Tänapäevane elustiil on sageli istuv ja kiire ning selle juures on oht jätta füüsiline aktiivsus tähelepanuta. Sobivat tervisesporti valides on oluline arvestada oma individuaalsete eesmärkidega, füüsilise vormiga ja tervisliku seisundiga. Tähtis on leida ala, mis oleks nauditav, sest siis on lihtsam leida motivatsiooni regulaarseks liikumiseks.
Liigu värskes õhus
Jalgrattasõitu peetakse üheks tervislikumaks spordialaks – see pakub lisaks füüsilisele koormusele ka vaimset rahulolu. Jalgrattaga sõitmist saab harrastada olenemata vanusest ning vaid 30 minutit päevas 3-5 korda nädalas võib aidata tervist mitmekülgselt tugevdada.
Nelja aasta jooksul 30 000 inimese seas läbi viidud Taani uuring näitas, et regulaarne jalgrattaga sõitmine vähendab südamehaiguste riski. Lisaks aitab selline aktiivne füüsiline tegevus tugevdada jalalihaseid ja sobib hästi neile, kellel on liigeseprobleemid, sest see tugevdab liigeste liikuvust neid minimaalselt koormates. Jalgrattaga sõites saab ka värskes õhus rohkem aega veeta ning lisaks suureneb hingamissagedus, mis aitab tugevdada kopse.
Lisaks füüsilise tervise kasule on jalgrattasõidul mitmeid vaimset tervist toetavaid omadusi. Näiteks nõuab jalgrattaga sõitmine keskendumist nii sõitmisele kui ümbritsevale keskkonnale - see aitab mõtted eemale viia igapäevastest muredest ning nautida hetke. Regulaarne jalgrattaga sõitmine võib leevendada ka ärevuse ja depressiooni sümptomeid.
Pööra tähelepanu kehale, vaimule ja hingele
Jooga on muutunud äärmiselt populaarseks, mida praktiseerib juba üle 300 miljoni inimese maailmas. Ning seda põhjusega – jooga kasulikkus on teaduslikult tõestatud. “Ka joogapraktikas ühendatakse tihti rahustav muusika hingamise füüsiliste harjutustega ning kui sellisel puhul kõrvaklappe kasutada, on oluline, et klapid oleksid mugavad ja püsiksid hästi kõrvas,” ütles tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina.
Kuigi jooga on väga hea ka füüsilisele tervisele, siis tihti praktiseeritakse seda just stressi ja pingete vähendamiseks. On tõestatud, et jooga vähendab kortisooli ehk peamise stressihormooni tootmist ja suurendab endorfiinide ehk õnnehormoonide eraldumist. Selle tulemusena väheneb stressitase ning suureneb heaolutunne. Teatud joogatehnikad, näiteks hingamisharjutused ja meditatsioon tasakaalustavad autonoomset närvisüsteemi, mõjutavad näiteks südame löögisagedust, seedimist ja hingamissagedust. See tasakaal soodustab üldist lõdvestumist ja vähendab keha reaktsiooni stressile.
Lahutamatu abiline sportlastele
Kuigi aktiivselt aja veetmine on väga kasulik, võib mõnikord tunduda, et spordiga alustamine on keeruline. “Tänaseks on väga palju erinevaid seadmeid, mis aitavad vaba aja veetmist veelgi meelepärasemaks muuta. Näiteks samal ajal kõrvaklappidega muusikat kuulates on paljudel parem keskenduda ning seega kogu treeningu vältel vajalik energiatase säilitada,” ütles tehnoloogiaekspert.
Et kõrvaklapid ei hakkaks sportimise ajal segama, on oluline valida selline mudel, mis mitte ainult ei mängi kvaliteetselt muusikat, vaid on ka mugavad ja sobivad aktiivse tegevuse ajal kandmiseks. “Näiteks hiljuti turule tulnud Huawei FreeClip kõrvaklapid on avatud kõrva tehnoloogiaga ning koosnevad kolmest põhiosast: oakujuline, kõrvalesta taha käiv ovaalne osa, akustiline kuul ja C-kujuline, ümber kõrvalesta kaarduv ning juhtmeid sisaldav toruke, mis on saanud nimeks C-Bridge. C-Bridge mängib neist olulisimat osa, ühendades kõrvaklappide akustikat, akut ja juhtimissüsteemi. Need aitavad kõrvaklappidel kohaneda erinevate kõrvakujude ja suurustega,” tutvustas tehnoloogiaekspert.
“Uusi FreeClip kõrvaklappe on mugav kanda ka sellepärast, et need on väga kerged - üks klapp kaalub vaid 5,6 grammi. Seadme disain võimaldab kõrvaklappidel püsida kindlalt kinnitatuna isegi joogat ja akrobaatilisi harjutusi tehes või joostes. Seega on sellised kõrvaklapid mugavad kasutada mis tahes aktiivse füüsilise tegevuse korral,” rääkis Mishina.
Allikas: Huawei Eesti