1970. aastad: mitmekesisus on võtmetähtsusega, Kadett liigub ümber maailma
Nutikas pereauto, stiilne praktilise tagaluugiga auto või sportlik kupee – aastatel 1973–1979 oli Kadett C-sarjal palju nägusid. Selge disainiga kere ja uudse kahe õõtshoovaga esisillaga tagaveoline Kadett C debüteeris 1973. aasta hilissuvel. Iseloomulike disainielementide hulka kuulusid lame radiaatorivõre, margile iseloomuliku kujuga mootorikate ja spoiler. „Kadett mitte ainult ei sõida erakordselt hästi, vaid on ka hästi ehitatud ja viimistletud. See vajab vähe hooldust, seda on lihtne remontida ja ökonoomne kasutada,“ kirjutasid Auto Motor und Sport autotestide eksperdid.
Kliente hellitati ohtrate valikutega, nii et igaüks võis leida oma maitsele sobiva Kadeti. Kolmas Kadeti põlvkond oli algselt saadaval kahe- ja neljaukselise sedaanina tava- ja luksusversioonina, kolme- ja viieukselise universaalina ning kupeena. Järgnes veel palju variante, sest Kadett C disainiti kui „maailmaautot”. Kadetid tulid Saksamaa koostelliinidelt, aga neid toodeti ka Chevette’i nime all Ühendkuningriigis Vauxhallis. Lisaks ehitati neid Aasias, Austraalias ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas veidi muudetud kere ja kohalikele oludele kohandatud tehnoloogiaga. Saksamaal olid algselt jõuallikaks tõhusad 1,2-liitrised mootorid võimsusega 38 kW/52 hj ja 44 kW/60 hj. 1975. aasta alguses lisandus mootorivalikusse eriti ökonoomne 1,0-liitrine bensiinimootor võimsusega 30 kW/40 hj. Ning 1975. aastal IAA-l esitletud 77 kW/105 hj GT/E kütusesissepritsega mudeliga jätkas Opel Rallye Kadeti traditsiooni.
Ohutus ennekõike: esimene Kadett kolmepunktivöödega
Kui „põlvkond C” 1973. aastal tootmisliinilt tuli, oli see esimene Kadett, mille esiistmetel olid kolmepunkti turvavööd, mis olid kinnitatud B-piilari üla- ja alaosas, ning turvavöö lukustus. Elupäästev turvaelement, mis tänu lihtsale ühe käega kinnitamisele aitas turvavööde tunnustamisele kaasa ka nende seas, kellele varem turvavööd ei meeldinud. Samuti ei olnud tollel ajal iseenesestmõistetav, et kõik nupud ja lülitid on hõlpsasti ligipääsetavad isegi kinnitatud turvavööga ning et näidikud on kogu aeg hästi loetavad.
Kadett C suurimaks tehniliseks uuenduseks oli topeltõõtsharkidega esivedrustus koos spiraalvedrudega. Amortisaatorid olid kõigi versioonide standardvarustuses. Rööbe oli 20 mm laiem kui eelkäijal, et veelgi parandada juhitavust. Edasi arendatud tagasild aitas kaasa neutraalsele juhitavusele ja suurendas märgatavalt aktiivset ohutust. Kokkupõrke korral vähendasid vigastuste ohtu miinimumini lööki neelav turvarool, esi- ja tagadetailid ning senisest turvalisem sõitjateruum.
Seetõttu polnud üllatav, et Kadett C-d kasutati 1974. aasta „OSV 40" turvasõidukina. Piki- ja põiktalad ning tugevdatud uksed ja lävekünnised kaitsesid reisijaid kokkupõrke või ümbermineku korral. Sõiduk oli kavandatud vastu pidama laupkokkupõrkele jäiga takistusega kiirusel 65 km/h, mis võrdub kokkupõrkega kiirusel 40 miili tunnis – sellest ka nimi „40“. Tootmiseelse prototüübiga näitas Opel, et optimaalset passiivset ohutust on võimalik saavutada mitte ainult suurte ja raskete sõidukitega, vaid ka kompaktsete ja kergemate autodega. „OSV 40” kaalus vaid 960 kilogrammi. Arendustööst ja „OSV 40” testimisest saadud kogemused kanti üle järgnevatele seeriamudelitele.
Rallye Kadeti uuskehastus: Kadett GT/E tähistab sportlikku edu
Opel näitas, et kolmanda põlvkonna Kadett on turvaline ja ka äärmiselt sportlik. Kadett GT/E mudelit esmaesitleti 1975. aasta IAA-l. 1,9-liitrine Bosch L-Jetronicu sissepritsega mootor arendas 77 kW/105 hj. Umbes 900-kilose massi juuressaavutati tippkiiruseks 184 km/h. Disain tekitas vastakaid arvamusi, rõõmustades aga eriti motospordifänne: vööjoonest kõrgemal oli GT/E erekollane, allpool must. GT/E-st unistasid siis mitte ainult noored juhid: alates 1976. aastast võtsid kokpitis koha sisse tuntud Opeli võidusõitjad, kes peatselt autospordiajalukku kirjutati. Walter Röhrl ja Rauno Aaltonen olid 165 kW/225 hj GT/E-ga edukad Monte Carlo rallil ja Portugali rallil. Röhrl ja Jochen Berger – Saksamaa esimene elukutseline kaardilugeja – saavutasid Monte Carlos sensatsioonilise neljanda koha ning Opel saavutas tootjate arvestuses teise koha.
Opel Kadettide roolis sai uutmoodi sõidurõõmu maitsta 1976. aastal. Kadett Aeroga said juht ja kaasreisijad lasta tuulel juustes vallatleda ja sedasi ringi kruiisida. Stuttgarti kerespetsialisti Bauri toodetud Kadett Aero oli erakordne kabriolett. Aero ühendas mitu autot üheks: siin olid kabriolett, puhkuseauto ja peresõiduk, samuti universaalne linna- ja pendelliikluseks mõeldud auto. Tänapäeval peetakse seda legendaarseks klassikaks, mis äratab entusiastlikku tähelepanu paljudel vanaautode kokkusaamistel.
Opel Astra Sports Tourer Electric: kaasaegne vastutustundlik sõidurõõm
Kõige uuem Astra põlvkond loob ohtralt sõidunaudingut – ja seda eriti vastutustundlikul viisil. Esimest korda Opeli keskklassi autode pika eduloo jooksul on Astra täiselektriline. Hiljuti IAA-l esitletud uus Astra Sports Tourer Electric on juba ka tellimiseks avatud.
Elektrimootor toodab 115 kW/156 hj ja annab võimsa 270 njuutonmeetrise maksimaalse pöördemomendi juba esimese kiirenduspedaali puutega, tagades hoogsa stardi ja muljetavaldava kiirenduse. Ja kui paljude teiste elektriautode kiirus on piiratud 150 km/h või 160 km/h, siis uue Astra Sports Tourer Electricu tippkiirus on 170 km/h. Sõidu ajal heitmevaba sõiduulatus on kuni 413 kilomeetrit vastavalt WLTP1-le ja selle tagab 54 kWh liitiumioonaku, mida saab vajadusel kiiresti laadida. Samal ajal toob elektriauto kõik ruumika universaali eelised kokku praeguse Astra põlvkonna julge ja puhta disainiga. Selle teedrajava kombinatsiooniga on uuel Astra Sports Tourer Electricul kõik, mis on vajalik Opeli pika ajaloo edukaks jätkamiseks.
Opelist
Opel on üks Euroopa suurimaid autotootjaid ja tänu ulatuslikule elektrifitseerimisstrateegiale ka liider CO2-heidete vähendamisel. Ettevõtte asutas Adam Opel 1862. aastal Saksamaal Rüsselsheimis ja autode ehitamisega tehti algust 1899. aastal. Opel on osa Stellantis NV-st, mis on uue jätkusuutliku liikuvuse ajastu jaoks loodud ülemaailmne liider. Koos oma Briti sõsarmargi Vauxhalliga on ettevõte esindatud enam kui 60 riigis üle maailma, jätkates samas uutele rahvusvahelistele turgudele sisenemist. Opel on järjekindlalt rakendamas oma elektrifitseerimisstrateegiat, eesmärgiga tagada jätkusuutlik edu ja klientide tulevaste liikuvusnõuetele vastamine. Aastaks 2024 jõuab turule elektrifitseeritud versioon igast Opeli mudelist ning alates 2028. aastast keskendub Opel Euroopas täielikult elektrisõidukitele.
Allikas: Velocita