Kui Eestis ja Leedus on usaldusväärsuselt teisel kohal Mobiil-ID, ja Lätis Smart-ID, siis Soomes on selleks ID-kaart (Leedus on see kolmandal kohal). Kõige tuntumad autentimisvahendid (TOP3, tuntuse järjekorras) on Eestis ID-kaart (97% vastanuist teab seda), Mobiil-ID (65%) ja Smart-ID (52%), Lätis ID-kaart (69%), Smart-ID (42%) ja koodikaart (35%), Leedus Mobiil-ID (74%), ID-kaart ja PIN-kalkulaator (mõlemad 43%) ning Soomes koodikaart (69%), Mobiil-ID (65%) ja ID-kaart (55%).
Autentimisvahendi pakkuja identiteedi osas on kõige valivamad eestlased, kellest pisut üle poole (52%) eelistab teenusepakkujana riiki. Ülejäänud kolmes uuritud riigis on see näitaja pisut madalam - Lätis ja Leedus vastavalt 38% ja 48% ning Soomes 43%. Neid inimesi, kelle jaoks ei ole teenusepakkuja identiteet oluline, on samuti kõige rohkem Eestis (37%) ning kõige vähem Leedus (29%).
Kõikide riikide vastanud leidsid, et elektroonilise autentimisvahendi kasutusele võtmist takistavad erinevad tegurid nagu selle keeruline kasutamine või liiga väike hulk kasutuskohti. Kõige vähem takistusi nägid Eesti vastanud, kellest 54% ütles, et takistusi pole. Teistes riikides on see number oluliselt väiksem - Soomes 31% ja Lätis-Leedus vastavalt 34% ja 33%. Võrdselt nähakse peamise takistusena autentimisvahendi keerulist kasutamist, kasutuskohtade vähesust ning madalat turvalisust. Ootuspäraselt on Eestis, kus on kõige rohkem turvalist autentimist nõudvaid e-teenuseid, kasutusvõimaluste puudumine vähem oluline kui teistes riikides.
"Uuringutulemused näitavad, et sõltumata riigist, rahvusest, olemasolevast kasutuspraktikast ning pakutavatest vahenditest on inimeste jaoks kõige olulisem autentimisvahendi turvalisus ja selle lihtne kasutamine. Samas aga on tihti nii, et oma igapäevastes tegevustes ei võistle mitte ID-kaart ja PIN-kalkulaator, vaid ID-kaart ja Google login või Smart-ID ja Facebook login. Nende mitte liigselt turvalisusele keskenduvate lahenduste kasutuskogemus on meie pakutavate teenuste võrdluseks ning me peame olema paremad. See on väljakutse ja selle nimel me ka pidevalt pingutame," ütles SK ID Solutionsi juhataja Kalev Pihl.
Kõikide riikide elanikud soovivad autentimisvahendiga lisaks pangandus- ja haridusteenustele kasutamisele suhelda riigiga, anda digiallkirju ja elektrooniliselt hääletada. Uutest võimalustest oodatakse kõige rohkem biomeetria kasutamist autentimiseks - Eestis, Soomes ja Lätis kolmandik (vastavalt 35%, 33% ja 31%) ning Leedus 40%. ""Pihla sõnul on biomeetria kindlasti selline tehnoloogia, mis ühel või teisel kujul tulevikus autentimisvahenditel olemas on."
SK ID Solutionsi tellitud autentimisvahendite kasutamise ja usaldamise uuringu viis Baltikumis ja Soomes läbi uuringufirma RAIT. Uuringu raames küsitleti 4000 inimest vanuses 18-65 eluaastat.
Allikas: SK ID Solutions, Communiqué