Kaheksateist novelli. Ühe peaaegu lapsnaise unistuste ja kõhkluste, unenägude ja reaalse ilma hirmude peegeldused. Miks ma sildistan – lapsnaise? Tollase aja (90ndate algus) noorte perede naised-emad olidki tänapäeva mõistes lapsnaised. Mehele läinud ja lapsed saanud veel ilma lapsetoetuste ja pangaliisinguteta. Suuresti kaasavaraks elulised oskused: kuidas keeta ja küpsetada, kuidas moodsa väljanägemisega rõivas selga saada/õmmelda, kuidas mitte millestki midagi teha/luua. Kunstküünte, -tisside, -ripsmete ja mittevuffel märgirõivaste maailmani oli veel vähemalt tosin aastat minna.
Aga Naine on Naine on Naine. Otsimas taskaalu, oma teist poolt, rõõmu. Ilmselt kõike seda, mille kadunud Urmas Ott võttis tavaliselt kokku sõnapaariga – naiselikku õnne. Tõsi, selle õnne vahele mahub alati liivateradena kraapivat rahutust. Kas teekond ja rada, mille olen valinud on õiged; kas ja kes olen mina? Kaja novellides on nii küsimusi kui vastuseid.
Kaja ise on öelnud (vt http://kaja.ekstreem.ee/post/2015/07/01/Kui-tahad-soita-vastassuunavoondis.aspx), et ta loodab, et need, kes lugedes tunnevad ära oma kõhklusi, leiavad kunagi oma tee ja tasakaalu. Oma kogemuse pealt. Ütleb ja soovib.
Eelpool toodud lingil on ka kaja pikemalt lahti seletanud oma mõtteid ja mõningate lugude saamislugusid. Raamatu saamisloo kohta kirjutab ta pikemalt siin: http://kaja.ekstreem.ee/post/2015/05/14/Aeg-valja-anda-kogutud-teosed.aspx
Minu isiklikud plussid „Vastasuunavööndile“ :
1. Eesti naised kirjutavad harva novelle. Seega on ühe naisautori novellikogu vajalik ja tore tähis.
2. Ajastu, millest need lood pärinevad. See aeg pole nii tohutult kaugel, aga aina kaugemaks hakkab ta jääma ja tollal kirja pandu kipub kaduma.
Tänapäeval kirja pandud lood tollest ajast, on juba mälestuste peegeldused ja tõlgendused.
3. Need on interneti ja „olen-kogu-aeg-kõikjal-kohal“ eelse ajastu lood.
See oli üks teistmoodi maailm. Mitte, et inimeste soovid, ihad ja unistused oleksid üldises plaanis olnud teistsugused, ei.
Aga kommunikatsioonis oli vahe ja vahemaad olid reaalsed. See muutis nii mõndagi. Omajagu teistmoodi, ausam, süütum maailm. Sõnadel oli rohkem kaalu. Neid ei saanud copy-pasteda, lõputult taasesitada ja digitaalseteks lühenditeks väänata. Tollal võis vaikus vestluses olla kõnekam kui kuraditosin emoticoni chati-aknas.
4. Kaja lood kõnetavad naisi. Kõnetasid ka mind.
RSS Feed