Täna, 10. märtsil täitub kinol Kosmos (praegune kino Kosmos IMAX) 52 aastat avamisest, mil  tolleaegne Baltikumi kõige suurem ja moodsam kino Kosmos ütles aastal 1964  oma külastajatele „Tere tulemast“. 50 aastat hiljem taasavati kino „Kosmos IMAX“  nime all- algas uus ajajärk ainsa IMAX kinona regioonis.
Algse Kosmose 52. sünnipäeva saabumisest sai inspiratsiooni idee, et koguda võimalikult täpne ja just inimeste mälestustel põhinev ülevaade kino Kosmose ajaloost. Alates tänasest  ootabki praegune Kosmos IMAX tiim kõigi teadjate panust, mälestusi ja meenutusi majas  52 aasta vältel toimunu kohta.  Kõik, mis aitab alates 1964. aasta avamisest tänaseni kokku panna kino Kosmose elamusrohke ajajoone - mälestustega sealsetest üritustest, esimestest kohtingutest, filmikavadest ja muust, on oodatud Kosmose majja Pärnu mnt 45 või meilile kosmos@kinokosmos.ee. Mälestusi ootame kuni 1.juunini 2016. 
„Kosmose majal on nii põnev ajalugu ja oluline positsioon Tallinna ning terve regiooni kinoajaloos.  Sellest lähtuvalt tekkis idee ja soov kokku panna kogumik, mis puudutaks inimeste kinoemotsioone,  mälestusi filmielamustest ning põnevatest juhtumitest-kokkusattumistest ja tutvustest, mis just kinost Kosmos alguse said. Üks põnev kinolugu! Nüüd vajame inimeste, kel Kosmosega vähegi mälestusi, panust.  Pildid, meenutused, mälestused, filmiinfo ja kõik muu on oluline ning ääretult teretulnud. “ kommenteerib kino Kosmos IMAX juhataja Maret Vanaselja.
Kosmos IMAX praegune tiim on tänulik abi ning panuse eest ja loodab, et üleskutse  levib kosmilise kiirusega! 
Allikas: Kosmos IMAX 

Merekultuuriaasta kutsub koos Nikoniga kõiki fotohuvilisi merd ja merega seotut jäädvustama. Läbi aasta oodatakse osalema neljal erineval fotokonkursil, mis käivad ajaliselt ühes rütmis Merekultuuriaasta 2016 fookusteemadega.
Mereaasta esimese laine teemaks on pärand ja kultuur ning esimese fotokonkursi teema „Meri on meie pärand ja ajalugu”. Konkursi eesmärk on näidata mere olulisust meie kultuuri tekkimisel ja eluviisi kujunemisel.
 
Oodatakse töid, mis seostuvad otseselt mereajaloo ja pärandiga, olgu viimaseks siis erilised kombed või traditsioonid, ajaloolised merega seotud esemed, laevad, hooned vms. Antud konkursile ei oodata ajaloolisi fotosid, mida võib leida esivanemate pildialbumist. Küll aga võivad niisugused fotod anda inspiratsiooni konkursifoto tegemiseks.
 
Žürii hindab fotode kunstilist ja tehnilist taset, väljendusrikkust ja loomingulisust ning vastavust konkursi tingimustele.
Fotokonkursi tingimused ning piltide üleslaadimise koht on üleval merekultuuriaasta veebilehel. Esitada võib nii mustvalgeid– kui ka värvifotosid ning üks võistleja võib esitada kuni viis võistlustööd. Fotosid oodatakse kuni 29. veebruarini 2016 ning võitjad tehakse teatavaks hiljemalt 14. märtsiks.
 
Kolmele parimale autorile on toetajad välja pannud auhinnad. Esimese koha võitja saab hinnalise Nikoni peegelkaamera. Lisaks avaldatakse võidutöö National Geographic Eesti aprillinumbris.
Konkursi korraldab Merekultuuriaasta 2016 raames Eesti Meremuuseum koostöös Nikon ja I AM Photographer Pro kauplusega. 
Allikas: ​Merekultuuriaasta 2016 

• Avasaade on ETV-s eetris laupäeval, 9. jaanuaril, kell 19:35
• Rakett69 pardale pääseb 15 osalejat, kellest parim võidab 10 000 € 
• Kuues hooaeg pakub senisest rohkem saate lisamaterjale
• ​​TREILER

 
Laupäeval, 9. jaanuaril stardib ETV ekraanil noorte teadussõu Rakett69 kuues hooaeg. Tänavune algus on eelnevatest dramaatilisem, sest kunagi varem ei ole olnud nii palju sooviavaldusi ning ühelgi korral ei ole kohtunikel tulnud korraldada nii rasket rappimist: kaamerate ette eelvooru pääses kõikidest kandidaatidest vaid napp kolmandik.
Rakett69 saatesse kandideerida said kõik 15-24-aastased teadushuvilised möödunud aasta septembrist alates, tõsisem saatesse pürgijate laine tuli peale siis, kui lahvatas üleüldine MMS skandaal.
Nimelt esitas Rakett69 II hooaja finalist Kristiina Vind (endine Tüür) Youtube'is üleskutse tulla saatesse kandideerima: "Loodetavasti on tänased noorteadlased ka tulevased lapsevanemad, ehkki nad sellele veel mõelnud ei ole. Meil on vaja tulevasi emasid, kes teaksid, mis vahe on naatriumkloriidil ja naatruimkloritil ja kumba neist kõlbab suhu panna..." 
Kristiina üleskutse kõnetas nii neide kui noormehi ning kandideerimise lõpuks oli Rakett69 pardale soovijatelt avaldusi kaugelt üle saja. Kohtunikel tuli teha raske otsus ja valida välja need 80, kes pääsesid edasi Ahhaa teaduskeskuses toimuvale saate avavooru salvestusele.
 
Rakett69 produtsent Kaspar Kaljas ei varja oma rõõmu: "Avaldusi tuli tõesti väga palju, eriti hea meel on tüdrukute üle, keda tänavu kandideeris varasemast oluliselt rohkem ja ka selle üle, et kandidaate on kõikjalt üle Eesti. Rakett69 on jätkuvalt põnev võimalus, oma teadushuvi arendada ja saada vajalikke kontakte edaspidiseks ning muidugi saada tele vahendusel natuke kuulsamaks ka."
 
Pilet kaamerate ette võistlusrajale tuli kandidaatidel lunastada pealtnäha lihtsat ülesannet lahendades: jagades lauale asetatud mõnikümmend erinevat eset mõtestatud gruppidesse. 
 
Selleks jaotati noored kolmesteks tiimideks ning igale tiimile anti mõni minut aega, et ülesandele ühiselt lahendus leida. Tegevust jälgisid, analüüsisid ja otsuse langetasid Rakett69 saatejuht PhD Aigar Vaigu ja kohtunikud PhD Heli Lukner, PhD Mart Noorma ja MSc Riin Tamm. 
 
"See ülesanne näitas ära, kuidas võistlejad suudavad kohaneda ja tiimitöös hakkama saada -  kes on aktiivne, kes seisab niisama kõrval. Ka oli põnev jälgida, kuidas noored ülesandele lähenesid, millist loogikat kasutati. Muuhulgas näiteks püüti esemeid grupeerida ajaloo põhjal - mis võeti kasutusele 19.-l sajandil, mis 20.-l mis sel aastatuhandel," kõneleb Rakett69 toimetaja Mari Tamm. 
 
Kaheksakümnest kandidaadist pääses kaamerate ette võistlusrajale üksnes 40. Neil tuli aja peale lahendada viis ülesannet, mis olid laiali teaduskeskuse Ahhaa eri korrustel ja saalides: "Ülesanded ei olnud kaelamurdvad, aga eeldasid matemaatika, keemia, füüsika tundmist, head pingetaluvust, loogiliste seoste loomise võimet ning ka huumorimeelt - osa ülesandeid oli vimkaga," räägib Mari. 
 
Avasaateks kaamerate vaatevälja ehitatud võistlusrada annab televaatajale motivatsiooni pardale pürgivate noortega ülesandeid "kaasa lahendada". See formaadiuuendus tehti saates viiendal hooajal, eelnevatel aastatel pidi iga kandidaat kohtunikele esitama oma teadusnumbri, mille põhjal siis pardale pääsejad otsustati. Pinev, aja peale lahendusi nõudev võistlusrada annab tulevaste raketlaste võimekusest parema ülevaate ning haarab televaatajagi mängu. 
 
Teadustoimetusel on raja ettevalmistamisega kaadri taga küll oluliselt rohkem tööd ja eelnevat läbimängu, aga PhD Heli Lukner tõdeb, et see on puhas nauding, mitte ainult avasaate vaid kogu Rakett69 loomise osas: "Mulle meeldib kõige rohkem see emotsioon, et noored tulevad ja avastavad midagi enda jaoks. Rakett69 demonstreerib ehedalt, et head tööd ei tee mitte inimeste CV-d vaid inimesed ise. Seda entusiasmi, millega Rakett69 töötab, raha eest ei saa."
 
Lisaks põhisaatele jätkub kuuendal hooajal Rakett69 internetisaadete rubriik, kus teadustoimetaja Juhan Koppel teeb "puust ja punaseks" saates nähtud ülesanded ja nende lahendused: https://vimeo.com/tag:rakett+69.  Juhani internetisaade on vaadeldav kohe pärast põhisaadet ETV-s, mille 16 episoodi on eetris laupäeviti kell 19:35. 
 
Delfi Noorte Hääl annab eetrisse saate erimaterjali - vahetult enne ETV eetrit "Kuidas me seda tegime?"-lõigu ning kohe saate järel intervjuu väljakukkujaga "Mis Sinust edasi saab?". http://www.delfi.ee/teemalehed/rakett-69
 
Ehkki võistlejatele on rohkelt auhindu välja pannud nii ülikoolid kui erinevad toetajad, on magusam pala ikkagi sarja peaauhind, 10 000-euro suurune stipendium.
 
Rakett69 kuuenda hooaja võitja, kes saab 10 000 euro suuruse stipendiumi, selgub aprillis: "Kaks finalisti peavad viimases saates kahe päeva jooksul konstrueerima töötava Rube Goldbergi masina. Eks me ootame ennenägematuid ja toimivaid lahendusi," muheleb saate produtsent Kaspar Kaljas. 
 
"Kõik muu on nagu ikka - finalistid saavad võimaluse, valida kaasvõistlejate seast 4 meeskonnaliiget ja kutsuda nad tagasi pardale, finaalivõidu nimel ponnistama. Eks siis on näha, kelle närv selles heitluses vastu peab ja kelle Goldberg võidule viib."
 
Finaalheitluse juurde publikut suurel hulgal kahjuks ei lubata, küll aga saab juba 17. jaanuaril teaduskeskuses Ahhaa kaasa elada raketlaste Teadusteatrile: "Jah, sinna ootame tõesti ka publikut, aga palume kindlasti endast eelnevalt teada anda. See on väga hea võimalus, tänavusi võistlejaid lähemalt näha ja oma lemmikutele kaasa elada," ütleb Kaljas. 
 
Rakett69 teadussõu valmib Eesti Teadusagentuuri tellimusel ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi progammi TeaMe+ kaudu. Saadet toodab sõltumatu telestuudio Vesilind. 
 
Rakett internetis:
Rakett69 ETV:http://etv.err.ee/l/elusaated/rakett_69
Rakett69 FB leht:https://www.facebook.com/Rakett69
Rakett Delfis:http://www.delfi.ee/teemalehed/rakett-69
Rakett Vimeos: https://vimeo.com/tag:rakett+69
 

Sügisel Ameerika Ühendriikides esilinastunud ja kriitikutelt positiivset vastukaja saanud põnevussari „Varjukülg“ (Blindspot) jõuab teisipäeval ka Eestisse. Hooaja parimaks uueks sarjaks nimetatud seriaal esilinastub Eestis 12. jaanuaril kell 22.00 FOX kanalil.
FOX International Channels Baltimaade turundus- ja kommunikatsioonijuhi Sille Ruusi sõnul ennustatakse sarjale suurt tulevikku. „Avaepisoodi vaatas rohkem kui 15 miljonit inimest üle maailma ning vaatajanumbrid on siiani püsinud kõrged. Ühendriikides on saanud see häid reitinguid ja sooja vastukaja osaliseks, seetõttu loodame, et sari pakub vaatamisrõõmu ka eesti publikule,“ kommenteeris Ruus.
Sari räägib karmistunud FBI agendist Kurt Wellerist (Sullivan Stapleton), kes tõmmatakse salapärasesse vandenõusse, kui Times Square’ilt leitakse alasti naine Jane Doe (Jaimie Alexander), kelle keha on kaetud kummaliste tätoveeringutega, millest üks on Welleri nimi naise seljal. Mõistatuse lahendamise teeb keerulisemaks ka see, et Jane ei mäleta oma eelnevast elust midagi, kuigi tema lihasmälu ja suurepärased refleksid reedavad, et tegemist on kogenud võitlejaga. Üsna pea mõistavad agendid, et iga tätoveering Jane’i nahal on juhtnöör, mis aitab lahendada järgmist kuritegu.
Uus menusari „Varjukülg“ (Blindspot) on eetris teisipäeviti algusega kell 22.00 FOX kanalil. 
Kiika treilerit SIIT!
Allikas: FOX International Channels Estonia

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi (EUSO) president ja idee autor Michael Cotter kinnitas oma Tartu visiidil Eesti valmisolekut ja pädevust korraldada üht suurimat Euroopa Liidu liikmesriikide loodusteaduste võistlust koolinoortele.
Olümpiaadi ellukutsuja Michael Cotteri visioon loodusteaduste õpetamisel on, et seda peaks tegema integreeritult. Bioloogia, keemia ja füüsika lõimitud õpe aitab mõista valdkondadevahelisi seoseid ning näha looduses ja ühiskonnas toimuvat laiemalt.
 
„Loodusteaduslike ainete lõimumist soovis Cotter näha ka Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi ülesannetes, millele ta andis oma heakskiidu kui kinnitas Eesti valmisolekut olümpiaadi korraldada,“ ütles EUSO programmijuht, Tartu ülikooli keemia instituudi lektor Karin Hellat, lisades: „Loodusteaduste olümpiaadi ülesanded saavad olema põnevad ning elulised.“
 Hellati sõnul osalevad ülesannete koostamisel akadeemilise komitee liikmetena noored, kes on Eestit esindanud varasematel Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadidel ja on tänaseks Tartu ülikooli üliõpilastena kaasatud Eesti ja rahvusvaheliste loodusteaduste olümpiaadide ülesannete loomisse.
 „Olen veendunud, et loodusteaduste olümpiaadid innustavad õpilasi aktiivselt selles valdkonnas ennast arendama ja väärtustama koostööd, mida kõikide võistkondade liikmed olümpiaadi ülesannete edukaks lahendamiseks peavad tegema. Kokkuvõttes on olümpiaadi eesmärk suurendada noorte huvi loodusteaduste vastu, mis omakorda aitab kaasa tulevastele karjäärivalikutele ja teadmispõhise ühiskonna kujunemisele,“ rääkis Hellat.
 
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul on Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi korraldamine Eestile suur au ja sellega kaasneb palju positiivset, mida nii koolinoored, õpetajad kui ka ühiskond laiemalt võiksid märgata ja toetada.
 „See on Eesti võimalus tutvustada ja näidata enda pädevusi läbi loodusteadusliku hariduse prisma. Näen siin õpilastele ja õpetajatele hüppelauda, et tihendada koostööd Euroopa Liidu õpilaste ja õpetajatega. Tänu uutele kontaktidele saavad olümpiaadil osalevad mentorid vahetada loodusteaduste õpetamise kogemusi ja õppematerjale ning jagada parimaid praktikaid, mis toetaksid loodusteaduste integreeritud õpetamise jõudmist uuele tasemele,“ lisas Laidmets.
 
14. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad toimub Tartus ja Tallinnas 7.-14. maini 2016. Olümpiaadile oodatakse kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide esindusi.
 Olümpiaadi peakorraldaja on Tartu ülikool ja seda rahastab haridus- ja teadusministeerium. Ministeeriumi juurde loodud juhtkomiteesse kuuluvad veel Tallinna tehnikaülikooli, Eesti maaülikooli, teaduskeskuse AHHAA ja Tartu linnavalitsuse esindajad.
Rohkem infot EUSO kohta leiab olümpiaadi kodulehelt http://euso2016.ee/.
Allikas: Tartu ülikool

Tradehouse Ilukaubamaja toetab noorsportlasi teel tippu. Juba kolmandat aastat annab Tradehouse Ilukaubamaja välja Noorsportlase Stipendiumi. Eelnevatel aastatel on toetatud rallimeest Timmu Kõrget, Eesti parimaid kergejõustiklasi Rasmus Mägi ja Grit Šadeikot ning epeenaiskonda Erika Kirpu, Julia Beljajeva ja Katrina Lehise näol.
Noorsportlase Stipendiumi taotlemine 2016. aastaks on avatud ning taotlusi saab esitada kuni 11.oktoobrini. Stipendiumi eesmärk on toetada kuni 26-aastaste noorsportlaste ettevalmistust ja osalemist kohalikel ning rahvusvahelistel võistlustel. Stipendiumi suurus on 20 000 € ning see võib minna jagamisele mitme taotleja vahel.
Rohkem infot stipendiumi ja taotluse esitamise kohta: www.tradehouse.ee/stipendium
Allikas: Tradehouse Ilukaubamaja

Möödunud reedel korraldasid elustiilibränd EASTPAK koostöös mittetulundusühinguga “Eriline Maailm” Solaris Keskuse EASTPAK pop-up poes heategevusliku oksjoni, mille käigus leidsid uue omaniku kümme andekate Eesti disainerite ja moekunstnike poolt kaunistatud seljakotti. Oksjonist laekunud summad annetatakse Tallinna Lasnamäe Põhikoolile loomekoja rajamiseks, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. 

Sotsiaalselt vastutustundlik EASTPAK ja MTÜ Eriline Maailm poolt korraldatud oksjonile andsid oma kunstilise panuse seljakottide kaunistamisel Kalle Aasamäe, Julia Korovina, Igor Ziko, Svetlana Aleksejeva, Beatrice, Ed Labetski, Maria Ponomarjova (Mago), Kirill Tugov, Anton Tugov ja Piret Seppel. Lisaks lokaalsele koostööle on EASTPAK varasemalt teinud koostööd ka maailmanimedega. Aasta alguses ühendasid jõud moegeenius Jean Paul Gaultier ja EASTPAK, et tõsta teadlikkust HIV/AIDS teemadel.

EASTPAKi 2015. aasta sügiskollektsioon pakub vabadust ja jõudu edasi liikumiseks. Uued selja- ja õlakotid, reisikohvrid ja aksessuaarid on disainitud selleks, et neisse mahuks kõik vajalik, mis toovad ellu rohkem kogemusi, elevust, inspiratsiooni ja loovust. Uued stiilid ja kujunduselemendid teevad teel olles elu lihtsamaks, samal ajal kui julged värvilahendused ja mustrid annavad vabaduse näidata enda meeleolu. 
Nii Jean Paul Gaultieri ja EASTPAKi koostööna valminud seljakottide põhikollektsioon kui lai valik tooteid sügiskollektsioonist on saadaval Solaris Keskuse 1. korrusel asuvas EASTPAKi pop-up poes. 


EASTPAK asutati aastal 1952, kui Ameerika sõduritele hakati valmistati esimesi seljakotte. Tänaseks on ettevõttest arenenud juhtiv stiilsete ja funktsionaalsete linnakottide bränd, mille valikus on tänavatrendikad seljakotid, mugavad õlakotid, reisikohvrid ja teised reisimiseks mõeldud aksessuaarid. Iga EASTPAKi kott või aksessuaar on disainitud toomaks kõigi igapäevaellu rohkem elevust, sõltumata sellest, kas liigud linna või maailma ühest otsast teise. 
Allikas: Kuraator

Maailma suurima veebipõhise muusikateenuse Deezer statistika kohaselt kuulasid eestlased juunis enim Elina Borni värsket plaati ning esikümnes oli tavatult palju kohalikke artiste.
Eestis Deezerit esindava Tele2 Eesti tootedirektori Katrin Aroni sõnul oli nii Eesti, Läti kui Leedu juuni edetabelis rekordarv kohalikke artiste. “Eesti edetabelis olid kümnest kuus, Lätis seitse ning Leedus viis artisti kohalikud.”
“Ka jaaninädala kuulatuim artist oli Eestis Elina Born ja statistika näitab, et just sel ajal otsisid eestlased välja oma vanad peoõhtu lemmikud nagu Smilers ja Curly Strings,” ütles Aron.


Eestlaste poolt enimkuulatud muusikaalbumid juunis:
1. Elina Born – Elina Born
2.- 3. Ed Sheeran – x
2.- 3. Smilers – XX Vol. 1 
4. Genka – Genka/Paul Oja
5. Põhja-Tallinn – Per aspera ad astra
6. Beyonce – Beyone
7. Curly Strings – Üle ilma
8. Scooter – 20 Years of Hardcore
9. Ott Lepland – Siinpoolne
10. Eminem – Curtain Call

Juunis maailmas enimkuulatud muusikaalbumid:
1. Ed Sheeran – x
2. Romeo Santos – Formula, Vol. 2
3. Muse – Drones
4. Florence + The Maschines – How Big, How Blue, How Beautiful
5. Sam Smith – In The Lonely Hour
6. Ariana Grande – My Everything
7. Drake – If You’re Reading This It’s Too Late
8. Various Artists – New Wave
9. Mumford & Sons – Wilder Mind
10. Adele – 21

Deezer on 35 miljoni muusikapalaga maailma suurim veebipõhine muusikateenus, millel on 16 miljonit aktiivset kasutajat 186 riigis. Deezeril on Eestis enam kui 40 000 registreeritud kasutajat.
Allikas: Tele2

Kaheksateist novelli. Ühe peaaegu lapsnaise unistuste ja kõhkluste, unenägude ja reaalse ilma hirmude peegeldused. Miks ma sildistan – lapsnaise? Tollase aja (90ndate algus) noorte perede naised-emad olidki tänapäeva mõistes lapsnaised. Mehele läinud ja lapsed saanud veel ilma lapsetoetuste ja pangaliisinguteta. Suuresti kaasavaraks elulised oskused: kuidas keeta ja küpsetada, kuidas moodsa väljanägemisega rõivas selga saada/õmmelda, kuidas mitte millestki midagi teha/luua. Kunstküünte, -tisside, -ripsmete ja mittevuffel märgirõivaste maailmani oli veel vähemalt tosin aastat minna.

Aga Naine on Naine on Naine. Otsimas taskaalu, oma teist poolt, rõõmu. Ilmselt kõike seda, mille kadunud Urmas Ott võttis tavaliselt kokku sõnapaariga – naiselikku õnne. Tõsi, selle õnne vahele mahub alati liivateradena kraapivat rahutust. Kas teekond ja rada, mille olen valinud on õiged; kas ja kes olen mina? Kaja novellides on nii küsimusi kui vastuseid.

Kaja ise on öelnud (vt http://kaja.ekstreem.ee/post/2015/07/01/Kui-tahad-soita-vastassuunavoondis.aspx), et ta loodab, et need, kes  lugedes tunnevad ära oma kõhklusi, leiavad kunagi oma tee ja tasakaalu. Oma kogemuse pealt. Ütleb ja soovib.
Eelpool toodud lingil on ka kaja pikemalt lahti seletanud oma mõtteid ja mõningate lugude saamislugusid. Raamatu saamisloo kohta kirjutab ta pikemalt siin: http://kaja.ekstreem.ee/post/2015/05/14/Aeg-valja-anda-kogutud-teosed.aspx

Minu isiklikud plussid „Vastasuunavööndile“ :
1.  Eesti naised kirjutavad harva novelle. Seega on ühe naisautori novellikogu vajalik ja tore tähis.
2. Ajastu, millest need lood pärinevad. See aeg pole nii tohutult kaugel, aga aina kaugemaks hakkab ta jääma ja tollal kirja pandu kipub kaduma.
Tänapäeval kirja pandud lood tollest ajast, on juba mälestuste peegeldused ja tõlgendused.
3. Need on interneti ja „olen-kogu-aeg-kõikjal-kohal“ eelse ajastu lood.
See oli üks teistmoodi maailm.  Mitte, et inimeste soovid, ihad ja unistused oleksid üldises plaanis olnud teistsugused, ei.
Aga kommunikatsioonis oli vahe ja vahemaad olid reaalsed. See muutis nii mõndagi. Omajagu teistmoodi, ausam, süütum maailm. Sõnadel oli rohkem kaalu. Neid ei saanud copy-pasteda, lõputult taasesitada ja digitaalseteks lühenditeks väänata. Tollal võis vaikus vestluses olla kõnekam kui kuraditosin emoticoni chati-aknas.
4. Kaja lood kõnetavad naisi. Kõnetasid ka mind.

Teaduskanalil National Geographic linastub dokumentaalfilm “Maavärin Everestil”, mis jälgib Nepali ohvriterikkaima maavärina kulgu ja tagajärgesid pääsenute lugude ning kohapeal filmitud kaadrite kaudu. Dokumentaalfilm linastub sel pühapäeval, 21. juunil kell 21.00.
Reaalsed filmikaadrid Nepali maavärinast on kokku pandud mitmete meeskondade filmitud materjalist ja pääsenute salvestatud amatöörklippidest. Dokumentaalfilmi tarbeks tehti intervjuud tunnustatud teadlastega, kes selgitavad CGI-tehnoloogia abil koostatud graafikutega, miks ja kuidas maavärin toimus.

Sky Vision Productions tegevprodutsent ja programmi- ning arendusdirektor Danny Tipping sõnas, et tänu meeskondade koostööle saab filmis näha  kaadreid sündmustest, mis juhtusid nii enne kui pärast maavärinat.  "Maavärinale järgnesid mitmed järeltõuked, mis tegid sellest ohvriterikkaima maavärina Nepali dokumentaalselt tõestatud ajaloos. Filmikaadrid näitavad olukorda, mis Nepalis valitses maavärina ajal ja järgselt ," ütles Tipping.
National Geographic Channels International asepresident ja rahvusvahelise sisu juht Hamish Mykura ütles, et Nepali maavärina tõsised tagajärjed on puudutanud kogu maailma. "See film on võimalus rääkida katastroofi pöördumatutest tagajärgedest, kuid ka imelistest pääsemistest. Ka nüüd, kui järeltõuked on taandunud, üritavad geoloogid sellest maavärinast järeldusi teha, kuidas saaks selliseid katastroofe ennetada," lausus Mykura.

Nepali maavärina ja järeltõugete tõttu hukkus ligi 9000 inimest, nende seas ka üks eestlane, ning vigastada sai üle 23 000 inimese. Maavärinas hävines ka UNESCO maailmapärandisse kuuluv Durbari väljaku tempel ning 19. sajandist pärit Dharahara torn.
Film "Maavärin Everestil" (Earthquake on Everest) linastub kanalil National Geographic sel pühapäeval, 21. juunil kell 21.00.
Allikas: FOX International Channels Estonia