Ma ei ole kõrvaklappide superkasutaja. Ma ei ole see persoon, kellel on päev läbi klapid peas ja muss või taskuraadio kogu aeg kõrvas mängib. Mina olen tavakasutaja. Klapid on peas alati kui ma tänaval kõnnin, klapid on peas kui ma jooksmas käin. Aga nädala jooksul tuleb omajagu tunde kokku ikka.
Tänaval ja joostes on oluline, et klapid püsiksid hästi kõrvas, oleksid mugavalt kasutatavad ja ei lõikaks sind täiesti keskkonnast ära. Autot pead kuulma enne kui näed ja juba hilja on.
Testisin mõni nädal Huawei uusi FreeBuds 4i klappe. Mis siis silma ja kõrva jäi?
Just, alustan sellest, mis jäi silma.
Minu kasutuses olid valged klapid. On veel olemas musta värvi ja kuskil muu riigi turgudel ka punased. Valge ametlik nimi on keraamikavalge, mustal süsinikmust. Mina nimetaks romantilisemalt. Nimetasingi. Laadimiskarpi kutsusin hellitavalt Särav Valge Muna. Ilus on see laadimiskarp. Kerge, mõnus peos hoida, klapid püsivad magnetiga väga hästi paigal ja samas on neid kerge kätte saada. Kaunis disain. Ainuke probleem tekkis, et see kaunis disain meeldis väga ka mu kass Triibikule. Kohe esimesel korral kui Särava Valge Muna lauale jätsin, oli kiire käpp kohal ja jalgpall, vabandust, käpapall algas. Oi, kui hästi see libiseb. Edaspidi leidis karp omale kindla koha sahtlis. Ok, üks kord unustasin diivanile ja kiired käpad olid kohe kohal. Seega – disain meeldib nii mulle kui Triibikule. Väga.
Klapid ise on väga kerged, ca 5,5 gr üks. Silikoonotsikuid on klappidega kaasas 3 tükki, erinevates suurustes. Mul on pisikesed kõrvad ja kõige väiksem mudel töötab väga hästi. Jooksin omajagu kilomeetreid, vehkisin peaga – püsisid kõrvas. Isegi torusalli üle pea sikutamise peale jäid püsima.
Koputades kaks korda klapile saad heli pausile panna või pausilt võtta, kõnet vastu võtta ja lõpetada. Vajutades ja pikalt hoides lülitad mürasummutamise sisse. Väga mugav on, et ühekordsel kiirel koputamisel mingit funktsiooni ei ole – niimoodi ei mõjuta juhuslikud puudutused klappide tööd.
Kestavad. Tehnilised andmed lubavad, et kuulamislusti jagub ühe laadimisega 10 tunniks (mürasummutusega 7,5 tunniks), laadimiskarp lisab veel tunde - kokku siis maksimum 22 tundi. Täislaadimine (USB-C laadimiskaabliga) võtab aega, aga juba 10 minutiga saad neljaks tunniks kuulamisjõudlust laetud.
Tegelikkuses unustasin ma ära, et klappe ka laadima peab. Kui ühel päeval saabus hetk, millal heli ühest klapist kadus. Mitu hetke läks aega, enne kui mõistsin, et need klapid pole igiliikurid, tarvis ikka laadida ka. Aga tõesti, minu kasutusmahtude juures tuleb laadida harva.
Tark heli. Nende kahe sõnaga võtaksin kokku mürasummutuse ja Awareness-režiimi. Kuna ma ei kasuta klappe muusikanautlejana vaid klapid on kaaslased vahemaade läbimisel, siis minul helikvaliteedile etteheiteid polnud.
Kokkuvõtvalt: minusuguse tarbijaprofiiliga inimesele on kõik tarvilik olemas. Ok, klappidel ei ole klapi peal kerimisfunktsiooni, klapid ei ole veekindlad, juhtmevaba laadimist ei ole, aga FreeBuds 4i klapid on väga hea hinnaga – 79 €. Jah, ma ei unustanud number „1“ hinnanumbri eest ära.
Sellised klapid siis. Kiidan.
Piret „Hoogne“ Tamm
Tänaval ja joostes on oluline, et klapid püsiksid hästi kõrvas, oleksid mugavalt kasutatavad ja ei lõikaks sind täiesti keskkonnast ära. Autot pead kuulma enne kui näed ja juba hilja on.
Testisin mõni nädal Huawei uusi FreeBuds 4i klappe. Mis siis silma ja kõrva jäi?
Just, alustan sellest, mis jäi silma.
Minu kasutuses olid valged klapid. On veel olemas musta värvi ja kuskil muu riigi turgudel ka punased. Valge ametlik nimi on keraamikavalge, mustal süsinikmust. Mina nimetaks romantilisemalt. Nimetasingi. Laadimiskarpi kutsusin hellitavalt Särav Valge Muna. Ilus on see laadimiskarp. Kerge, mõnus peos hoida, klapid püsivad magnetiga väga hästi paigal ja samas on neid kerge kätte saada. Kaunis disain. Ainuke probleem tekkis, et see kaunis disain meeldis väga ka mu kass Triibikule. Kohe esimesel korral kui Särava Valge Muna lauale jätsin, oli kiire käpp kohal ja jalgpall, vabandust, käpapall algas. Oi, kui hästi see libiseb. Edaspidi leidis karp omale kindla koha sahtlis. Ok, üks kord unustasin diivanile ja kiired käpad olid kohe kohal. Seega – disain meeldib nii mulle kui Triibikule. Väga.
Klapid ise on väga kerged, ca 5,5 gr üks. Silikoonotsikuid on klappidega kaasas 3 tükki, erinevates suurustes. Mul on pisikesed kõrvad ja kõige väiksem mudel töötab väga hästi. Jooksin omajagu kilomeetreid, vehkisin peaga – püsisid kõrvas. Isegi torusalli üle pea sikutamise peale jäid püsima.
Koputades kaks korda klapile saad heli pausile panna või pausilt võtta, kõnet vastu võtta ja lõpetada. Vajutades ja pikalt hoides lülitad mürasummutamise sisse. Väga mugav on, et ühekordsel kiirel koputamisel mingit funktsiooni ei ole – niimoodi ei mõjuta juhuslikud puudutused klappide tööd.
Kestavad. Tehnilised andmed lubavad, et kuulamislusti jagub ühe laadimisega 10 tunniks (mürasummutusega 7,5 tunniks), laadimiskarp lisab veel tunde - kokku siis maksimum 22 tundi. Täislaadimine (USB-C laadimiskaabliga) võtab aega, aga juba 10 minutiga saad neljaks tunniks kuulamisjõudlust laetud.
Tegelikkuses unustasin ma ära, et klappe ka laadima peab. Kui ühel päeval saabus hetk, millal heli ühest klapist kadus. Mitu hetke läks aega, enne kui mõistsin, et need klapid pole igiliikurid, tarvis ikka laadida ka. Aga tõesti, minu kasutusmahtude juures tuleb laadida harva.
Tark heli. Nende kahe sõnaga võtaksin kokku mürasummutuse ja Awareness-režiimi. Kuna ma ei kasuta klappe muusikanautlejana vaid klapid on kaaslased vahemaade läbimisel, siis minul helikvaliteedile etteheiteid polnud.
Kokkuvõtvalt: minusuguse tarbijaprofiiliga inimesele on kõik tarvilik olemas. Ok, klappidel ei ole klapi peal kerimisfunktsiooni, klapid ei ole veekindlad, juhtmevaba laadimist ei ole, aga FreeBuds 4i klapid on väga hea hinnaga – 79 €. Jah, ma ei unustanud number „1“ hinnanumbri eest ära.
Sellised klapid siis. Kiidan.
Piret „Hoogne“ Tamm
RSS Feed