Category: Samsung - MÕTTED JA JUTUD EHK AUSALT ELUST SEKKA HOOGSALT UUDISEID

Uuring: koroonaviirus on pannud veerandi inimestest rohkem kodu koristama

12/29/2020

Baltikumiülese uuringu järgi on COVID-19 pannud veerandi Eesti inimestest oma kodu tihemini koristama. Lätis ja Leedus on nüüdsest inimesed veelgi usinamad kodude puhastajad.
Samsungi tellitud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringust selgus, et COVID-19 on omajagu mõjutanud inimeste koristusharjumusi. Eesti inimestest 24% märkis, et on viiruse mõjul hakanud tihedamalt kodu puhastama. „Väga selgelt märgib siin olulist rolli ka see, et kodukontori ja kaugõppe olukorras on inimesed lihtsalt rohkem kodus aega veetmas, kuid samas teadvustatakse puhastamise olulisust viiruse leviku piiramisel,“ selgitas uuringu tulemusi Samsung Eesti koduseadmete tootekoolitaja Alari Pennar.

Leedus, kus viiruse levik on väga laialdane, hindas tervelt 42% küsitletutest, et on viiruse tõttu rohkem koristama hakanud. Lätis hindas samamoodi 33% inimestest.

Pennar märkis, et üleüldiselt ongi eestlaste naabrid nüüd usinamad koristajad. „Kui eestlastest 21% väitis, et kasutab tolmuimejat vähemalt kord päevas, siis Läti ja Leedu inimestest ütles samamoodi tervelt 39%.“ Uuringust selgus lisaks, et praktiliselt kõik küsitletud teadvustavad tolmu ja mustuse halba mõju tervisele.

Pole teada, kas see on rohkema koristamise mõju, kuid Läti (23%) ja Leedu (22%) inimesed paistavad olevat ka suuremad robottolmuimejate kasutajad. Eestis kasutab robottolmuimejat 16% küsitlusele vastanutest.

„Samas on näha, et mugavus on inimestele oluline. Korraldasime küsitluse Samsung Jet juhtmevaba varstolmuimejaga seoses ja selgus, et sarnaseid varstolmuimejaid kasutab juba tervelt kolmandik ehk 30% Baltikumi elanikest,“ lasus Samsung Eesti koduseadmete tootekoolitaja Alari Pennar.

Samsungi tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu raames küsitleti Eestis ligi 1600 inimest.
Allikas: Hamburg ja Partnerid

TASUB TEADA: 5 võimalust, kuidas lennujaamas üleliigset aega kulutada

6/14/2019

Ümberistumised ja igaks juhuks varem lennujaama minek tekitab tihtipeale olukorra, kus lõpuks on enne lendu rohkelt aega, millega ei ole midagi peale hakata. Lisaks kipuvad lennud hilinema, mis tekitab veel omakorda üleliigset aega juurde. Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma annab 5 head nõuannet, kuidas lennujaamas üleliigset aega nutikalt veeta.

1. Täida aktiivsuseesmärke
Kui kannad käel nutikella, siis on üleliigne aeg lennujaamas hea, et saavutada igapäevaseid aktiivsuseesmärke. Lennujaamad on suured ja ruumi liikumiseks on palju, seega sea endale eesmärgiks teha näiteks 5000 sammu. Nii saad vabal ajal olla aktiivne ning sealjuures avastada huvitavamaid kohti lennujaamas, milles asud.

2. Avasta uut muusikat
Lennu ootamine on suurepärane hetk uue muusika avastamiseks. Eriti arvestades, kui lihtsaks on see tänapäeval Spotify Discover esitusloendite poolt tehtud. Seega kui ümberistumine pakub paaritunnist pausi, siis täida see uue muusikaga, mida saad hiljem ka lennukis nautida.

3. Tee kiire ringkäik linnas
Teinekord võivad ümberistumispausid lendude vahel olla isegi viis ja enam tundi. Kui linn ei asu lennujaamast väga kaugel, siis võib paus olla hoopis hea võimalus uue linna avastamiseks. Enamasti on lennujaamad ühendatud kiire metroo või rongiga ja kesklinn võib olla vaid 15 minuti kaugusel.

4. Tutvu kohaliku kultuuriga
Tihtipeale on lennujaamades üleval ka erinevaid näitusi ja muud huvitavat, et riiki lennujaama saabuvatele inimestele tutvustada. Seetõttu on üks hea viis ajaveetmiseks ka lennujaamas eri teemanäituste avastamine. Kui aega üle, siis saab selle täita ka kohaliku kultuuriga lennujaamast lahkumata.

5. Kasuta lennujaama hüvesid
Lisaks näitustele pakuvad lennujaamad tihti ka ise erinevaid lahendusi, et inimesed end seal mugavalt tunneksid. Näiteks on lennujaamades enamasti äriklassi sohvabaar ehk lounge, kus pakutakse süüa, juua ja häid puhkevõimalusi. Kuigi äriklassi piletit paljud ei osta, siis pääs lounge’i on võimalik muretseda ka eraldiseisvalt. Lisaks tasub kursis olla eri firmade pakutavate hüvedega, kust võib selliseid asju tasuta saada. Näiteks saab hetkel telefoni Samsung Galaxy S10 ostuga 3 tasuta pääset Tallinna, Riia ja Vilniuse lennujaamade äriklassi sohvabaaridesse.
Allikas: Hamburg ja Partnerid kommunikatsioonibüroo

6 nõuannet, kuidas kevadistest treeningutest maksimum võtta

5/6/2019

Kevad on aeg, mil regulaarsete treeningutega tegelevad inimesed aina rohkem õues liikuma hakkavad ning pärast pikka talve teevad esimesed jooksuringid ka rahvasportlased, kes on talvel asja pisut rahulikumalt võtnud. Samsungi tootekoolitaja Riho Kopso soovitab, kuidas kaasaegse tehnika ja vähetuntud nippide abil kevadised treeningud meeldivaks ja kasulikuks muuta.

1.   Sisesta nutikella isiklikud andmed
See võib tunduda väike ja mittevajalik tegevus, ent mida täpsemalt sa nutikella ja treeningäppidesse oma pikkuse, kaalu, vanuse ja muud andmed sisestad, seda paremini aitab nutiseade sind treeningul. Sisestatud info abil oskab nutiseade sulle välja pakkuda erinevaid treeninguid ja intensiivsusvahemikke ning arvutada kulutatud kalorite hulka.

“Näiteks uus Samsung Galaxy Watch Active nutikell mõõdab pulssi pidevalt, arvutab välja treeningintensiivsuse ning nii on see asendamatu abimees, et enda füüsilist seisundit jälgida. Kuna kevadel esimestel kordadel õue treenima minnes on oht üle pingutada ning siis on motivatsioonilangus kiire tulema,” selgitas Kopso.

2.   Rasvapõletamisel jää õigesse tsooni
Paljud kevadised jooksuringid võetakse tavaliselt ette lisaks kopsumahu arendamisele selleks, et rasva põletada ja kilosid kaotada. Tänapäeval on väga populaarne intervalltreening, kus suure intensiivsusega lõigud vahelduvad rahulikemaga, ent pikk rasvapõletustsoonis toimuv treening aitab korraga rohkem kaloreid kulutada.

“Oluline on jääda õigesse tsooni, et keha jaksaks pikalt tööd teha, aga samas oleks intensiivsus nii kõrge, et kilod kaduma hakkaksid. Sõltub inimese treenitusest, aga teinekord võib see ehmatavalt rahulik treening tunduda,” ütles Kopso. “Sellest ei maksa heituda, vaid uuesti alustada ikka tasa ja targu.”

Mõistlik on jälgida südametegevust ka mõne minuti jooksul pärast treeningu lõppu, kuna see annab treenituse kohta olulist infot. Rusikareegel on see, et mida kiiremini pärast treeningu lõppu südame löögisagedus taastub puhkerütmi, seda treenitum on inimene.

3.   Treeni vaheldusrikkalt
Olgugi, et oled kõva jooksuhunt, aitab vaheldusrikkus treeningutega paremini toime tulla ning keha mitmekülgselt arendada. Mine vahelduseks rattaga sõitma või hoopiski süstaga aerutama, siis saavad tööd erinevad lihased ning toonus püsib parem. Tänapäevased nutikellad ja treeningäpid suudavad erinevad treeningud ära tunda ning vastavalt sellele treeninginfot koostada.

4.   Tee venitusharjutusi koheselt
Venituste tähtsusest on palju räägitud, ent neid tuleks teha kohe pärast treeningut, kui lihased on veel soojad. Siis on vigastuste oht väiksem. Venitused aitavad piimhappel kiiremini lihastest lahkuda ning suurendada liigeste liikuvusulatust.

5.   Vali õige trenniaksessuaar
Kui soovid treeningutest maksimumi võtta, siis tasub kaaluda ka tehnika muretsemist, mis seda kõige paremini teha aitab. Aktiivsusmonitori või kella ostes veendu lisaks nutikella võimalustele, et see sulle ka päriselt meeldib. Tänapäeval on nutikell aksessuaar, mille kasutusvõimalused on laiemad kui ainult treeningul.

“Samsung Galaxy Watch Active nutikelladel saab valida endale meelepärase sihverplaadi tuhandete seast ning lihtsasti vahetada ka kellarihmasid. Seega sobib üks ja sama seade nii jooksurajale kui ka õhtusele pidulikule üritusele,” selgitas Kopso. “Seega võib igaüks luua endale personaalse ja unikaalse seadme.”

6.   Kaalu ka teisi seadmeid
Nutikell pole enam ammu ainuke seade, mis võib treeningul suureks abiks olla. Kuigi suurem aktiivsusjälgimine toimub üldiselt seal, siis võib ka näiteks kõrvaklappidest suur abi olla.

„Kui vaadata Bluetooth ühendust kasutavate kõrvaklappide poole, siis tihtipeale on neid võimalik ka kellaga ühendada ning kui kellale on võimalik muusikat lisada, siis ei pea näiteks jooksma minnes telefoni kaasa võtmagi,“ rääkis Kopso.

Muusika liigub Bluetoothi kaudu kellast otse klappidesse ja telefoni võib koju kapi peale laadima jätta.
Allikas: Hamburg ja Partnerid

Uuring: enamus kutsekooliõpilastest on teadlikud nutisõltuvusest

12/17/2018

Digi Pass koolitusprogrammi juhi, Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteaduri Mart Laanpere. Foto: Marek Metslaid

Vaid 8% vastanuist ei taju nutisõltuvust Eesti ühiskonnas probleemina ja 65% on sellega ka ise kokku puutunud, selgub ligi 450 Eesti kutsekooli õpilase ning vilistlase seas läbi viidud uuringust.
Kutsekooliõpilaste haridusprogrammi Samsung Digi Pass raames läbi viidud uuringu kohaselt tajub 2/3 kutsekooliõpilastest, et nutisõltuvus on Eesti ühiskonnas tõsine probleem. "Probleemina tajus nutisõltuvust 92% vastajatest. Sealhulgas arvas 66% kõigist uuringus osalejatest, et nutisõltuvus on Eestis tõsine probleem," lausus uuringu läbiviija, Idea uuringujuht Mauri Sööt.

Digi Pass koolitusprogrammi juhi, Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteaduri Mart Laanpere sõnul on õpilaste digipädevusel koolide õppekavades aina olulisem koht, sealhulgas ka probleemide ennetamiseks nagu nutisõltuvus. "Probleem pole mitte nutiseadmete kasutamine, vaid oskus infot otsida, sotsiaalmeedias suhelda, turvalisus ja küberhügieen. Oluline on reguleerida ajakasutust veebis ning kasutada seda ka muuks kui meelelahutus," ütles Laanpere.

Uuringus osalesid kutsehariduse omandajad ning vilistlased, kes on lõpetanud kutsekooli viimase kuue aasta jooksul. "Samast uuringust selgus, et keskmisest sagedamini pidasid nutisõltuvust tõsiseks probleemiks just veidi vanemad vastajad: 71 protsenti vähemalt 24-aastastest," märkis Sööt.

Märkimisväärne on uuringu läbiviija sõnul, et 2/3 kõigist vastajatest tunnistas kokkupuudet nutisõltuvusega. "Nendest, kes on ise nutisõltuvusega kokku puutunud, ütles 36%, et on selle vastu meetmeid rakendanud. Sama palju ehk 35% on neid, kes on tundnud vajadust midagi muuta, aga pole midagi ette võtnud. 19% väitis teadvat, mida nutisõltuvuse vastu ette võtta, kuid pole selleks vajadust tundnud. Iga kümnes aga ei tea enda sõnul, kuidas nutisõltuvusega võidelda," selgitas Sööt.

Kommunikatsiooniagentuur Idea viis 2018. aastal Samsung Electronics Baltics tellimusel läbi digioskuste uuringu Eesti kutsekooliõpilaste ning vilistlaste hulgas, veebiküsitluses osales 448 vastajat.

Samsung Digi Pass on neljakuuline koolitusprogramm kutsekooliõpilastele vanuses 14-20 eluaastat. Programmi ajal töötab iga osalejate meeskond koos mentoriga noorte endi välja pakutud tarkvaradisaini projektiga, mille eesmärk on aidata valmistuda paremini oma tulevaseks töökohaks. Kutsekooliõpilaste koolitusprogrammi on töötanud välja Samsung Electronics Baltics koostöös Tallinna ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liiduga.
Allikas: Idea

3 soovitust, kuidas täna algavast jalgpalli MMi vaatamisest parim kogemus saada

6/14/2018

Täna algab Venemaal kuu aega kestev jalgpallipidu, kus maailma 32 parimat koondist võtavad teineteiselt mõõtu ning selgitavad juuli keskpaigaks välja uue maailmameistri. Neile, kes kavatsevad mängude aja teleri ees veeta, jagavad Samsung Eesti juht Toomas Tiits ja legendaarne Eesti koondise väravavaht Mart Poom väärt näpunäiteid, kuidas telerist parim võimalik kogemus välja meelitada.

1. Vaata mänge võimalikult hea pildiresolutsiooniga
Mida detailsem on teleri pilt, seda rohkem on võimalik näha. Eesti telekanalid on tänaseks edastamisstandardiks võtnud HD-kvaliteedi, mis on jalgpallisõbrale kindlasti miinimum, millega rahulduda. Küll on aga eelolev MM esimene tõeline UHD-jalgpalliturniir. Veel on aega otsida üles võimalused, mis MMi 4K-resolutsioonis näitavad – näiteks kannab BBC oma iPlayeri teenuse abil 4K-resolutsioonis ja HDR-kvaliteedis üle 29 mängu. Terava pildikvaliteediga jalgpallimängude edastajaid on teisigi, kuid kindlasti tasub nende saadavust Eestis enne teenuse eest maksmist kontrollida.

“Mida suurem on teler, seda paremini tuleb efekt välja. Eesti inimeste seas on aina populaarsemad 65-tollised telerid, mille puhul on pildikvaliteet ja resolutsioon väga oluline,” ütles Toomas Tiits. “Tähtis on ka tõetruu värvikuva. Näiteks Samsungi uus QLED kvantpunktteler kuvab ekraanile sajaprotsendiliselt kogu värviruumi ning seetõttu on pilt elav ja realistlik.”

2. Tõsta teler õigele kaugusele
Iga teleriekraani jaoks on välja arvutatud õige kaugus, kust on pilti kõige parem vaadata. 40-tollise teleri puhul on selleks 2 meetrit, 55-tollise puhul 3 meetrit ja 65-tollise puhul üle 3 meetri.

Eesti jalgpallikoondise väravavahtide treener Mart Poom kavatseb jalgpalli maailmameistrivõistlustele kaasa elada nii palju, kui aeg lubab. “Mina kasutan Samsungi teleri all spetsiaalset jalga, millega saan tõsta teleri diivanist või tugitoolist täpselt nii kaugele, kui ise soovin. Lisaks on antud teleri juures vahva lahendus Ambient Mode, mis annab telerile kasutust ka siis, kui sellest midagi ei vaata. See sobitab teleri ekraanil olevad värvid selle taga oleva seinaga ja kuvab ekraanile kasulikku informatsiooni, näiteks kellaaega või ilmateadet,“ rääkis Poom.

3. Vali telerimenüüst sobivad pildi- ja audioseaded
Tihti ei teagi inimesed, et telerimenüüst on võimalik valida erinevaid pildiseadeid vastavalt sellele, mida vaatad. Jalgpalli puhul tuleks kindlasti valida “Standard” või “Natural” seaded, mis kuvavad värve selgelt ja täpselt. Kindlasti tuleks vältida näiteks “Cinema” valikut, kuna see on mõeldud filmide jaoks ja muudab pildi ujuvamaks, mis pole kiire spordi puhul kuidagi kasulik.

“Käsitsi võib muuta ka pildi värskendussagedust, mis näitab, mitu korda sekundis pilti uuendatakse, et tulemus oleks sujuv nii-öelda jõnksuvaba. Kui tavaline telerite standard on 60Hz ehk 60 korda sekundis, siis Samsungi uued telerid suudavad pakkuda sõltuvalt mudelist ka 120Hz pildi värskendussagedust,” selgitas Toomas Tiits. “Jalgpall on kiire mäng ning mida kõrgem värskendussagedus, seda teravamaks jääb palli kujutis ekraanil.”

Heli puhul tasub üle vaadata ka audioseaded. Kui teleril on lisakõlarid, tuleks need paigutada ümber istumiskoha korrektselt, et ruumilisest helist maksimaalselt kasu lõigata. Võimalusel võiks sisse lülitada ka Auto Volume funktsioon, mis hoiab automaatselt helinivoo kontrolli all, et vältida heli ootamatuid valjenemisi, nagu näiteks siis, kui rahvas staadionil korraga möirgama hakkab või tavaliselt lärmakaks krutitud sponsorreklaamide puhul.
Allikas: Samsung Electronics, Hamburg ja Partnerid kommunikatsioonibüroo

GALERII: Brigitte Susanne Hunt jagas lastekaitsepäeva puhul laiali pool tonni jogurteid

6/2/2018

Eilse lastekaitsepäeva puhul toimus terve päeva jooksul Tallinna loomaaias mitmeid meeleolukaid tegevusi, mille käigus said lapsed näiteks tutvuda päästeameti ja politsei tegevusega, nägusid maalida, mobiilse raamatukogu abil raamatuid lugeda ning loomulikult ohtralt jäätist süüa ja jogurtit juua.
Samsungi alal oli kõikidel huvilistel võimalus osa võtta põnevast mängust, kus kohale toodud suur külmik täideti pilgeni jäätisemaitseliste jogurtijookidega ning kõik kohaletulnud said pakkuda, kui palju jooke külmikusse mahtus. Päeva lõpuks jagati kõikide osaliste vahel laiali pool tonni jogurtijooke ehk kokku ligi 2000 pudelit.
Päris täpselt Samsungi külmikusse mahtunud jookide arvu ära ei arvatudki ning õigest vastusest, 744 pudelit, jäi puudu ainult natukene, sest lähimaks pakkumiseks oli 740. Kaks täpseimat arvajat viisid koju kinkekaardid ning suures koguses jogurtijooke.
Allikas: Hamburg ja Partnerid

Uuring: Eesti mehed soovivad telerist näha filme ja sporti, naised filme ja seriaale

5/22/2018

Kodusest telerist soovivad Eesti mehed näha kõige kõrgema pildikvaliteediga eelkõige uusi filme ja sporti, naised seevastu filme ja teleseriaale, selgus Samsungi tellitud telerivaatamise uuringust.
Uuringu kohaselt on Eesti inimeste lemmikud filmid, mida 86% vastanutest soovib vaadata kindlasti maksimumkvaliteediga kõrge lahutusvõimega ekraanilt. Väga suured kvaliteetse pildi austajad on just naised, kellest lausa 90% peab oluliseks, et vaadatav film näeks ekraanil hea välja.

“Kuna filmide vaatamine on maailmas väga populaarne meelelahutus, on igati loogiline, et ka Eesti inimesed vaatavad palju filme ning kuna tehnoloogia on arenenud selliseks, et kaasaegsed telerid suudavad näidata väga suure lahutusvõimega pilti, siis on arusaadav, et niiöelda kehvema pildi peale tagasiminek ei ole paljude jaoks enam variant,” kommenteeris Samsung Eesti juht Toomas Tiits. “Juba mõnda aega on müügil QLED-telerid, mis suudavad ekraanile kuvada kogu värviruumi, sealhulgas tõetruult erinevat tooni mustad ning tänu sellele on filminauding ka maksimaalne.”

Filmidele järgneb uuringus osalenud meeste arvates sport, mida tuleks kindlasti jälgida kõrgresolutsiooniga ekraanilt. Spordisündmuste jälgimist kõrglahutusega ekraanilt peab oluliseks koguni 42% meestest.

“Vanuseliselt on kõige suuremad spordifännid üle 60-aastased mehed, kelle jaoks on kõrgresolutsioonis sport oluline 47% puhul, aga telerist naudib suurt sporti ka iga kolmas mees vanuses 40-59. Kuna tulekul on maailma tippspordi mõttes väga tihe suvi, siis võib oodata, et pilgu heidavad suurtele spordisündmustele igas vanuses mehed ja naised,” ütles Tiits.

Naised seevastu eelistavad pärast filme aga hea kvaliteediga nautida hoopis seriaale (34%) ja meelelahutussaateid (35%).

“Huvitava tendentsina tuli uuringust välja, et pisut vähem kui pooled inimesed ütlesid, et kodus on õigus kõigil võrdselt otsustada, mida telerist üheskoos vaadatakse, aga kolmandikul juhtudel ütles vastaja, et teleripult on kindlalt just tema käes ning et teistel on õigus programmide üle otsustada siis, kui nemad telerit vaadata ei taha,” lausus Tiits. “Arvestades aga seda, et paljudes peredes on kasutusel rohkem kui üks teler, võib öelda, et programmide valiku osas on Eesti peredes konkurents pigem tagasihoidlik.”

Peamine, mida telerist vaadatakse, on traditsioonilised teleprogrammid, ent nooremate inimeste seas on olulisel kohal ka videomängude mängimine, mida harrastab kõrglahutusega ekraanilt 28% 15-24 aasta vanustest inimestest.

Samsungi tellitud teleriuuringu viis Eesti elanike seas läbi Norstat, uuringus osales 500 inimest. Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt läbi viidud küsitluse eesmärk oli selgitada, millised on inimeste teleri vaatamise harjumused.
Allikas: Samsung, Hamburg ja Partnerid kommunikatsioonibüroo

Eesti õpetajad jagasid Baltimaade hariduskonverentsil digiteadmisi

8/25/2015

Eelmisel nädalal toimus Lätis programmi Samsung Digipööre vilistlaskoolidele mõeldud hariduskonverents, millest võttis osa 180 koolijuhti ja õpetajat Eestist, Lätist ja Leedust. Konverentsil rääkisid uusimatest haridustrendidest ja õpetamismeetoditest mitmed Euroopa tippeksperdid, teiste hulgas Läti endine haridus- ja teadusminister Roberts Kilis, Euroopa Parlamendi liige Artis Pabriks ning Tallinna Ülikooli teadurid ja õppejõud Marina ja Jüri Kurvits.
Esimest korda toimunud Baltimaade hariduskonverentsi eesmärk oli tuua kokku kooliuuendusprogrammi läbinud koolid, et võimaldada neil jagada kogemusi tehnoloogia rakendamisel õppetöös ning õppida Euroopa haridusekspertidelt erinevate uuenduslike õpetamismeetodite kohta.

Koolide seas osutus konverentsil menukaimaks töötuba “ümberpööratud klassiruumi” meetodist, mida viisid läbi Tallinna Ülikooli õppejõud Marina ja Jüri Kurvits. Marina Kurvitsa sõnul on “ümberpööratud klassiruumi” puhul tegemist meetodiga, kus õpilased tutvuvad teoreetiliste materjalidega iseseisvalt kodus ning praktilisi ülesandeid lahendatakse koolitunnis õpetaja juhendamisel.
“See meetod aitab õpilastes arendada muuhulgas iseseisvat mõtlemist, koostöötamise oskuseid ja palju muud. Kuid selle meetodi rakendamisel on väga oluline roll tehnoloogial, mis võimaldab luua interaktiivseid õppematerjale, neid efektiivselt õpilastega jagada, aidata õpilastel materjale kodus omandada, toetada nende õppimist ja anda tagasisidet õppimise protsessi kohta. Kuigi meetod sai alguse USAst, tunnevad selle vastu huvi juba mitmed Eesti koolid,” sõnas Marina Kurvits.
Eelmisel aastal programmi Samsung Digipööre võitjaks valitud Valga Vene Gümnaasiumi haridustehnoloog Eva Tšepurko näitas töötoas, et digiseadmeid on võimalik edukalt kasutada isegi muusika ja kehalise kasvatuse tundides. “Meie koolis alustasime digipööret eesti keele õpetamisel, aga praeguseks on digiseadmed saanud meie jaoks asendamatuteks tööriistadeks ka teistes tundides,” ütles Tšepurko.
Lisaks tehnoloogiale õpetati konverentsil mitmeid tehnikaid, mis aitavad õpetajatel õpilasi tundides motiveerida. Läti endise haridus- ja teadusministri Roberts Kilise sõnul toimib õpilaste motiveerimisel paremini kiituste ja hüvede jagamise tehnika, mida kutsutakse ka “nudging” tehnikaks. See põhineb põhimõttel, et tublidele õpilastele jagatakse teatud eeliseid, mis paneksid ka teisi rohkem pingutama, need hüved on nt. eelisjärjekord sööklas, pikemad vahetunnid jms.

Ürituse aukülaline oli Euroopa Parlamendi liige ja professor Artis Pabriks, kes ütles, et kooliuuendusprogramm Samsung Digipööre on näide sellest, et koostöö ettevõtete, haridusinstitutsioonide ja isegi riikide vahel on võimalik ja võib olla väga edukas.
Eelmisel aastal Samsungi algatatud kooliuuendusprogrammis on praeguseks osalenud 76 kooli ehk 320 koolijuhti ja õpetajat ning see on mõjutanud enam kui 80 000 õpilast kolmest Balti riigist.
Allikas: Samsung

Kooliuuendusprogrammis Samsung Digipööre osaleb tänavu 12 Eesti kooli

3/30/2015

Alates tänasest saavad kõik Eesti koolid taas kandideerida viis kuud kestvas kooliuuendusprogrammis Samsung Digipööre. Samsung Electronics Baltics’i ja Tallinna Ülikooli algatatud programmi teise aasta avaüritusel ütles koolitusjuht Mart Laanpere, et sel aastal valitakse programmi koguni 12 kooli ehk kokku 72 õpetajat ja koolijuhti.
Koolidel on taotluse esitamiseks aega kuni 10. aprillini, sest juba 17. aprillil valitakse kõikide kandideerinute seast 12 kooli, keda nõustatakse viie kuu jooksul koolis digipöörde elluviimisel nende endi valitud visiooni järgi. Programmi kandideerimiseks peavad koolid esitama veebipõhise taotluse, kirjeldama oma projekti ideed ja oma meeskonna varasemat kogemust digitehnoloogia rakendamisel õppetöös.

Koolid peavad juba täna valmistama õpilasi ette homseks tööturuks
Samsung Electronics Baltics'i president Taehwan Hwangi ütles üritusel, et koolides omandatavad oskused peavad käima ajaga kaasas ning koolid peavad juba täna valmistama õpilasi ette homseks tööturuks, mis võib oluliselt erineda praegusest.
„Meie eesmärk on julgustada koole õppetöös nutiseadmeid kasutama, et muuta õpetamise ja õppimise protsessi veelgi tulemuslikumaks ja tänapäevasemaks. Tehnoloogiaettevõttena teame digiseadmete eeliseid, kuid samas ka seda, kui oluline on oskus neid kasutada. Eesti õpetajad paistavad silma selle poolest, et soovivad ja oskavad tehnoloogiat kasutada, kuid seda peavad soovima ja oskama ka koolide juhtkonnad," lisas Hwang.
Projekti koolitusjuhi Mart Laanpere sõnul on Digipööre Samsungi poolt algatatud koolide digitulevikuks ettevalmistamise programm, mis on inspireeritud Eesti esimesest haridusstrateegiast ja on märkimisväärse tähtsusega kogu Eesti haridussüsteemi edendamisel. „Samsung Digipööre toetab koolituse ja nõustamise kaudu muutuste juhtimist kooli tasandil, et tagada haridusstrateegias kavandatud uuenduste laiapõhjaline elluviimine ja kestmajäämine,“ ütles Laanpere.

Koolitatakse välja 72 õpetajat ja koolijuhti 12 erinevast koolist
Samsung Electronics Baltics'i poolt koostöös Tallinna Ülikooliga korraldatava projekti teises etapis koolitatakse välja 72 õpetajat ja koolijuhti 12 erinevast koolist. Igasse koolimeeskonda on lisaks koolijuhile kaasatud ka haridustehnoloog või infojuht ning neli aktiivsemat õpetajat. Kool, kes viib muutuse digitaalse tuleviku suunas läbi kõige edukamalt, saab aasta lõpul auhinnaks 10 000 euro väärtuses digiseadmeid Samsungilt.
Koolid valib välja tunnustatud haridus- ja tehnoloogiaspetsialistidest koosnev seitsmeliikmeline žürii, kuhu kuuluvad kõrgkoolide, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Õpetajate Liidu, õpilaste ning IT-firmade esindajad.
Programmi kandideerimisvorm asub SIIN.
Rohkem informatsiooni Samsungi algatatud, digitulevikuks ettevalmistamise programmi kohta leiad SIIT.
Fotod: Oleg Hartšenko
Allikas: Samsung

Fotograaf Ardo Kaljuvee õpetab, kuidas teha animeeritud GIF’i

3/23/2015

Staarfotograaf Ardo Kaljuvee õpetab parimaks selfie-telefoniks tituleeritud uue Samsungi Galaxy A seeria nutitelefonil, kuidas teha põnevalt animeeritud GIF’i ehk sarivõtet. Vaata tuntud fotograafi nippe allolevast õpetusvideost!
Nipid:

Vali pildistamise režiimi all animeeritud GIF ehk sarivõtte võimalus. See funktsioon võimaldab kaameral teha mitu pilti järjest ja need omavahel kokku liita.
Jälgi, mis toimub sinu taustal. Sarivõtet on hea teha siis, kui taustal toimub liikumine või oled ise liikumises. Näiteks võid teha kaamerasse nägusid või koos sõpradega lehvitada nagu Ardo teeb õpetusvideos.
Animeeritud GIF on hea võimalus jäädvustada erinevaid liikumisi või tegevusi, nt ekstreemsporti, tantsimist, etendusi.

Vaata videot siit.
Fotograaf Ardo kasutab õpetusvideos Samsungi uue seeria Galaxy A nutitelefoni, mille 5 MP suurune esikaamera on mõeldud selfiede tegemiseks. Kaamerale on lisatud mitmeid ägedaid funktsioone: Wide Selfie, Palm Selfie, animeeritud GIF, Beauty Face Features ja Rear-cam Selfie. Galaxy A5 ja A3 on müügil Eesti mobiilioperaatorite esindustes ja suuremates elektroonikapoodides. Galaxy A3 orienteeruv hind on 300 ja Galaxy A5 400 eurot. Galaxy A7 jõuab müügile märtsis ja selle orienteeruv hind on 500 eurot.
Allikas: Samsung