Kaamera: Huawei P20 Pro
Annika Haasi sõnul on peamine olla pühendunud ning pidevalt harjutada. “Kui on olemas huvi ja kirg, siis võib igast nutitelefoni kasutajast saada maailmatasemel fotograaf. Kindlasti tuleks end kursis hoida ka erinevate fotograafiamaailma arengute ja trendidega, kuid trendidest sõltumata leida ikkagi oma stiil või nišš, mis teisteks eristuks ning jääda sellele kindlaks,” soovitas fotograaf.
Lisaks andele on sama oluline ka nägemisoskus, mille arendamiseks on olemas mõned lihtsad nipid. “Hea harjutus on oma igapäevasel või harjumuslikul liikumisjoonel ühe objekti fookusesse võtmine – iga kord vaatad väljavalitud objekti ning teed sellest pilti. Nii hakkad taas ja taas sama asja jälgides märkama uusi nüansse, lähed rohkem süvitsi ning näed palju rohkem,” õpetas Haas.
Samuti soovitas fotograaf oma projektidest pause võtta, et juba pildistatut uue pilguga näha. “Kunagi ei tasu oma fotosid kustutada, ka neid, mis tunduvad sel hetkel halvad. Mingi aja pärast võib pildil hoopiski teine dimensioon ja väärtus olla, kuna ka fotod muutuvad ajas. Mõnikord on aga just vastupidi – vaatad, et nii kihvt pilt, aga aja möödudes mõtled, et miks ma just selle teiste seast esile tõin,” lausus Annika.
Fotograafi sõnul pole ühtset reeglit, mille põhjal kindlaks teha, kas nüüd tuli hea foto või mitte. “Eks see ole tunnetuse küsimus, peamine on pildistaja enda sisemine kinnitus ja äratundmine. Minu jaoks on näiteks oluline, et fotol oleks lisaks kunstilisusele ka sisu ning foto avaks vaataja jaoks mingi teema. Lihtsalt ilupilt või efektitamine ei kanna minu jaoks pildistamise mõtet. Hea foto paneb inimese korraks peatuma – kui jään mõnda pildialbumit või uudisvoogu läbi vaadates teatud fotol peatuma ja seda kauemaks vaatama ja mõtlema, siis minu jaoks juba ongi tegu hea jäädvustusega.”
Samuti on kasulik erinevatest konkurssidest osa võtta, kuna need panevad inimesed kriitiliselt suhtuma sellesse, mis nad oma kaameraga teevad. “Oluline on enne päästikule vajutamist analüüsida oma eesmärki ning oma nägemust mingist asjast. Pilte võib olla küll sadu, kuid just selle õige välja valimine on raskeim osa. Selle vältimiseks kehtib kuldne reegel – enne mõtle, siis pildista. Võtan ise ka tihti erinevatest võistlustest osa, kuna tunnen, kuidas see mind tohutult arendab. Kui on soov rahvusvahelist kõlapinda leida, siis tasub veel eriti oma töid konkurssidele saata. Põnevaid konkursse toimub sageli - sel suvel on olnud võimalik näiteks ka hobifotograafidel osaleda nii meediaportaalides läbi viidud reisifotode konkursil kui ka veel kestval Huawei rahvusvahelisel mobiilifotograafia konkursil Next Image, kus saab oma töid esitada kuues erinevas kategoorias – portreedest loodusfotograafiani.”
Annika sõnul on tema lemmik kategooriateks portreed ja igapäevaelu, kuna tema peamine pildistamisobjekt on just inimene. “Minu jaoks on inimesi kõige lihtsam pildistada, sest mul on nende vastu tohutu huvi. Samas on see väga keerukas, kuna iga pildistatav on uus ja ainulaadne kogemus. Olles ise avatud ja siiras, leiab tavasituatsioonides põnevaid võimalusi elulisi portreid teha. Kaamera ette jäävad tihti ka hetked ja emotsioonid igapäevaelust, mida hea meelega jäädvustan. Tegelikult on Eesti põnevaid teemasid täis, eriti just dokumentalistika vallas.”
Fotograafi sõnul levib hea sõna kiiresti ning mõnelt konkursilt hea tulemuse saamine võib palju põnevaid võimalusi tuua. “Fotograafi elukutse juures ei tule liigne tagasihoidlikkus kindlasti kasuks. Ennast tuleb julgeda avada, siis avaneb sulle ka maailm,” julgustas Haas.
Allikas: Optimist Public