutis toimetamine on tõesti suuresti koduseinte vahele jõudnud. Seda näitab ka Norstati uuring, mille põhjal kasutab vaid 4% eestimaalastest arvutit ainult töö juures - üle poolte vastanutest peab kasutama arvutit väljaspool tavapärast töökeskkonda kas mitu korda nädalas või koguni iga päev. "Nii jõuab turule ka rohkem just selliseid seadmeid, mis vastaksid erinevatele töötingimustele" selgitab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina ja toob näiteks nii arvutite mikrofonide uudsed mürasummutustehnoloogiad, üha kergema kaalu, vastupidavama aku kui ka ülisuured ekraanid, nagu uue MateBook D 16 mudeli puhul.
Mida pole kalendris, pole olemas!
Oma igapäevaelu korraldamiseks kasutab Kruustük digitaalset kalendrit ja vaatab selle kohe hommikul ärgates esimese asjana üle, et teaks, mis päeva jooksul toimuma hakkab. “Loomulikult panen kirja ka pikaajalisemaid plaane, aga sellegipoolest käib igapäevane elu ikkagi ümber kalendri,” lisab ta.
Seda, et üha enam inimesi eeskätt just liikuva elustiili tõttu digitaalset kalendrit eelistavad, kinnitavad ka tehnoloogiaeksperdid. “Võimalus kogu arvutiekraanil oma nädala plaane näha, neid kolleegide või perega sünkroniseerida ja teiste kalendritega liita või sündmusi isegi mitu aastat ette planeerida, on muutnud täna väga paljude jaoks täiesti igapäevaseks harjumuseks. Sama kalender avaneb kiirvaateks ka telefonides ja tahvlites, mistõttu pole enam ammu tarvis kanda kaasas pabermärkmikke, mis nii oma suuruselt kui lühema perioodi vaate ja sünkroniseerimisvõimaluse puudumise tõttu eeliseid kaotab,” kirjeldab Mishina.
Ka Kruustük tõdeb, et viimased kaks ja pool aastat kaugtöö vormis toiminud Testlio 200 töötajat ligi 30st riigist on suutnud jätkata ettevõtte edu tänu kohandatud igapäevapraktikatele. “Töö ja eraelu piiri seadmine kujunebki suurimaks probleemiks siis, kui puudub füüsiline keskkonnamuutus. Samas saab seda lahendada endale eraldi töötamise jaoks ruumi loomisega - usun, et kõigil kodust töötajatel on välja kujunenud kindel koht, kuhu nad peamiselt ainult tööd tegema lähevad. Ühtlasi näeme oma ettevõttes, et inimestele meeldib kodus töötamisega kaasnev vabadus ja aeg, mis tekib näiteks transpordi arvelt ning mida saab kasutada pere ja sõpradega aja veetmiseks või hobidega tegelemiseks,” selgitab Kruustük.
Piiride kehtestamine toimub vaid koos distsipliiniga
Kruustük ei usu, et on olemas hetke, mil kõik töö on tehtud. “Alati on kuskil mõni probleem või kriis õhus, mis vajab lahendamist,” naerab ta. “Tuleb õppida oma aega planeerima ja vajadusel “ei” ütlema,” lisab ta. Nii kuuluvad Kristeli kalendrisse õhtud ja nädalavahetused pere keskel, aga samas igal nädalal kindel aeg lisaks tööle ka sõprade, lõunapausidel jõusaalitrenni või ratsutamise ja iseenda jaoks, et end laadida ja seejärel ka teistele olemas olla.
Tehnoloogia kasutustrendide ja nende mõju analüüsides märgib ka Mishina, et nende teemade esiletõstmine on äärmiselt oluline. “Mõtteviis, kuidas töö tänaseks uues normaalsuses võimalikult stressivabalt tehtud saaks, on kannustanud ka tehnoloogia arendajaid, kes loovad uusi seadmeid võimalikult paindlikeks töötingimusteks,” selgitab Huawei koolitusjuht Mishina.
Allikas: Huawei
Eestis sel suvel läbi viidud Norstati uuringus tõi 63% ehk üle poole vastajatest välja, et näeb kaugtöö suurima miinuspoolena töö ja eraelu piiride segunemist. Selle kõrval olid vastajatele olulised ka muud tehnilised küsimused nagu keskendumisraskused (20%), ergonoomilise töökeskkonna puudumine (29%) või puudulik tehnika (22%), kuid nende tähtsus jääb uuringus tunduvalt madalamaks.
“Oleme aastaid rääkinud tasakaalu saavutamise vajadusest, kuid see pole tõenäoliselt võimalik. Pigem peaks seadme eesmärgiks harmoonia saavutamise,” märgib tunnustatud Eesti noorettevõtja ja rahvusvahelise testimisettevõtte Testlio üks asutajatest, Kristel Kruustük.
Prioriteedid peavad paigas olema
Kruustük selgitab, et paljuräägitud tasakaalu saavutamine tähendab, et tähelepanu jaguneb võrdselt kõige olulise vahel, kuid püüdlus seda saavutada tekitab sageli palju stressi. “Just viimastel aastatel olen hakanud mõtlema, et see pole tegelikult saavutatav ja pigem tuleks leida võimalusi oma prioriteetide seadmiseks ellu nii, et need tekitavad meis hea tunde - mitte süütunde,” kirjeldab ta. “Selle asemel, et püüda kõike täpselt tasakaalus hoida, püüan pigem rohkem vooluga kaasa minna ja mitte tunda end süüdi, kui ma pole alati ideaalne ema, kolleeg, abikaasa, sõber või kui hoopis iseenda hobide jaoks aega võtan.”
Piiri tõmbamine töö ja eratoimetuste vahel pakub pandeemia ja kaugtöö valguses viimastel aastatel erakordselt palju kõneainet, sest nii töö kui eraelu keskpunktiks on muutunud kodu. “Kunagi aastaid tagasi pühendasin end 100% oma ettevõttele. Kuna asutasin ettevõtte ja teen seal tänaseni tööd koos oma abikaasaga, tulime kontorist koju ja jätkasime kõiki samu teemasid ja arutelusid. Ühel hetkel tekkis arusaam, et peame lõpetama kodus tööst rääkimise ja keskenduma ka muudele teemadele peale töö,” selgitab ta ja lisab, et on tänaseks seadnud väga selged piirid oma aja suhtes, et jõuda nii tööl kui isiklikus elus soovitud eesmärkideni.
Töö ja arvutis toimetamine on tõesti suuresti koduseinte vahele jõudnud. Seda näitab ka Norstati uuring, mille põhjal kasutab vaid 4% eestimaalastest arvutit ainult töö juures - üle poolte vastanutest peab kasutama arvutit väljaspool tavapärast töökeskkonda kas mitu korda nädalas või koguni iga päev. "Nii jõuab turule ka rohkem just selliseid seadmeid, mis vastaksid erinevatele töötingimustele" selgitab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina ja toob näiteks nii arvutite mikrofonide uudsed mürasummutustehnoloogiad, üha kergema kaalu, vastupidavama aku kui ka ülisuured ekraanid, nagu uue MateBook D 16 mudeli puhul.
Mida pole kalendris, pole olemas!
Oma igapäevaelu korraldamiseks kasutab Kruustük digitaalset kalendrit ja vaatab selle kohe hommikul ärgates esimese asjana üle, et teaks, mis päeva jooksul toimuma hakkab. “Loomulikult panen kirja ka pikaajalisemaid plaane, aga sellegipoolest käib igapäevane elu ikkagi ümber kalendri,” lisab ta.
Seda, et üha enam inimesi eeskätt just liikuva elustiili tõttu digitaalset kalendrit eelistavad, kinnitavad ka tehnoloogiaeksperdid. “Võimalus kogu arvutiekraanil oma nädala plaane näha, neid kolleegide või perega sünkroniseerida ja teiste kalendritega liita või sündmusi isegi mitu aastat ette planeerida, on muutnud täna väga paljude jaoks täiesti igapäevaseks harjumuseks. Sama kalender avaneb kiirvaateks ka telefonides ja tahvlites, mistõttu pole enam ammu tarvis kanda kaasas pabermärkmikke, mis nii oma suuruselt kui lühema perioodi vaate ja sünkroniseerimisvõimaluse puudumise tõttu eeliseid kaotab,” kirjeldab Mishina.
Ka Kruustük tõdeb, et viimased kaks ja pool aastat kaugtöö vormis toiminud Testlio 200 töötajat ligi 30st riigist on suutnud jätkata ettevõtte edu tänu kohandatud igapäevapraktikatele. “Töö ja eraelu piiri seadmine kujunebki suurimaks probleemiks siis, kui puudub füüsiline keskkonnamuutus. Samas saab seda lahendada endale eraldi töötamise jaoks ruumi loomisega - usun, et kõigil kodust töötajatel on välja kujunenud kindel koht, kuhu nad peamiselt ainult tööd tegema lähevad. Ühtlasi näeme oma ettevõttes, et inimestele meeldib kodus töötamisega kaasnev vabadus ja aeg, mis tekib näiteks transpordi arvelt ning mida saab kasutada pere ja sõpradega aja veetmiseks või hobidega tegelemiseks,” selgitab Kruustük.
Piiride kehtestamine toimub vaid koos distsipliiniga
Kruustük ei usu, et on olemas hetke, mil kõik töö on tehtud. “Alati on kuskil mõni probleem või kriis õhus, mis vajab lahendamist,” naerab ta. “Tuleb õppida oma aega planeerima ja vajadusel “ei” ütlema,” lisab ta. Nii kuuluvad Kristeli kalendrisse õhtud ja nädalavahetused pere keskel, aga samas igal nädalal kindel aeg lisaks tööle ka sõprade, lõunapausidel jõusaalitrenni või ratsutamise ja iseenda jaoks, et end laadida ja seejärel ka teistele olemas olla.
Tehnoloogia kasutustrendide ja nende mõju analüüsides märgib ka Mishina, et nende teemade esiletõstmine on äärmiselt oluline. “Mõtteviis, kuidas töö tänaseks uues normaalsuses võimalikult stressivabalt tehtud saaks, on kannustanud ka tehnoloogia arendajaid, kes loovad uusi seadmeid võimalikult paindlikeks töötingimusteks,” selgitab Huawei koolitusjuht Mishina.
Allikas: Huawei
RSS Feed