Uuringufirma Nielsen andmetel suurenes kolmandas kvartalis tarbijate kindlustunne ühe punkti võrra, jõudes 98-ni. Eelmise kvartaliga võrreldes on kasv ühe-, aasta algusega võrreldes kahepunktine. Kaks ja pool aastat aeglaselt, kuid stabiilselt kerkinud indeks on nüüd kolmandat kvartalit järjest ületanud majanduslanguse eelset taset, mil tarbijakindlustunde indeks oli 94.
Selle aasta 13. augustist 5. septembrini läbi viidud uuringu kohaselt suurenes tarbijate kindlustunne 65 protsendil Nielseni poolt mõõdetavatest turgudest (II kvartalis 52%). Suurema majandusmahuga riikides kasvas tarbijate kindlustunne II kvartaliga võrreldes USA-s neli punkti (108-ni), Saksamaal ühe punkti (97-ni), Suurbritannias kolm punkti (93-ni) ja Jaapanis neli punkti (77-ni). Hiinas on tarbijate kindlustunne olnud püsivalt 111 punkti neli kvartalit järjest.
Balti riikidest on tarbijate kindlustunne kõige suurem Leedus (86), millele järgneb Eesti 80 punktiga ja Läti 78 punktiga. Kui käesoleva aasta teises kvartalis arvas 60% Eesti elanikest, et riigi majandus on languses, siis kolmandas kvartalis oli see näitaja langenud 47 protsendini. Läti elanike arvamus ei ole viimastel kuudel muutunud – teises kvartalis oli see näitaja 49% ning kolmandas kvartalis 50%. Üle poole (53%) Leedu elanikest arvas kolmandas kvartalis, et riigi majandus on languses. Seda on nelja protsendi võrra rohkem kui II kvartalis.
Võrreldes 2013. aasta sama ajaga kulutas 55% Euroopa riikide elanikest vähem uutele riietele. Eestis oli see näitaja 40%, Leedus 50% ja Lätis 42%. Pisut enam kui pool (51%) eurooplastest vähendas kulutusi väljaspool kodu meelelahutusele. Eestis oli see näitaja 45%, Lätis 41% ja Leedus 54%.
Odavamaid toidukaupu eelistas kolmandas kvartalis 54% Eesti elanikest, 30% lätlastest ja 43% leedukatest. Kõikide Euroopa riikide vastav näitaja oli täpselt 50%.
Eesti tarbijad muretsesid kolmandas kvartalis kõige rohkem (35%) majanduse pärast, sellele järgnes mure tervise pärast (22%) ja sõja pärast (21%).
India tulemus 126 punkti oli uuritud turgude hulgas parim, kuid võrreldes II kvartaliga ikkagi kaks punkti väiksem. Itaalia oli 47 punktiga kõige kehvem (langus kvartalis koguni neli punkti). Austraalias jõudis kindlustunne tagasi aastatagusele tasemele ehk 97-ni, Tšiilis (85) aga elas üle suurima kukkumise – võrreldes eelmise kvartaliga seitse punkti.
Põhja-Ameerikas paranes tarbijate kindlustunne enim, tõustes neli punkti ehk 107-ni. See number on Nielseni tarbijakindlustunde indeksi mõõtmise ajaloos ehk alates 2005. aastast esimest korda võrdne Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna tulemusega. Vaikse ookeani regioonis lisandus eelmise kvartali indeksile üks punkt, Ladina-Ameerikas (91) ja Euroopas (78) samuti üks ning Lähis-Idas ja Aafrikas (96) kolm punkti.
„Väljaspool Põhja-Ameerikat mõjutab tarbijate kindlustunnet hulk regiooni- ja riigispetsiifilisi tegureid, nii et see paraneb vähem ja ebaühtlaselt,“ ütles Nielseni asepresident Louise Keely. „Euroopat mõjutab otseselt Ukraina geopoliitiline kriis, ja üldse takistavad mitmed poliitilised asjaolud Euroopas deflatsiooni vältimist ja tarbijakindlustunde kasvu. Suurte areneva majandusega riikide hulgas näitab taas kasvupotentsiaali tänu oma uuele valitsusele India, Hiina aga liigub teises suunas, sest ta suunab oma majandust nüüd suuremale kohalikule tarbimisele.“
Alates 2005. aastast tehtav Nielseni üleilmse tarbijakindlustunde indeks ja ostukavatsuste uuring mõõdab 60 riigi enam kui 30 000 internetiühendusega vastaja kohalike töövõimaluste ja isikliku rahaseisu olukorra hinnanguid ning lähema aja ostukavatsusi. Tarbijakindlustunde tase (kas suurem või väiksem kui 100 punkti) näitab vastavalt optimismi ja pessimismi suurust. Viimased tulemused viitavad ettevaatlikule optimismile – kõikide regioonide tarbijate kindlustunne on eelmise kvartaliga võrreldes suurenenud.
Töövõimalused paranevad kiiremini kui isiklik rahaseis
Veidi üle poole kõigist vastajatest (52%) uskus, et tööturg on järgmise 12 kuu jooksul hea või suurepärane. See on II kvartaliga võrreldes 2 protsendipunkti enam. Selline mõõdukas tõus on viimase viie aasta stabiilsete, kuid väikeste tõusude järg. 2009. aastal uskus vaid 31%, et neil on head võimalused tööd leida.
Kuigi isiklikku rahaseisu on alates 2009. aastast tajutud paremana, ei ole tarbijate üldine arvamus sellest paranenud nii palju nagu nende usk oma töövõimalustesse. 57% kõigist vastajatest hindas oma isiklikku rahalist olukorda eeloleval aastal heaks või suurepäraseks ehk 2009. aasta keskmise 46%-ga võrreldes 11 protsendipunkti paremaks. Samal ajavahemikul on aga usk oma töövõimalustesse suurenenud 21 protsendipunkti.
„Pikemaajaline trend on olnud arenenud ja arenevate turgude keskklassi majandusennustuste vaheline lahknevus,“ ütles Keely. „USA-s ja Lääne-Euroopas on keskklass struktuurselt nõrgenenud, väikesepalgaliste sektor aga kasvanud. Noorte ja vanemate inimeste sissetulekute vaheline lõhe on üha suurem – eriti Euroopas, kus noored ei leia tööd. Arenevatel turgudel on aga keskklass möödunud aastakümnel tugevasti kasvanud, ja kuigi see trend on viimasel ajal aeglustunud, võib ikkagi oodata selle jätkumist. Aja jooksul võib selline ebavõrdsuse riikide sees ja nende vahel mõjutada oluliselt mitte-esmatarbekaupadele tehtavate kulutuste üldist suurust ja mustreid.“
Kolmandas kvartalis arvas 54% kõigist vastajatest, et nende riik on majanduslanguses. Paljud on oma kulutuste kavandamisel endiselt ettevaatlikud.
Üleilmselt jäid mitte-esmatarbekaupadele tehtavate kulutuste ja säästmise kavatsused enamikus kategooriates samale tasemele – väike, ühe protsendipunkti suurune kasv oli vaba raha säästmise (49%), pensioni kogumise (12%) ja puhkusele kulutamise (36%) osas. Umbes kolmandik kavatseb kulutada uutele riietele (34%) ja meelelahutusele väljaspool kodu (31%) – kumbki näitaja ei ole eelmise kvartaliga võrreldes muutunud. Neljandik kavatseb kulutada uuele tehnikale (langus 2 protsendipunkti) ja maksta ära võlad, krediitkaardikulutused või laenud (II kvartaliga võrreldes samal tasemel). Umbes viiendik loodab kulutada kodule (22%) ja investeerida aktsia- või avatud investeerimisfondidesse (20%) – mõlemad näitajad on II kvartaliga võrreldes ühe protsendipunkti võrra langenud.
Majandus ja tööga kindlustatus on kogu maailma vastajate jaoks peamisi muresid, kuid need probleemid liiguvad tahaplaanile. Muud mured aga suurenevad.
Põhja-Ameerikas ütles 27% vastajatest, et majandus on nende suurim või suuruselt teine mure järgmisel kuuel kuul. Eelmises kvartalis oli sama näitaja suurem ehk 34%. Mure terrorismi pärast kasvas 14%-ni (8 protsendipunkti), mure sõja pärast 9%-ni (5 protsendipunkti) ning mure töö ja vaba aja tasakaalu pärast 12%-ni (3 protsendipunkti).
Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas suurenesid tervisemured 30%-ni (kasv III kvartalis 6 protsendipunkti), ületades majandusmuresid. Mure majanduse pärast vähenes 27%-ni (3 protsendipunkti).
Euroopas ütles 21% vastajatest, et tööga kindlustatus on järgmisel kuuel kuul nende suurim või suuruselt teine mure. Eelmises kvartalis oli sama näitaja 3 protsendipunkti kõrgem. Mure majanduse pärast vähenes III kvartalis 20 protsendini. Mure sõja pärast kasvas aga II kvartaliga võrreldes 18%-ni (8 protsendipunkti) ja terrorismihirm 9%-ni (4 protsendipunkti).
Ladina-Ameerikas ning Lähis-Idas ja Aafrikas oli tööga kindlustatus suurim või suuruselt teine mure 25% ja 29% vastajate jaoks (langus võrreldes II kvartaliga vastavalt 1 ja 2 protsendipunkti). Mure majanduse pärast ei läinud aga teiste piirkondade langustrendiga kaasa, vaid kasvas 2 protsendipunkti nii Ladina-Ameerikas (26%) kui ka Lähis-Idas ja Aafrikas (22%).
Piirkondade tipptulemused:
Põhja-Ameerika
USA tarbijate kindlustunne kasvas teist kvartalit järjest neli punkti, jõudes III kvartalis 108-ni. Tõus jätkas 2013. aasta I kvartalis alanud kasvutrendi. Sellest ajast peale on tarbijate kindlustunne USA-s kasvanud 15 punkti. Kindlustunne kasvas ka Kanadas ja suurenes III kvartalis ühe punkti võrra ehk 103 punktini.
Euroopas on progress endiselt aeglane
Euroopas kasvas tarbijate kindlustunne III kvartalis 59%-l mõõdetud turgudest (II kvartalis oli see näitaja 72%). 32 turust kuuel muutust ei olnud. Regiooni suurima majandusega riigis Saksamaal kasvas kindlustunne ühe punkti võrra ehk 97-ni. Niisiis jätkub viimaste kvartalite väike, lähtealuse lähedane tõus, mis on teravas kontrastis regiooni keskmise indeksiga 76.
Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna tarbijate kindlustunne kasvas
Tarbijate kindlustunne kasvas III kvartalis kõigis viies mõõdetud Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna riigis. Araabia Ühendemiraadid on 112 punktiga piirkonnas kõige kõrgema tulemusega, II kvartaliga võrreldes on kasv kolm punkti. Saudi-Araabias suurenes kindlustunne kolme (105-ni), Pakistanis nelja (103-ni), Egiptuses samuti nelja (85-ni) ja Lõuna-Aafrikas ühe punkti võrra ( 86-ni).
Nielseni üleilmne tarbijakindlustunde ja ostukavatsuste uuring viidi läbi 13. augustist 5. septembrini 2014. Veebis küsitleti enam kui 30 000 tarbijat 60 Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Euroopa, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika ning Põhja-Ameerika riigis. Valimi puhul on lähtutud iga riigi internetikasutajate vanuselisest ja soolisest koosseisust ning see on kaalutud nii, et see esindaks internetti kasutavaid tarbijaid. Vea ülemmäär on ±0,6%. Nielseni uuring põhineb ainult nende vastajate käitumisel, kellel on juurdepääs internetile. Internetikasutus on riigiti erinev. Nielsen kaasab uuringutesse ainult need riigid, kus internetti kasutab vähemalt 60% elanikkonnast või 10 miljonit inimest. Hiina tarbijate kindlustunde indeks on kokku pandud Hiinas eraldi segametoodika alusel tehtud 3500 vastajaga uuringu põhjal. Sellesse uuringusse kaasatud Sahara kõrbest lõuna poole jäävate riikide puhul põhinevad andmed Ghana, Keenia ja Nigeeria 1600 vastajaga mobiiliuuringul. Nielseni üleilmset uuringut viiakse läbi alates 2005. aastast.
Nielsen N.V. on üleilmne teabe- ja uuringufirma, mis on juhtpositsioonil turundus- ja tarbijateabe, televisiooni ja muu meedia mõõtmise, võrguintelligentsi ja mobiilimõõtmise alal. Nielsen on esindatud 100 riigis.
Rohkem infot: www.nielsen.com.
Allikas: Nilesen
Selle aasta 13. augustist 5. septembrini läbi viidud uuringu kohaselt suurenes tarbijate kindlustunne 65 protsendil Nielseni poolt mõõdetavatest turgudest (II kvartalis 52%). Suurema majandusmahuga riikides kasvas tarbijate kindlustunne II kvartaliga võrreldes USA-s neli punkti (108-ni), Saksamaal ühe punkti (97-ni), Suurbritannias kolm punkti (93-ni) ja Jaapanis neli punkti (77-ni). Hiinas on tarbijate kindlustunne olnud püsivalt 111 punkti neli kvartalit järjest.
Balti riikidest on tarbijate kindlustunne kõige suurem Leedus (86), millele järgneb Eesti 80 punktiga ja Läti 78 punktiga. Kui käesoleva aasta teises kvartalis arvas 60% Eesti elanikest, et riigi majandus on languses, siis kolmandas kvartalis oli see näitaja langenud 47 protsendini. Läti elanike arvamus ei ole viimastel kuudel muutunud – teises kvartalis oli see näitaja 49% ning kolmandas kvartalis 50%. Üle poole (53%) Leedu elanikest arvas kolmandas kvartalis, et riigi majandus on languses. Seda on nelja protsendi võrra rohkem kui II kvartalis.
Võrreldes 2013. aasta sama ajaga kulutas 55% Euroopa riikide elanikest vähem uutele riietele. Eestis oli see näitaja 40%, Leedus 50% ja Lätis 42%. Pisut enam kui pool (51%) eurooplastest vähendas kulutusi väljaspool kodu meelelahutusele. Eestis oli see näitaja 45%, Lätis 41% ja Leedus 54%.
Odavamaid toidukaupu eelistas kolmandas kvartalis 54% Eesti elanikest, 30% lätlastest ja 43% leedukatest. Kõikide Euroopa riikide vastav näitaja oli täpselt 50%.
Eesti tarbijad muretsesid kolmandas kvartalis kõige rohkem (35%) majanduse pärast, sellele järgnes mure tervise pärast (22%) ja sõja pärast (21%).
India tulemus 126 punkti oli uuritud turgude hulgas parim, kuid võrreldes II kvartaliga ikkagi kaks punkti väiksem. Itaalia oli 47 punktiga kõige kehvem (langus kvartalis koguni neli punkti). Austraalias jõudis kindlustunne tagasi aastatagusele tasemele ehk 97-ni, Tšiilis (85) aga elas üle suurima kukkumise – võrreldes eelmise kvartaliga seitse punkti.
Põhja-Ameerikas paranes tarbijate kindlustunne enim, tõustes neli punkti ehk 107-ni. See number on Nielseni tarbijakindlustunde indeksi mõõtmise ajaloos ehk alates 2005. aastast esimest korda võrdne Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna tulemusega. Vaikse ookeani regioonis lisandus eelmise kvartali indeksile üks punkt, Ladina-Ameerikas (91) ja Euroopas (78) samuti üks ning Lähis-Idas ja Aafrikas (96) kolm punkti.
„Väljaspool Põhja-Ameerikat mõjutab tarbijate kindlustunnet hulk regiooni- ja riigispetsiifilisi tegureid, nii et see paraneb vähem ja ebaühtlaselt,“ ütles Nielseni asepresident Louise Keely. „Euroopat mõjutab otseselt Ukraina geopoliitiline kriis, ja üldse takistavad mitmed poliitilised asjaolud Euroopas deflatsiooni vältimist ja tarbijakindlustunde kasvu. Suurte areneva majandusega riikide hulgas näitab taas kasvupotentsiaali tänu oma uuele valitsusele India, Hiina aga liigub teises suunas, sest ta suunab oma majandust nüüd suuremale kohalikule tarbimisele.“
Alates 2005. aastast tehtav Nielseni üleilmse tarbijakindlustunde indeks ja ostukavatsuste uuring mõõdab 60 riigi enam kui 30 000 internetiühendusega vastaja kohalike töövõimaluste ja isikliku rahaseisu olukorra hinnanguid ning lähema aja ostukavatsusi. Tarbijakindlustunde tase (kas suurem või väiksem kui 100 punkti) näitab vastavalt optimismi ja pessimismi suurust. Viimased tulemused viitavad ettevaatlikule optimismile – kõikide regioonide tarbijate kindlustunne on eelmise kvartaliga võrreldes suurenenud.
Töövõimalused paranevad kiiremini kui isiklik rahaseis
Veidi üle poole kõigist vastajatest (52%) uskus, et tööturg on järgmise 12 kuu jooksul hea või suurepärane. See on II kvartaliga võrreldes 2 protsendipunkti enam. Selline mõõdukas tõus on viimase viie aasta stabiilsete, kuid väikeste tõusude järg. 2009. aastal uskus vaid 31%, et neil on head võimalused tööd leida.
Kuigi isiklikku rahaseisu on alates 2009. aastast tajutud paremana, ei ole tarbijate üldine arvamus sellest paranenud nii palju nagu nende usk oma töövõimalustesse. 57% kõigist vastajatest hindas oma isiklikku rahalist olukorda eeloleval aastal heaks või suurepäraseks ehk 2009. aasta keskmise 46%-ga võrreldes 11 protsendipunkti paremaks. Samal ajavahemikul on aga usk oma töövõimalustesse suurenenud 21 protsendipunkti.
„Pikemaajaline trend on olnud arenenud ja arenevate turgude keskklassi majandusennustuste vaheline lahknevus,“ ütles Keely. „USA-s ja Lääne-Euroopas on keskklass struktuurselt nõrgenenud, väikesepalgaliste sektor aga kasvanud. Noorte ja vanemate inimeste sissetulekute vaheline lõhe on üha suurem – eriti Euroopas, kus noored ei leia tööd. Arenevatel turgudel on aga keskklass möödunud aastakümnel tugevasti kasvanud, ja kuigi see trend on viimasel ajal aeglustunud, võib ikkagi oodata selle jätkumist. Aja jooksul võib selline ebavõrdsuse riikide sees ja nende vahel mõjutada oluliselt mitte-esmatarbekaupadele tehtavate kulutuste üldist suurust ja mustreid.“
Kolmandas kvartalis arvas 54% kõigist vastajatest, et nende riik on majanduslanguses. Paljud on oma kulutuste kavandamisel endiselt ettevaatlikud.
Üleilmselt jäid mitte-esmatarbekaupadele tehtavate kulutuste ja säästmise kavatsused enamikus kategooriates samale tasemele – väike, ühe protsendipunkti suurune kasv oli vaba raha säästmise (49%), pensioni kogumise (12%) ja puhkusele kulutamise (36%) osas. Umbes kolmandik kavatseb kulutada uutele riietele (34%) ja meelelahutusele väljaspool kodu (31%) – kumbki näitaja ei ole eelmise kvartaliga võrreldes muutunud. Neljandik kavatseb kulutada uuele tehnikale (langus 2 protsendipunkti) ja maksta ära võlad, krediitkaardikulutused või laenud (II kvartaliga võrreldes samal tasemel). Umbes viiendik loodab kulutada kodule (22%) ja investeerida aktsia- või avatud investeerimisfondidesse (20%) – mõlemad näitajad on II kvartaliga võrreldes ühe protsendipunkti võrra langenud.
Majandus ja tööga kindlustatus on kogu maailma vastajate jaoks peamisi muresid, kuid need probleemid liiguvad tahaplaanile. Muud mured aga suurenevad.
Põhja-Ameerikas ütles 27% vastajatest, et majandus on nende suurim või suuruselt teine mure järgmisel kuuel kuul. Eelmises kvartalis oli sama näitaja suurem ehk 34%. Mure terrorismi pärast kasvas 14%-ni (8 protsendipunkti), mure sõja pärast 9%-ni (5 protsendipunkti) ning mure töö ja vaba aja tasakaalu pärast 12%-ni (3 protsendipunkti).
Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas suurenesid tervisemured 30%-ni (kasv III kvartalis 6 protsendipunkti), ületades majandusmuresid. Mure majanduse pärast vähenes 27%-ni (3 protsendipunkti).
Euroopas ütles 21% vastajatest, et tööga kindlustatus on järgmisel kuuel kuul nende suurim või suuruselt teine mure. Eelmises kvartalis oli sama näitaja 3 protsendipunkti kõrgem. Mure majanduse pärast vähenes III kvartalis 20 protsendini. Mure sõja pärast kasvas aga II kvartaliga võrreldes 18%-ni (8 protsendipunkti) ja terrorismihirm 9%-ni (4 protsendipunkti).
Ladina-Ameerikas ning Lähis-Idas ja Aafrikas oli tööga kindlustatus suurim või suuruselt teine mure 25% ja 29% vastajate jaoks (langus võrreldes II kvartaliga vastavalt 1 ja 2 protsendipunkti). Mure majanduse pärast ei läinud aga teiste piirkondade langustrendiga kaasa, vaid kasvas 2 protsendipunkti nii Ladina-Ameerikas (26%) kui ka Lähis-Idas ja Aafrikas (22%).
Piirkondade tipptulemused:
Põhja-Ameerika
USA tarbijate kindlustunne kasvas teist kvartalit järjest neli punkti, jõudes III kvartalis 108-ni. Tõus jätkas 2013. aasta I kvartalis alanud kasvutrendi. Sellest ajast peale on tarbijate kindlustunne USA-s kasvanud 15 punkti. Kindlustunne kasvas ka Kanadas ja suurenes III kvartalis ühe punkti võrra ehk 103 punktini.
Euroopas on progress endiselt aeglane
Euroopas kasvas tarbijate kindlustunne III kvartalis 59%-l mõõdetud turgudest (II kvartalis oli see näitaja 72%). 32 turust kuuel muutust ei olnud. Regiooni suurima majandusega riigis Saksamaal kasvas kindlustunne ühe punkti võrra ehk 97-ni. Niisiis jätkub viimaste kvartalite väike, lähtealuse lähedane tõus, mis on teravas kontrastis regiooni keskmise indeksiga 76.
Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna tarbijate kindlustunne kasvas
Tarbijate kindlustunne kasvas III kvartalis kõigis viies mõõdetud Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna riigis. Araabia Ühendemiraadid on 112 punktiga piirkonnas kõige kõrgema tulemusega, II kvartaliga võrreldes on kasv kolm punkti. Saudi-Araabias suurenes kindlustunne kolme (105-ni), Pakistanis nelja (103-ni), Egiptuses samuti nelja (85-ni) ja Lõuna-Aafrikas ühe punkti võrra ( 86-ni).
Nielseni üleilmne tarbijakindlustunde ja ostukavatsuste uuring viidi läbi 13. augustist 5. septembrini 2014. Veebis küsitleti enam kui 30 000 tarbijat 60 Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Euroopa, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika ning Põhja-Ameerika riigis. Valimi puhul on lähtutud iga riigi internetikasutajate vanuselisest ja soolisest koosseisust ning see on kaalutud nii, et see esindaks internetti kasutavaid tarbijaid. Vea ülemmäär on ±0,6%. Nielseni uuring põhineb ainult nende vastajate käitumisel, kellel on juurdepääs internetile. Internetikasutus on riigiti erinev. Nielsen kaasab uuringutesse ainult need riigid, kus internetti kasutab vähemalt 60% elanikkonnast või 10 miljonit inimest. Hiina tarbijate kindlustunde indeks on kokku pandud Hiinas eraldi segametoodika alusel tehtud 3500 vastajaga uuringu põhjal. Sellesse uuringusse kaasatud Sahara kõrbest lõuna poole jäävate riikide puhul põhinevad andmed Ghana, Keenia ja Nigeeria 1600 vastajaga mobiiliuuringul. Nielseni üleilmset uuringut viiakse läbi alates 2005. aastast.
Nielsen N.V. on üleilmne teabe- ja uuringufirma, mis on juhtpositsioonil turundus- ja tarbijateabe, televisiooni ja muu meedia mõõtmise, võrguintelligentsi ja mobiilimõõtmise alal. Nielsen on esindatud 100 riigis.
Rohkem infot: www.nielsen.com.
Allikas: Nilesen
RSS Feed