Põhjamaades elavate inimeste suurim mure on seotud isiklike andmete töötlemisega: kõige rohkem kardetakse, et andmeid kasutatakse vääralt (55%), valedel ja ebamoraalsetel eesmärkidel (46%), ebaturvalisel viisil (49%) või neid tõlgendatakse valesti (53%).
Tieto Estonia äriarendusjuht Heiti Mering usub, et ettevõtted, mis teevad digitaalseid ja tehisintellektiga seotud arendusi, peaksid inimeste erinevate (eel)arvamustega kindlasti arvestama ning tegelema ka valdkondliku teavitamisega.
"Teame, et uute tehnoloogiate usaldamine võtab aega, seda eriti tehisintellekti puhul, mida täna seostatakse veel millegi võõra ja negatiivsega. Seetõttu on eriti oluline tõsta esile AI häid külgi ning sellega kaasnevaid kasutegureid, alates kiirematest tervisega seotud diagnoosidest kuni paremate elamusteni igapäevaelus. Ettevõttena saame ka väga hästi aru, et usaldus tuleb välja teenida, mistõttu peavad kõik meie loodavad tehisintellektil põhinevad lahendused olema eetiliselt ning vastutustundlikult arendatud, pakkudes sealjuures läbipaistvust ja kõrget turvalisust. Selleks, et meie ühiskond saaks maksimaalset kasu andmepõhistest või tehisintellektil baseeruvatest lahendustest, on oluline usaldada seda tehnoloogiat ning meie oleme just see Põhjamaade ettevõte, kellel on selles kasvavas valdkonnas palju ja kindlat kogemust," ütles Mering.
Uuringust tuli välja, et paljud inimesed usuvad, et valdkonda on vaja reguleerida ning 80% arvab, et iga riigi valitsus peaks tehisintellekti arengut ja kasutust mingis mahus reguleerima. 86% usub ka, et ettevõtted, kes tegelevad tehisintellekti arendamise ja kasutamisega, peaksid teatud mahus alluma eetilistele juhistele ning määrustele.
"Kuigi Eestis pole sellist uuringut tehtud, võib eeldada, et ka meil on inimeste teadlikkus tehisintellekti kasutamisest erinevates e-teenustes ja digilahendustes madal. See võib aga suurendada skeptilist suhtumist innovatsiooni. Seepärast peab kõikide, aga eriti tehisintellektil põhinevate lahenduste väljatöötamisel kindlasti pöörama tähelepanu eetikale ning tegema seda vastutustundlikult. On oluline, et saaksime teha koostööd valdkonnasiseselt ning riikidevaheliselt, et välja töötada standardid ja juhised. Mitmed algatused on juba töös, k.a. Euroopa Liidus, mis saavad olema väga väärtuslikud edasistes tehisintellekti arendustes. Pikemas vaates aitavad need luua rohkem usaldust ka avalikkuse seas," ütles Mering.
Kui 30% küsitluses osalenuist oli nõus, et tehisintellekti arendamine aitab luua paremaid teenuseid tarbijatele ning kodanikele, siis 8% polnud sellega üldse nõus. 48% nõustus osaliselt või vähesel määral.
Küsitlusest ilmnes ka, et enam kui kolmandik (37%) vastanutest ei kasuta üldse tooteid või teenuseid, mis kasutavad tehisintellekti. 50% väitis, et nad kasutavad neid ainult osaliselt või väga vähesel määral ning kõigest 2% ütles, et kasutavad neid väga palju.
"Meie küsitlus näitab, kui vähe avalikkus tegelikult aru saab, mil määral tehisintellekti juba täna kasutatakse. Ilmselt ei tea paljud, et näiteks otsingumootorid, sotsiaalmeedia, liikumisteenused ning nutitelefonid kasutavad kõik tehisintellekti. Nende teenustega on inimestel reeglina positiivsed kogemused, kuid seda ei osata seostada tehisintellektiga. Ja see tekitab skepsist," ütles Mering.
Küsitlus viidi läbi Tieto tellimusel arvamus- ja turu-uuringute ettevõtte YouGov poolt 2019. aasta aprillis. Küsitlusele vastas 3659 täiskasvanut Rootsist, Norrast ja Soomest. Rohkem infot: https://campaigns.tieto.com/AIsurvey2019
Allikas: Communiqué