Blog Archives - MÕTTED JA JUTUD EHK AUSALT ELUST SEKKA HOOGSALT UUDISEID

Puuonnide ehitajad täidavad täiskasvanute unistusi

10/31/2014

Ameerikas tegutsevad puuonnide meistrid, kes ehitavad inimestele tellimuse peale nende unelmate maju puude otsa. Kümneid ja sadu tuhandeid dollareid maksvad onnid on tegelikult täisfunktsionaalsed majad, milles on võimalik aastaringselt elada, kuid need on ehitatud meetrite kõrgusele puude otsa.

Pete Nelson on mees, kes tegeleb puuonnide ehitamisega alates 25. eluaastast. Ta on kirjutanud onnide ehitamisest raamatuid, tal on puuonnide ehitusettevõte ning koos naisega peavad nad Washingtonis ka puuonnides hotelli. „Mulle on alati meeldinud olla loodusele lähedal. Kuigi puuonne peetakse pigem laste mängumajakesteks, näen, et need tekitavad alati lapselikku elevust ka täiskasvanutes,“ rääkis Nelson.
Pete Nelson võib ehitada puuonnidesse kõik eluks vajaliku: köögi, kamina ja isegi vannitoad. Mõeldud on ka sisekujunduse peale, et onnid oleks kõikide mugavustega ning näeksid ka stiilsed välja. Puude otsa ehitatud majadesse pääseb tavaliselt trepi, kaldtee või silla kaudu. Puuonnid on ehitatud keskkonnasõbralikest materjalidest ning aastatepikkuse tootearenduse tulemusena on leitud lahendusi kõrgustesse maja ehitamiseks ilma puid kahjustamata.

Onnide ehitus algab karkassi paigaldamisega, mille vinnavad üles köisi, karabiine ja muid ronimisvahendeid kasutavad puude otsas töötavad ehitajad. Ükski onn ei ole teise sarnane, sest peamiseks tugitalaks kasutatakse hoolikalt valitud olemasolevaid puid. Nelsoni arhitektuurilahenduste tulemusena ehitatakse puude otsa nii lihtsamaid lasteonnikesi kui ka sammaldunud katusega, suurte akende ja terrassiga mitmekorruselisi häärbereid, mille lisahoonetesse pääseb üle rippsildade.

Alates 2011. aastast juhib Nelson Animal Planeti telekanalil telesaadet „Puuonnide meistrid“ (Treehouse Masters), mille igas osas näidatakse tema meeskonna poolt ehitatud uusi luksuslikke ja erilisi maju puude otsas. „Puuonnide meistrid“ oli 2013. aasta suvel Animal Planeti kõige vaadatum saade. Eesti televaatajad saavad saate uut hooaega Animal Planeti eetris näha detsembrikuu reedeti.

„Puuonnide meistrid“ 2. hooaeg Animal Planetis:

5. detsembril – Linnupesa: Pete ehitab linnuvaatlusmaja, mille ümber on põimunud ajupuu ja mis näeb välja nagu päris linnupesa.
12. detsembril – Teemaja puu otsas: Üks perekond tellib Pete’i ehitama oma tagahoovi puude otsa Jaapani teemaja.
19. detsembril – Vincent van Puuonn: Pete kutsutakse ehitama ajaloolise farmi juurde puu otsa vanaaegset kunstistuudiot.
26. detsembril – Canopy saare laager: Pete ja tema meeskond ehitavad privaatseid puuonne neile, kes soovivad aeg-ajalt loodusesse põgeneda.

Allikas: Animal Planet

Maailma tarbijakindlustunde indeks ületab majanduslanguse eelset taset

10/29/2014

Uuringufirma Nielsen andmetel suurenes kolmandas kvartalis tarbijate kindlustunne ühe punkti võrra, jõudes 98-ni. Eelmise kvartaliga võrreldes on kasv ühe-, aasta algusega võrreldes kahepunktine. Kaks ja pool aastat aeglaselt, kuid stabiilselt kerkinud indeks on nüüd kolmandat kvartalit järjest ületanud majanduslanguse eelset taset, mil tarbijakindlustunde indeks oli 94.

Selle aasta 13. augustist 5. septembrini läbi viidud uuringu kohaselt suurenes tarbijate kindlustunne 65 protsendil Nielseni poolt mõõdetavatest turgudest (II kvartalis 52%). Suurema majandusmahuga riikides kasvas tarbijate kindlustunne II kvartaliga võrreldes USA-s neli punkti (108-ni), Saksamaal ühe punkti (97-ni), Suurbritannias kolm punkti (93-ni) ja Jaapanis neli punkti (77-ni). Hiinas on tarbijate kindlustunne olnud püsivalt 111 punkti neli kvartalit järjest.

Balti riikidest on tarbijate kindlustunne kõige suurem Leedus (86), millele järgneb Eesti 80 punktiga ja Läti 78 punktiga. Kui käesoleva aasta teises kvartalis arvas 60% Eesti elanikest, et riigi majandus on languses, siis kolmandas kvartalis oli see näitaja langenud 47 protsendini. Läti elanike arvamus ei ole viimastel kuudel muutunud – teises kvartalis oli see näitaja 49% ning kolmandas kvartalis 50%. Üle poole (53%) Leedu elanikest arvas kolmandas kvartalis, et riigi majandus on languses. Seda on nelja protsendi võrra rohkem kui II kvartalis.

Võrreldes 2013. aasta sama ajaga kulutas 55% Euroopa riikide elanikest vähem uutele riietele. Eestis oli see näitaja 40%, Leedus 50% ja Lätis 42%. Pisut enam kui pool (51%) eurooplastest vähendas kulutusi väljaspool kodu meelelahutusele. Eestis oli see näitaja 45%, Lätis 41% ja Leedus 54%.
Odavamaid toidukaupu eelistas kolmandas kvartalis 54% Eesti elanikest, 30% lätlastest ja 43% leedukatest. Kõikide Euroopa riikide vastav näitaja oli täpselt 50%.
Eesti tarbijad muretsesid kolmandas kvartalis kõige rohkem (35%) majanduse pärast, sellele järgnes mure tervise pärast (22%) ja sõja pärast (21%).

India tulemus 126 punkti oli uuritud turgude hulgas parim, kuid võrreldes II kvartaliga ikkagi kaks punkti väiksem. Itaalia oli 47 punktiga kõige kehvem (langus kvartalis koguni neli punkti). Austraalias jõudis kindlustunne tagasi aastatagusele tasemele ehk 97-ni, Tšiilis (85) aga elas üle suurima kukkumise – võrreldes eelmise kvartaliga seitse punkti.

Põhja-Ameerikas paranes tarbijate kindlustunne enim, tõustes neli punkti ehk 107-ni. See number on Nielseni tarbijakindlustunde indeksi mõõtmise ajaloos ehk alates 2005. aastast esimest korda võrdne Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna tulemusega. Vaikse ookeani regioonis lisandus eelmise kvartali indeksile üks punkt, Ladina-Ameerikas (91) ja Euroopas (78) samuti üks ning Lähis-Idas ja Aafrikas (96) kolm punkti.

„Väljaspool Põhja-Ameerikat mõjutab tarbijate kindlustunnet hulk regiooni- ja riigispetsiifilisi tegureid, nii et see paraneb vähem ja ebaühtlaselt,“ ütles Nielseni asepresident Louise Keely. „Euroopat mõjutab otseselt Ukraina geopoliitiline kriis, ja üldse takistavad mitmed poliitilised asjaolud Euroopas deflatsiooni vältimist ja tarbijakindlustunde kasvu. Suurte areneva majandusega riikide hulgas näitab taas kasvupotentsiaali tänu oma uuele valitsusele India, Hiina aga liigub teises suunas, sest ta suunab oma majandust nüüd suuremale kohalikule tarbimisele.“

Alates 2005. aastast tehtav Nielseni üleilmse tarbijakindlustunde indeks ja ostukavatsuste uuring mõõdab 60 riigi enam kui 30 000 internetiühendusega vastaja kohalike töövõimaluste ja isikliku rahaseisu olukorra hinnanguid ning lähema aja ostukavatsusi. Tarbijakindlustunde tase (kas suurem või väiksem kui 100 punkti) näitab vastavalt optimismi ja pessimismi suurust. Viimased tulemused viitavad ettevaatlikule optimismile – kõikide regioonide tarbijate kindlustunne on eelmise kvartaliga võrreldes suurenenud.

Töövõimalused paranevad kiiremini kui isiklik rahaseis
Veidi üle poole kõigist vastajatest (52%) uskus, et tööturg on järgmise 12 kuu jooksul hea või suurepärane. See on II kvartaliga võrreldes 2 protsendipunkti enam. Selline mõõdukas tõus on viimase viie aasta stabiilsete, kuid väikeste tõusude järg. 2009. aastal uskus vaid 31%, et neil on head võimalused tööd leida.

Kuigi isiklikku rahaseisu on alates 2009. aastast tajutud paremana, ei ole tarbijate üldine arvamus sellest paranenud nii palju nagu nende usk oma töövõimalustesse. 57% kõigist vastajatest hindas oma isiklikku rahalist olukorda eeloleval aastal heaks või suurepäraseks ehk 2009. aasta keskmise 46%-ga võrreldes 11 protsendipunkti paremaks. Samal ajavahemikul on aga usk oma töövõimalustesse suurenenud 21 protsendipunkti.

„Pikemaajaline trend on olnud arenenud ja arenevate turgude keskklassi majandusennustuste vaheline lahknevus,“ ütles Keely. „USA-s ja Lääne-Euroopas on keskklass struktuurselt nõrgenenud, väikesepalgaliste sektor aga kasvanud. Noorte ja vanemate inimeste sissetulekute vaheline lõhe on üha suurem – eriti Euroopas, kus noored ei leia tööd. Arenevatel turgudel on aga keskklass möödunud aastakümnel tugevasti kasvanud, ja kuigi see trend on viimasel ajal aeglustunud, võib ikkagi oodata selle jätkumist. Aja jooksul võib selline ebavõrdsuse riikide sees ja nende vahel mõjutada oluliselt mitte-esmatarbekaupadele tehtavate kulutuste üldist suurust ja mustreid.“

Kolmandas kvartalis arvas 54% kõigist vastajatest, et nende riik on majanduslanguses. Paljud on oma kulutuste kavandamisel endiselt ettevaatlikud.

Üleilmselt jäid mitte-esmatarbekaupadele tehtavate kulutuste ja säästmise kavatsused enamikus kategooriates samale tasemele – väike, ühe protsendipunkti suurune kasv oli vaba raha säästmise (49%), pensioni kogumise (12%) ja puhkusele kulutamise (36%) osas. Umbes kolmandik kavatseb kulutada uutele riietele (34%) ja meelelahutusele väljaspool kodu (31%) – kumbki näitaja ei ole eelmise kvartaliga võrreldes muutunud. Neljandik kavatseb kulutada uuele tehnikale (langus 2 protsendipunkti) ja maksta ära võlad, krediitkaardikulutused või laenud (II kvartaliga võrreldes samal tasemel). Umbes viiendik loodab kulutada kodule (22%) ja investeerida aktsia- või avatud investeerimisfondidesse (20%) – mõlemad näitajad on II kvartaliga võrreldes ühe protsendipunkti võrra langenud.

Majandus ja tööga kindlustatus on kogu maailma vastajate jaoks peamisi muresid, kuid need probleemid liiguvad tahaplaanile. Muud mured aga suurenevad.

Põhja-Ameerikas ütles 27% vastajatest, et majandus on nende suurim või suuruselt teine mure järgmisel kuuel kuul. Eelmises kvartalis oli sama näitaja suurem ehk 34%. Mure terrorismi pärast kasvas 14%-ni (8 protsendipunkti), mure sõja pärast 9%-ni (5 protsendipunkti) ning mure töö ja vaba aja tasakaalu pärast 12%-ni (3 protsendipunkti).

Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas suurenesid tervisemured 30%-ni (kasv III kvartalis 6 protsendipunkti), ületades majandusmuresid. Mure majanduse pärast vähenes 27%-ni (3 protsendipunkti).

Euroopas ütles 21% vastajatest, et tööga kindlustatus on järgmisel kuuel kuul nende suurim või suuruselt teine mure. Eelmises kvartalis oli sama näitaja 3 protsendipunkti kõrgem. Mure majanduse pärast vähenes III kvartalis 20 protsendini. Mure sõja pärast kasvas aga II kvartaliga võrreldes 18%-ni (8 protsendipunkti) ja terrorismihirm 9%-ni (4 protsendipunkti).

Ladina-Ameerikas ning Lähis-Idas ja Aafrikas oli tööga kindlustatus suurim või suuruselt teine mure 25% ja 29% vastajate jaoks (langus võrreldes II kvartaliga vastavalt 1 ja 2 protsendipunkti). Mure majanduse pärast ei läinud aga teiste piirkondade langustrendiga kaasa, vaid kasvas 2 protsendipunkti nii Ladina-Ameerikas (26%) kui ka Lähis-Idas ja Aafrikas (22%).

Piirkondade tipptulemused:
Põhja-Ameerika
USA tarbijate kindlustunne kasvas teist kvartalit järjest neli punkti, jõudes III kvartalis 108-ni. Tõus jätkas 2013. aasta I kvartalis alanud kasvutrendi. Sellest ajast peale on tarbijate kindlustunne USA-s kasvanud 15 punkti. Kindlustunne kasvas ka Kanadas ja suurenes III kvartalis ühe punkti võrra ehk 103 punktini.

Euroopas on progress endiselt aeglane
Euroopas kasvas tarbijate kindlustunne III kvartalis 59%-l mõõdetud turgudest (II kvartalis oli see näitaja 72%). 32 turust kuuel muutust ei olnud. Regiooni suurima majandusega riigis Saksamaal kasvas kindlustunne ühe punkti võrra ehk 97-ni. Niisiis jätkub viimaste kvartalite väike, lähtealuse lähedane tõus, mis on teravas kontrastis regiooni keskmise indeksiga 76.

Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna tarbijate kindlustunne kasvas
Tarbijate kindlustunne kasvas III kvartalis kõigis viies mõõdetud Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna riigis. Araabia Ühendemiraadid on 112 punktiga piirkonnas kõige kõrgema tulemusega, II kvartaliga võrreldes on kasv kolm punkti. Saudi-Araabias suurenes kindlustunne kolme (105-ni), Pakistanis nelja (103-ni), Egiptuses samuti nelja (85-ni) ja Lõuna-Aafrikas ühe punkti võrra ( 86-ni).

Nielseni üleilmne tarbijakindlustunde ja ostukavatsuste uuring viidi läbi 13. augustist 5. septembrini 2014. Veebis küsitleti enam kui 30 000 tarbijat 60 Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Euroopa, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida ja Aafrika ning Põhja-Ameerika riigis. Valimi puhul on lähtutud iga riigi internetikasutajate vanuselisest ja soolisest koosseisust ning see on kaalutud nii, et see esindaks internetti kasutavaid tarbijaid. Vea ülemmäär on ±0,6%. Nielseni uuring põhineb ainult nende vastajate käitumisel, kellel on juurdepääs internetile. Internetikasutus on riigiti erinev. Nielsen kaasab uuringutesse ainult need riigid, kus internetti kasutab vähemalt 60% elanikkonnast või 10 miljonit inimest. Hiina tarbijate kindlustunde indeks on kokku pandud Hiinas eraldi segametoodika alusel tehtud 3500 vastajaga uuringu põhjal. Sellesse uuringusse kaasatud Sahara kõrbest lõuna poole jäävate riikide puhul põhinevad andmed Ghana, Keenia ja Nigeeria 1600 vastajaga mobiiliuuringul. Nielseni üleilmset uuringut viiakse läbi alates 2005. aastast.
Nielsen N.V. on üleilmne teabe- ja uuringufirma, mis on juhtpositsioonil turundus- ja tarbijateabe, televisiooni ja muu meedia mõõtmise, võrguintelligentsi ja mobiilimõõtmise alal. Nielsen on esindatud 100 riigis.
Rohkem infot: www.nielsen.com.
Allikas: Nilesen

Arhitektide Liidu aastanäitusel saab näha lennukaid visioone lasteaiakeskkonnast

10/28/2014

Tänasest avab Disaini- ja Arhitektuurigaleriis uksed Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus pealkirjaga “Mängiv inimene. Kaheksa visiooni lasteaedade arhitektuurist”, kus kaheksa arhitektidest koosnevat tiimi on välja pakkunud oma nägemused arendavast ja loomingulisest lasteaiakeskkonnast. Näitus jääb avatuks 16. novembrini.

„Seekordsele aastanäitusele kutsutud osalejate ülesanne oli esile tuua laste kasvukeskkonna kõige olulisemad ruumilised kvaliteedid, pöörates seejuures tähelepanu lapse arengu toetamisele ning meeldejääva ja köitva ruumi loomisele,“ selgitas näituse kuraator Karin Tõugu. „Iga esitletud projekt on omanäoline ja kannab endas arhitektide isikupärast käekirja. Näitusel esitatud maketid on põnev materjal arhitektuurihuvilisele publikule lähedalt uurimiseks.“
„Tänapäeva lasteaed peab olema koht, mis tundub 25 aasta pärast oma lapsepõlve meenutavale kunagisele lasteaialapsele igati kohane ettevalmistus tema täiskasvanueluks. Tulevikulasteaed peab olemas olema juba täna,“ lisas näituse teine kuraator Kadri Klementi. „Lennukad visioonid ei tähenda tingimata midagi teostamatut. Nagu selgus avamisele eelnenud vestluses lasteaia töötajatega, on kõik esitletud ideed ka praktikas kasutatavad ning annavad seejuures hea võimaluse diskussiooniks lastele disainitud keskkonna üle.“

Näitusel on oma nägemused välja pannud kaheksa arhitektide tiimi: Hanno Grossschmidt, Mark Grimitliht, Tomomi Hayashi (HGA), Mirko Traks, Henn Runnel, Karin Bachmann (KINO Maastikuarhitektid), Mari Rass, Larissa Kondina, Ott Alver, Alvin Järving, Kaidi Põder (Arhitekt Must), Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk (SALTO), Vahur Sova, Andres Kull (Teigar Sova Arhitektid), Margit Argus, Margit Aule, Mae Köömnemägi, Liisa Valdmann (KAOS Arhitektid), Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann (KUU Arhitektid) ning Katrin Koov, Kalle Komissarov, Eve Komp ja Grete Veskiväli.

Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus on avatud Arhitektuuri- ja Disainigaleriis, aadressil Pärnu mnt 6, esmaspäevast-pühapäevani kell 12.00-18.00.
Ekskursioonid kuraatoritega toimuvad laupäeval, 1. novembril, kell 12.00 ja kolmapäeval, 12. novembril, kell 17,30, registeerimine ingridk@arhliit.ee.

Näituse jaoks spetsiaalselt loodud kataloogis on ülevaade kõigi kaheksa osaleja projektidest, intervjuu lasteaia Väike Päike töötajatega ning filosoof Eik Hermanni essee mängu teemal. Ühtlasi saadab näitust graafilise disaineri Epp Õlekõrre loodud visuaalne identiteet igaühe kujutluste ruumis tegutsevate aktiivsete tegelastega, kes on jõudnud nii plakatile, kataloogi lehekülgedele kui ka näitusesaali seintele illustratsiooniks.
Näituse valmimist toetavad: Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Pärnu linn.
Allikas: Eesti Arhitektide Liit

NUKU muuseum avab varjuteatrinäituse „Peidus pool“

10/28/2014

Sel reedel, 31. oktoobril kell 15, avab NUKU muuseum uue näituse „Peidus pool“, mis toob külastajate ette nukuteatri kõige vanema liigi – varjuteatri.
Muuseumi juht ja näituse koostaja Maria Usk ütleb, et varjuteatri loomise lihtsuse taga on peidus palju põnevaid lahendusi. „Varjuteatris saab vähese materjaliga luua imesid. Varjumaailma tekkimiseks on vaja vaid valgust ja kujutlusvõimet. Varjudel on uskumatult võimas visuaalne mõju. Me loodame oma väljapanekuga pakkuda mõtlemisainet ning julgustada kõiki huvilisi seda lihtsat ja geniaalset teatriliiki katsetama. Selleks pakume võimalust osaleda töötubades, kus saab ise teha erineva raskusastmega varjunukke ja õppida varjunukkudega mängimise ABC-d,“ lisab ta.

NUKU muuseumi jaoks on varjuteatrinäitus esimene samm 2016. aastaks valmiva uue osalusvõimalustega ekspositsiooni loomisel. Tavapärasele vaatamisele lisaks on näitusel võimalik ka oma kätega varje luua ning ise varjuks muutuda.
Näitus „Peidus pool“ sündis ühistööna. Nukumeister Annika Aedma on loonud siluetitehnikas imelise muinasjutumaailma ning teinud varjunukkude tehniliste võimaluste tutvustamiseks põnevaid näidiseid, peakunstnik Britt Urbla Keller on ehitanud olmeesemetest üllatavaid varjumaailmu. Helikujundaja Liina Kullerkupp on loonud varjudemaailma tutvustava helimaastiku ning varjude tekkimiseks peamise – valguslahendused – on välja mõelnud NUKU teatri valgusala juhataja Madis Kirkmann,“ kirjeldab Usk näituse sündi.
Gruppidel on võimalik tellida näituse külastamiseks giidiga ekskursioone ning eakohaseid õpitubasid. Näitus jääb avatuks 7. juunini 2015, näitusele pääseb muuseumipiletiga.
Allikas: NUKU teater

Reebok avas Tallinnas esinduskaupluse

10/27/2014

Arigato spordiklubis paiknevas kaupluses on müügil Reeboki uus sügis-talvine jooga-, tantsu- ning treeningkollektsioon. Lisaks on saadaval CrossFit treeningjalatsid ja –rõivad, mida maailmas toodab ainult Reebok koostöös CrossFit treeneritega ning mis Tallinnas on saadaval uues esinduskaupluses.
“Uus kauplus järgib Reeboki rahvusvahelist fithub kontseptsiooni, mille kohaselt luuakse poodi treeningkeskkonna emotsioon läbi erinevate sisekujunduslike elementide nagu köied, hüppekastid ja hantlid,”ütles Reeboki turundusjuht Eestis Evelin Pae. “Reeboki kaupluses on meeleolukas ja inspireeriv oma treeningvarustust täiendada,” lisas Pae.
Uue kaupluse avamise puhul allkirjastati koostööleping Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liiduga, mille kohaselt varustabReebok Eesti koondislased esindusvormiga. Leping allkirjastati sümboolselt äsja Eesti Meistrivõistlustel hõbedale tulnud Oleg Anissimovi esindussärgil. “Reebok sobib ideaalselt fitnessi harrastajatele ja tippsportlastele,” rõõmustas Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu president Arnold Tokko, kes ootab Reebokiga pikka ja tulemuslikku koostööd.
Uue kaupluse avamisel olid kohal Reeboki treenerid Egle Eller-Nabi, Kaja Tuisk, Kersti Ojalill, Märt Agu ja Reebok Fitness Festivali peaesineja Jessica Exposito Hispaaniast.
Fotod: Jana Laigo
Allikas: Reebok

Kosmose kino uueks nimeks saab Kosmos IMAX

10/27/2014

Alates tänasest (27.10.2014) on legendaarsel kinohoonel uus nimi. Uus nimi kannab ajaloolise hoone väärtusi ning kaasaegse tehnoloogia olemust - seda peegeldab IMAX.
IMAXi eripäraks on säravaim pilt ja ülikvaliteetne heli, mida saab nautida senisest suuremal ekraanil. IMAXit ei ole siiani veel üheski Baltikumi ega Skandinaavia kinos, Tallinnast saab piirkonna esimene linn, kus on sellisel tasemel filme võimalus nautida.
„Olime algusest peale kindlad, et soovime säilitada legendaarse nime, lisades sinna juurde kaasaegseima kinotehnoloogia märgi IMAX, “selgitas kino omanik Tatiana Tolstaya. „Kosmose kino ei ole vaid kino iseenesest vaid on ka arhitektuuriliselt Tallinna jaoks märgiline ehitis - siin majas on üles kasvanud mitmeid põlvkondi kinosõpru,“ lisas ta.
Kosmos IMAXi esimene avalik väljaastumine toimub koostöös PÖFFiga. Uuendatud Kosmos IMAX kinos saab näha sisukat filmiprogrammi, aega veeta mängude ja mitmesuguste harivate programmidega ning kinnitada keha kohvikus. Lisaks sellele luuakse kinos tingimused ka piiratud liikumisvõimalustega inimestele.
Kosmos IMAX renoveerimise nurgakiviks sai paigaldatud 11. aprillil käesoleval aastal ehtne kosmose objekt – Sihhote-Alini meteoriit, mis langes Maale 12. veebruaril 1947. aastal.

IMAX: lühend väljendist Image MAXimum.
IMAX-i kõige suurem saladus peitub ekraani suuruses. Ligikaudu 300 m2 suuruse ekraani pildiga katmiseks on vaja lausa kahte 4K digitaalkino projektorit, mis töötavad üheaegselt, tagamaks säravaima ja nüansirikkaima pildi. Pilt on suurem, kui inimese vaateväli ja pildi piir tegelikkusega hajub. IMAX-i helisüsteem on sedavõrd täiuslik, et kuuleks isegi seda kuidas kärbes toa teises nurgas lendab. Filmi vaatamine uues IMAX kinosaalis on elamus, mida tunnetad iga oma keharakuga. Lisaks: https://www.imax.com/about/

Kosmos IMAX hoonest: 1964. aastal avatud Nõukogude Liidu esimene panoraamkino on projekteeritud Ilmar Laasi ja Udo Ivaski poolt. Tollel ajal ulatus ekraani suurus 228 ruutmeetrini. Kohalviibimise efekti saavutati 9-kanalise heli abil, mis kostus saali 96-st kõlarist. See oli tolle aja kõige suurem ja kaasaegsem kinosaal Balti riikides. Aastal 1997 tunnistati kinomaja Kosmos kultuurimälestiseks.
Fotod: Jelena Vilt, oktoober 2014
Allikas: Kosmos IMAX

Lauljatar Helen Adamson avaldas omanimelise debüütalbumi

10/27/2014

Lauljatar Helen Adamsonil ilmus omanimeline debüütalbum, mis kannab endas tema värsket loomingut ning toob kuulajateni lauljatari mitmekülgsuse.
Plaadi kallal alustati koos produtsent Robert Stanley Montes’ega tööd 2013. aasta suve hakul. „Oma debüütalbumit saan tõesti nimetada oma “hinge albumiks”, sest ma pole iial end nii sügavalt ja minu jaoks kõige olulisematel teemadel avanud, et kuulaja saaks plaati kuulates osa minu sisemistest võitlustest, mõtetest, võitudest, kurbusest, rõõmudest. Iga lugu minu albumil on omaette isiksus ja minu jaoks väga olulise tähendusega“, sõnas ta.
Albumil on kaastegevad mitmed tunnustatud välismaised muusikud. Nende hulgas on ühe loo kaasautoriks Michael Baker, kes oli 13 aastat Whitney Huston’i muusikaline juht ja tema bändi trummar ning hetkel tegeleb Annie Lennox’i uue plaadi produtseerimisega. Samuti Sean Charles, kellel on seljataga pikaajaline koostöö näiteks Michael Jackson’iga. „Mul on äärmiselt suur au, et minu albumil teeb kaasa ka mujal maailmas tunnustatud andekaid muusikuid“, ütles Adamson.

Album on alates 27.10 saadaval kõikides suuremates Eesti poekettides sh. Prisma, Rimi, Apollo, Rahva Raamat, Säästumarket ja elektroonilistes muusikakanalites nagu iTunes, Spotify, Amazon, Muusika24 jne.
Plaadiesitluskontserdid toimuvad reedel 7.11 Tallinnas, Clazz Restoran & Club’is ja laupäeval 8.11 Tartus, Feel Good Music Cafe’s, mõlemas linnas algusajaga 21.00.
Lisaks Helen Adamsonile on lavakoosseisus Riivo Jõgi (klaver), Ian Mikael Kirss (trummid), Paul Neitsov (kitarr), Viljar Norman (bass), Merlin Porkma (viiul), Jelena Juzvik, Kaido Põldma ja Kadri Niine (taustavokaalid).
Albumi ja foto kujundus: Rainer Olbri aka Metsakutsu
Foto: Mardo Männimägi
Allikas: Helen Adamson

NUKU koor läheb Siim Aimla koorimuusikaga tuurile

10/22/2014

Oktoobri lõpus ja 1. novembril toimuvad neljas Eesti linnas Siim Aimla koorimuusika autorikontserdid, kus Aimla rütmimuusikalisi laule esitab NUKU koor.
Rütmi- ja sõnakeskset koorimuusikat loov helilooja Siim Aimla tähistab 1. novembril oma 40. sünnipäeva, NUKU koor aga peatselt 5. sünnipäeva. Ühiseks sünnipäevade tähistamiseks toimuvad Tartus, Rakveres, Pärnus ja Tallinnas kontsertetendused „Mõistatused iga ilmaga, tuulega eriti“, kus teeb kaasa ka jazz-ansambel Siim Aimla juhatusel.
NUKU koor, kes jaanuaris 2015 tähistab oma 5. sünnipäeva, nimetab oma tegevusaastaid katsetuste looks. Koori dirigent Reeda Toots on teatriharidusega ja see teeb koori etteasted pisut ebatraditsiooniliseks – paigal püsib koor lauldes harva. Nad ütlevad: „Meie repertuaaris on algusest peale olnud Siim Aimla laule, paljud neist just NUKU koorile kirjutatud. Nüüd oleme nad üheks kontserdiks kokku kogunud ja tulemuseks on eesti koorimuusikas üsna ebatavaliselt rütmikas, tekstitihe ja heatujuline kontsert. Laulud on loodud rahvaluulele, Juhan Viidingu, Jürgen Rooste, Priit Aimla, Ott Arderi tekstidele. Laulud on tekstide poolest just nii nõudlikud, et valisime esituspaikadeks teatrisaalid – et kõlavas ja kajaga ruumis sõna kaotsi ei läheks.“ Lauludele on koor lisanud lavalist liikumist ning etüüde.

Kontserdipiletid on müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.
Kontserdid toimuvad:
28.10. Tartu Sadamateatris,
29.10. Rakvere teatri väikeses saalis,
30.10. Pärnu Endla Küünis,
1.11. Tallinnas NUKU teatris.
Allikas: NUKU koor

Tänapäeva mustkunstnik oskab lennata ja mõtteid lugeda

10/22/2014

Mustkunst tundub olevat veidi unustusse jäänud kunstivorm ning enamasti seostub see inimestele paljunähtud kaarditrikkide, jäneste kübaratest välja võtmise ja inimeste pooleks saagimisega. Kuid tänapäeva professionaalsed mustkunstnikud on osavamad ja teevad uskumatumaid trikke, kui me eales arvata oskame.
Paljud kaasaegsete mustkunstnike trikid põhinevad küll ajaloost tuntud mustkunstnike saladustel, kuid teaduse, tehnika ja kultuuri arengute tulemusena arenevad edasi ka trikid ja nende mastaabid, millega inimesi võlutakse. Näiteks 1918. aastal pani maailmakuulus mustkunstnik Harry Houdini publiku ees kaduma elevandi. David Copperfield on aga oma edasiarendustes pannud kaduma koguni Ameerika vabadussamba. Peeglite ja suitsu abil tehtavad trikid on jäänud amatööride pärusmaaks, tänapäeva professionaalsed mustkunstnikud oskavad hõljuda õhus, ennustada ja mõtteidki lugeda.

Üks sellistest mustkunstnikest on 31-aastane Briti mustkunstnik Stephen Frayne ehk Dynamo, kes on hetkel maailma üks osavamaid mustkunstnikke. Tema hämmastavaimad trikid hõlmavad üle Thames’i jõe kõndimist, kõrghoone külje peal jalutamist või näiteks kõrgustes hõljumist. Kuigi Dynamo kasutab ära ka vanu traditsioonilisi mustkunstitrikke, on tema arvates arvates on oluline, et igal mustkunstnikul oleks oma nägu. „Iga algaja mustkunstnik peaks trikkide loomisel jääma iseendaks ning lisama oma trikkidesse võimalikult palju enda karakterit ja unikaalsust, mitte proovima olla järgmine David Copperfield,“ rääkis ta. Dynamo enda trikid on saanud inspiratsiooni nii tema vanaisalt, tänu kellele Dynamo mustkunstiga tutvus, kui ka näiteks popkultuurist, -muusikast ja filmidest.
Esmaspäeva õhtuti kell 23.00 näitab Discovery Channel neljandat hooaega saatest „Dynamo: võimatu mustkunstnik“, mis viib televaatajad San Franciscosse, Mumbaisse ja Dynamo kodulinna Bradfordi Inglismaal. Dynamo hämmastab inimesi oma trikkidega nii tänavatel kui ka kuulsuste üritustel. Muuhulgas saab näha, kuidas ta painutab münte, teeb mõtte jõul tsementi jäljendeid, jätab meelde sadade lehekülgede viisi raamatuid, kukub katuselt alla ja palju muud põnevat.

Mustkunstisaated saated Discovery Channelil:

Kolmapäeval, 22. oktoobril kell 23.00 Teaduse maagia (Magic of Science) 2. hooaeg
Neljapäeval, 23. oktoobril kell 23.00 Lähivõtte kuningad (Close-up Kings)
Reedel, 24. oktoobril kell 23.00 Teadvuse kontrollfriigid (Mind Control Freaks)
Esmaspäeval, 27. oktoobril kell 23.00 Dynamo: võimatu mustkunstnik (Magician Impossible) 4. hooaeg
Teisipäeval, 28. oktoobril kell 23.00 Troy

Allikas: Discovery Channel

Gerd Kanter, Rasmus Mägi ja teised staarid avavad Eesti suurima Nike esinduskaupluse

10/21/2014

Sel neljapäeval, 23. oktoobril kell 14.15 avavad Gerd Kanter, Rasmus Mägi, Grit Šadeiko, Getter Jaani ja Põhja-Tallinn Ülemiste keskuses Eesti kõige suurema Nike esinduskaupluse. Avamispäeva puhul annavad staarid uue poe esimestele ostuhuvilistele nõu nii stilistika, spordiriietuse kui ka jalatsivaliku osas.
Nike maaletooja AS Jalajälg juhatuse liikme Rainer Topsi sõnul on uus esinduspood eriline nii mastaapsuse, tootevaliku kui ka kujunduse poolest. „Tegu on täisversioonis Nike esinduskauplusega, mis tähendab, et pakume uues poes spordikaupu nii meestele kui ka naistele nii jooksu, vaba-aja kui ka treeningu kategooriates. Samuti on ligi 300 ruutmeetrine kauplus Eestis seni kõige suurem Nike esinduskauplus, kus saab olema kõige suurem ja huvitavam valik Nike tooteid Eestis,“ sõnas Tops.
„Eriline on ka kaupluse sisustus, mis peegeldab Nike esinduskaupluste uusimat kontseptsiooni, kus on kesksel kohal puit ja klassikalised spordiklubi motiivid. Eraldi vajaks märkimist, et mitmed detailid on valmistatud spetsiaalselt selle poe tarvis, seega teist täpselt samasugust maailmast ei leia,“ lisas Tops.
Uus Nike esinduskauplus asub Ülemiste keskuse 1. korrusel peasissepääsu juures.
Allikas: AS Jalajälg