„Tuleb aru saada, et tänapäeval on paljud meie koduseadmed sisuliselt eraldiseisvad arvutid. Need on ühendatud internetiga nende sees on protsessor ja nad on selles mõttes klassikalisele arvutile üsna sarnased. See tähendab, et ideeliselt võib küberpätt kasutada sinu koduvõrku pääsemiseks hoopis sinu telerit või tolmuimejat,“ sõnas Pennar.
Kaitse oma kodust wifi võrku
Esimese asjana soovitab Pennar teha ära põhilised küberhügieenivõtted enda koduse wifi võrguga. Esiteks tuleks kindlasti vahetada enda koduse wifi võrgu parool erinevaks sellest, milleks selle paigaldanud tehnik selle seadis. Mõnikord on vaikimisi wifi parool ühel internetiruuteri mudelil läbivalt sama ning seda ei ole keeruline kasvõi Google’ist leida. Seega sisuliselt võib sinu wifi parool olla lihtsalt internetist leitav, seega tasub see ära vahetada.
Sobiv parooli loomise tööriist on näiteks heaparool.ee, mis on Samsungi ja Eesti küberturbefirma Cybexer Technologies koostöös valminud parooligeneraator.
Lisameetmena võib enda ruuterile paigaldada VPN (virtual private network) teenuse, mis krüpteerib sinu seadmete ja ruuteri vahelise liikluse ja muudab selle raskemini ligipääsetavaks. Selle tegemiseks tasuks aga eelnevalt konsulteerida internetiteenuse pakkujaga.
Vaata üle internetiga ühendatud seadmete sätted
Lisaks wifi võrgule tasub võimalusel kaitsta ka seadmeid, mis on internetiga ühendatud ja selleks tasub pisut uudistada nende sätetes.
„Sealhulgas tasub näiteks vaadata, kas telerisätetes saab sisse lülitada tulemüüri ehk firewall’i, mis annab lisakaitset. Samuti on mõistlik välja lülitada erinevad automaatse ühendamise sätted, mis ei lase väliseid seadmetel telerit leida. Kasuks tuleb ka teleri valimine, millel loomisel on küberkaitse peale mõeldud. Samsungi teleritel on olemas näiteks Samsung Knox turvasüsteem, mis kaitseb ka Samsungi telefone ja mille eesmärgiks on kaitsta seadmeid küberohtude ja pahavara eest,“ sõnas Pennar.
Sealjuures soovitab Pennar alati uuendada teleri tarkvara ning laadida seadmesse vaid teada ja tuntud rakendusi. Tarkvarauuendused lapivad jooksvalt seadmete võimalikke turvanõrkusi ning kuigi rakendustepoodides olevad äppe kontrollitakse, ei tasu tundmatuid rakendusi seadmesse paigaldada.
Kuidas aru saada, et mu teler võib olla rünnaku all?
Üldjoontes võtab Pennar kokku, et kasutaja teler võib olla küberrünnaku ohvriks langenud siis, kui see käitub ebatavapäraselt.
„Näiteks kui teler on järsku jäänud väga aeglaseks, kui ekraanile on hakanud järsku ilmuma tundmatud pop-up reklaamid või kui teleris on järsku rakendusi, mida kasutaja ei ole sinna ise paigaldanud,“ sõnas Pennar.
Allikas: Hamburg & Partnerid