Tuhandeid huvilisi ja spordientusiaste suvevormi treeninud Kiivikas usub, et oma keha ja meele eest on oluline hoolitseda muuhulgas ka seetõttu, et tõsta oma energiataset ja maandada stressi. “Nii jõuame tegeleda endale meeldivate tegevustele ja hoida lisaks oma füüsilisele tervisele end ka vaimsel vormis,” märgib ta.
Efektiivselt saab treenida mistahes ajal ja kohas
Tehnoloogiaekspert Jekaterina Mishina sõnul on tehnoloogia areng ja eeskätt nutikellade kui spordikaaslaste populaarsus kasvanud just inimeste huvist enda tervisega seonduva vastu, sest võimalusi sportimiseks on piiramatult ning suur osa neist täiesti tasuta. “Täna on saadaval juba sellised kellad, mis vaid ühe minuti jooksul suudavad anda ülevaate kõigist peamistest tervisenäitajatest ning millega saab enda seisundit näiteks enne ja pärast trenni kontrollida ja võrrelda,” toob ta näite Watch 4 Pro nutikellade põhjal, mis monitoorivad nii EKG-d, pulsisagedust, hingamisteede seisukorda, vere hapnikusisaldust, naha temperatuuri, stressitaset kui ka arteriaalse jäikuse seisukord.
Ka Kiivika sõnul on tal nutikell trenni tehes üldjuhul alati käel ja võimalusel soovitab ta seda kanda ka oma treenitavatel - mistahes spordialaga nad tegelevad. “Nii on hea jälgida, kuidas trenn ja elustiili muutus nii lühiajaliselt kui ka pikemas perspektiivis kehale ja enesetundele mõjuvad,” selgitab ta ning lisab, et tihti ei oska me ise oma kriitilist enesetunnet õigesti hinnata, samas kui numbrid ja statistika treeningu andmete kohta või terviseseisundi kohta üldiselt annaksid koheselt kiire ja adekvaatse hinnangu.
Ott Kiivika hinnangul pole ühki põhjust, miks ei saaks igaüks ise oma tervise heaks midagi ette võtta. “Sportida saab igal ajal ja igas kohas. Enamasti täiesti tasuta. Tuleb vaid tasa ja targu alustada ning endale liiga suure koormusega mitte liiga teha,” sõnab ta.
Just sellisteks harjutusteks, mis sobivad pea igaühele, kuid on samas järjepidevate korduste korral ka efektiivsed, toob ta välja oma kolm lemmikut: toengus triitsepsite surumised (seljaga toeks oleva pingi poole), hüpped ning toengus rinnalihaste surumised.
Hoia järjepidevust ja tõsta toonust
Kiivika sõnul näeb iga harjutuse mõju siis, kui seda süstemaatiliselt pikema aja jooksul harrastada. “Nii triitsepsite ehk õlavarre-kolmpealihase surumise kui astmetel hüppamise ja rinnalihaste surumise tulemust ehk nii visuaalset efekti kui jõudu nendes kehapiirkondades on märgata siis, kui neid harjutusi on tehtud järjepidevalt - näiteks paar-kolm korda iga nädal paari kuu jooksul,” selgitab ta. Samuti soovitab ta juhul, kui harjutuste sooritamine kergemaks muutub, korduste arvu tõsta. “Kui esialgu surusid pargipingil toenglamangus näiteks 10 korda, siis proovi mõne aja pärast, kas õnnestub ka 20 täis saada,” kirjeldab Kiivikas.
Samuti on tema kolme lemmikharjutuse eeliseks see, et need ei vaja spetsiaalseid treeningvahendeid. “Triitsepsite surumisi saad teha kasvõi pargipingil, kui parasjagu mõnd välijõusaali või spordisaali läheduses pole. Hüppeid trepil saab teha samuti pea mistahes läheduses olevalt trepilt kodukandis. Ning toengus rinnalihaste surumist võib samuti teha nii kätega maapinnale kui pargipingile toetudes,” selgitab Kiivikas ning näitab põgusalt ka videos.
Treeningute ajal soovitab tehnoloogiaekspert Jekaterina Mishina jälgida nutikella abil nii oma pulssi, koormust, kulutatud kaloreid kui ka aega, kui kaua on treening juba kestnud. Pärast treeningut tasub aga pöörata tähelepanu sellele, kuidas pulss taastub ning kontrollida, millal soovitab kell uuesti trenni minna ja kui palju enne seda puhata.
Allikas: Huawei Eesti