Alates 1947. aastast kui Shannoni lennujaamas avati esimene duty-free kauplus, on reisijad nendest poodidest lootnud osta tavapärasest soodsama hinnaga tooteid. DFWC (Duty Free World Council) uuringute kohaselt on 31% kogu maailma duty-free kauplustest ostjad eurooplased ning iga-aastane hilinenud lendude arvu suurenemine viitab sellele, et eurooplastel saab olema praegusest veelgi rohkem aega poodlemiseks.
Küll aga ei saa alates 1999. aastast Euroopa Liidu siseste lendude reisijad maksustamata tooteid osta. Suuri allahindlusi saavad nautida vaid need, kelle sihtkoht asub väljaspool Euroopa majandusruumi. Duty-free poodide tagasitulek on aga tulnud taas päevakorda seoses brittide otsusest Euroopa Liidust lahkuda. Seega on väga tõenäoline, et Suurbritanniasse reisides saab edaspidi osta maksuvabalt kaupu.
"Hea uudis oleks see ka Euroopa Liidu riikide reisijatele, kuna kolmetunnine lennuhilinemine tagaks lisaks kuni 600 euro suurusele kompensatsioonile ka piisava aja, et saada osa UK lennujaamade soodsatest hindadest," kommenteeris lennuhüvitisettevõtte Skycop juht Marius Stonkus.

Üleeuroopalise lennujuhtimisagentuuri Eurocontrol uuring näitab, et 2-tunnilise hilinemisega Euroopa lendude arv seitsmekordistub aastaks 2040.
Stonkuse sõnul ähvradab pidevalt kasvav reisijatevoog ning töötajate vähesus 22 aasta pärast mõjutada päevas 470 000 reisija plaane. "Kuigi see on reisijatele hirmutav uudis ning lennujaamade läbilaskevõime suurendamiseks võetakse kasutusele vajalikke meetmeid, siis duty-free poodide jaoks on suurenev reisijate arv pigem positiivne," lisas Stonkus.
​
Mida tasub osta ja mida mitte?
Rikkaliku tootevaliku hulgas, mida duty-free poodidest leiab, on teatud tootegrupid, millele tasuks erilist tähelepanu pöörata.
Väljaande The Irish Times'i kohaselt on võimalik laial turul müüdavaid alkoholitootjate brände osta 50%-78% soodsamalt. Teisalt võivad paljud kõrgema hinnklassiga joogid olla müügil sama hinna eest, mis tavapoodideski. Tubakatooteid on võimalik saada kuni poole soodsamalt ning parfüümiost on samuti soovituslik teha pigem lennujaamas.
Kui alkohoolseid jooke, kosmeetikat ning tubakat on lennujaamast soodsam osta, siis üks tootekategooria, mille ostmist tasuks vältida, on suveniirid. Kuna lennujaam on turistide jaoks viimane koht, kust mälestuseks miskit kaasa haarata, siis on sealsed poed kõikvõimalikule rahvuslikule nännile krõbedama hinnalipiku külge pannud. Pealegi, viimasele minututile jäetud suveniirišoping ei ole kunagi hea idee.
Allikas: PR Strategies

Lünklik ja ebapiisav uni põhjustab väsimust, mälu- ja tähelepanuhäireid ning pikas perspektiivis ka kaalutõusu, nahaprobleeme ja enneaegset vananemist. Lisaks on uni üheks immuunsüsteemi aluseks ja selle vähesus teeb ukse viirusnakkustele lahti. Täiskasvanud inimese ööuni peab olema ühtlane, vahepealsete ärkamisteta. 7 nõuannet, mis tagavad täisväärtusliku ööune, toob välja Hansaposti veebikaubamaja madratsite tootejuht Natalia Smirnova.

Maga piisavalt, liigu piisavalt
Igaöise keskmise ööune pikkus täiskasvanul võiks jääda vahemikku 7-9 tundi. Vähem pole hea ja rohkem pole ka hea. Igal õhtul võiks minna voodisse samal ajal, see lihtsustab uinumist. Kui uinumisega on rutiinist hoolimata raskusi, võiks päeval rohkem värskes õhus liikuda, samuti on tähtis hoolitseda, et magamistuba on püsivalt vaikne, pime ja jahe. 

Vali keha toetav madrats
Selleks, et magamine laeks patareisid, mitte ei tühjendaks neid, on madratsil täita tähtis roll. Madratsi põhifunktsioon seisneb keha õiges toetamises, seega vali mugav ja keha järgiv voodimadrats, mis ei tundu liiga pehme ega liiga kõva. Üldjuhul on kvaliteetne madrats küll päris krõbeda hinnaga, aga investeering tehakse kuni 10 aastaks ja sisuliselt igaks ööks – selliselt hinda iga päeva kohta taandades selgub, et tegu on ühe soodsama investeeringuga, mida saame enda tervise ja tööpanuse huvides teha.

Kõrge kehakaal soosib jäika kõrget madratsit
Paljuski on madratsi jäikus küll maitseküsimus, aga kõrge kehakaalu (üle 90 kilogrammi), keskmisest sportlikuma elustiili või sagedase seljavalu puhul on tähtis eelistada pehmele madratsile jäika. Madratsi kõrgus sõltub selle struktuurist ja materjalidest – vedrustusega madrats on reeglina kõrgem. Mida kõrgem on kehakaal, seda kõrgem võiks olla ka madrats. Loomulikult võib ka madala kehakaalu puhul eelistada kõrget madratsit, aga kõrge kehakaalu puhul on see väljamagamise seisukohast elutähtis.

Kallis kvaliteetmadrats kestab 10 aastat, soodne madrats 3-4 aastat
Madratsite hinnad on erinevad sõltudes nii tootjast ja tehnoloogiast, vedrustussüsteemi struktuurist ning täiteks ja voodriks kasutatavast materjalist. Ka soodsal madratsil on oma koht – näiteks võib selle osta külalistetuppa või suvilasse, kus ei ööbita aastaringselt. Igapäevaseks kasutamiseks odav madrats pigem ei sobi. Isegi kui madrats võib tunduda algul mugav ja pealtnäha viisakas, on selle eluiga igapäevasel kasutamisel lühike ja unekvaliteet hakkab alla käima. Kvaliteetse madratsi eluiga seevastu on tavaliselt 9-10 aastat.

Pööramine pikendab madratsi eluiga
Selleks, et ise madratsi eluiga pikendada, tuleks seda ümber pöörata ja keerata iga kolme kuu tagant. Ainult pööramisest jääb väheseks - ka peatsi ja jaluse poolt võiks regulaarselt muuta.

Kattemadrats silub puudujääke
Kui selgub, et uus madrats on ostetud siiski liiga jäik või liiga pehme, saab olukorda kattemadratsiga parandada, kuigi pikaajaline jätkusuutlik lahendus see pole. Küll on kattemadrats hea ajutine lahendus ka näiteks lahtikäival diivanil magades, selle saab hiljem lihtsasti kokku rullida ja kappi või voodikasti peita. Kattemadratsil on ka voodimadratsi eluiga pikendav roll, sest see aitab hoida madratsi puhtana.

Puhasta õigesti
Ekslikult arvatakse, et madratsit on hea õues kloppida. Tegelikult võiks selle tegevusega olla ettevaatlik või üldse ära jätta, sest kloppimine deformeerib vedrusid. Pigem võiks madratsit mõlemalt poolt regulaarselt tolmuimejaga puhastada. Plekieemaldamiseks tuleks valida vähese kloorisisaldusega vahend ja vett ei tohi madratsile kallata. Samuti pole mõistlik tuleohu tõttu madratsit triikida ega voodit triikimislauana kasutada.
Allikas: Hamburg ja Partnerid kommunikatsioonibüroo

Annika Haas (44) on fotograaf, kelle sõnul sõltub just fotograafist väga palju, mida ja kuidas mingit teemat edasi antakse, mistõttu on väga oluline, et fotograaf oleks avatud hingega ning vaataks maailma laiemalt. 
 “Minu esimene fotoaparaat kingiti mulle 13. aastaselt, kuid kuna sellesse oli raske filmi sisse panna, siis lubas mu klassivend mind aidata musi eest,” meenutas Annika oma esimest fotoaparaati. Film sai küll aparaati musi eest sisse pandud, kuid sel hetkel jäi siiski fotograafikarjäär katki. Keskkoolis õppis aga Annika filmi sissepaneku ise ära ning siis hakkas naine fotograafiasse ka tõsisemalt suhtuma. “1998. aastal avaldas Pärnu Postimees mu foto ning sealt edasi otsustasin, et soovin antud alaga edasi tegeleda,” lausus Annika. Nüüdseks on naine üle poole oma elust pildistanud ning koolitanud end nii Eestis kui ka väljaspool.
 
Projekt nimega inimene
Annika sõnul on tema seniseks kõige suuremaks projektiks olnud Eesti romade kogukonna pildistamine, millega alustas 10 aastat tagasi ning on tänaseks sellest ka välja andnud raamatu “Meie, mustlased”. “Kuna tegu on väga suletud kogukonnaga, siis tuleb põhjalikult uurida nende kultuuri, süvenda sellesse ja võita nende usaldus. Kindlasti ei ole neile lihtne ligi pääseda, mistõttu on tegu väga pikaajalise projektiga,” rääkis Annika. Kuna Annika aga siiralt huvitub mustlaste kultuurist ning ta näitab läbi oma tööde nende soojemat ja helgemat poolt, siis on naine väga kenasti omaks võetud. “Meedias on üldjuhul mustlastest ikkagi negatiivne kuvand joonistatud, kuid mina olen võtnud eesmärgiks rohkem tasakaalu tuua ning näidata mustlaste teist poolt,” selgitas fotograaf.
 
Annika on pildistanud väga eriilmelisi inimesi: kiilaspäiseid naisi, pimedaid, põgenikke, datšasid ja vene vanausulisi. “Minu peamiseks pildistamisobjektiks on inimene. See on nii põnev teema ning fotograafina ei tee ma lihtsalt pilti, vaid uurin subjekti nii sügavalt, et saan teada, mis on inimese taga. Minu projektid on alati sotsiaalsed ning inspiratsiooni ammutan ma kõigest enda ümber. Eesti on teemasid pungil täis, eriti dokumentalistika vallas, tuleb lihtsalt teemaga sõbraks saada,” kirjeldas Haas.
 
Anne ja järjepidev harjutamine viib tulemusteni
Annika sõnul võib igaühest saada hea fotograaf, kui ta on piisavalt pühendunud ning suhtub pildistamisse suure huvi ja kirega. “Oluline on eksperimenteerida võimalikult palju ja teha erinevaid harjutusi, mis arendaksid nägemisoskust ning õpetaksid, kuidas teatud teemat edasi anda. Lisaks tuleb kasuks ka teiste fotode vaatamine, neisse süvenemine ja nende analüüsimine,” soovitas fotograaf.
 
Samuti on oluline olla kursis kõige uuemate tehnoloogia arengute ja trendidega. “Nii nagu muusikamaailmas on vinüülplaat tagasi tulnud, on fotograafias taas tõusuteel analoogkaamerad. Kui digifotograafia annab kiiruse ja tulemust saab ruttu näha, siis analoogi puhul on tulemuses hing rohkem sees ning inimestele meeldib see vana hõng,” kirjeldas Haas.

“Väga suur areng on toimunud ka mobiilifotograafias, kus nutitelefonide kaamera kvaliteet on juba niivõrd hea, et pakub head alternatiivi profikaamerale. Minu suureks unistuseks on alati olnud pildistada Leica kaameraga, mis juba 90 aastat tagasi oli kompaktkaamerate teerajajaks ning nüüd, koostöös mobiiltelefonide tootja Huaweiga, on seda ka nutitelefoni fotograafias. Kuna sain võimaluse teha koostööd Huaweiga ning katsetada nende kolme Leica kaameraga varustatud viimast mudelit, siis saan nüüd ka ise kinnitada, et Leica on tõesti kvaliteedinäitaja fotograafiamaailmas,” tunnistas fotograaf.
 
Annika sõnul on kaameral väga palju võimalusi ning erinevaid funktsioone tuleb erinevates situatsioonides proovida. “Mul on soov kõik need võimalused läbi katsetada. Olen sügisel minemas tööasjus New Yorki ning kuna reisidel on raske oma suurt profikaamerat igal pool kaasas tassida, siis on hea kaameraga nutitelefon igati kasulik abimees. Huviga ootan, et saaksin seal oma Huawei P20 Pro-d katsetada ning testida kaamera erinevaid režiime ja võimalusi,” rõõmustas fotograaf, kelle sõnul saaks Huaweiga ka nt profitasemel reportaaži kenasti tehtud.
 
Mobiilifotograafiast rääkides rõhutab Haas, et tema jaoks on oluline siiski leida stiil, mis teistest eristuks. “Sügavam fotograafia on palju enamat kui trendide jälgimine ja fotodel efektsete filtrite kasutamine,” lausus fotograaf.
 
Hea pilt paneb süvenema
Enese arendamiseks soovitab Annika osa võtta erinevatest fotograafia võistlustest. “Konkursid on kasulikud, kuna need panevad inimesed kriitiliselt suhtuma sellesse, mida nad oma kaameraga teevad. Pildistamine on selle juures kõige lihtsam ja mõnusam tegevus, raskeim osa on just nende 100 seast aga see üks õige välja valida,” kirjeldas Haas fotovõistlustel osalemist.
 
Annika sõnul on konkurssidel osalemine ka üks samm edasi professionaalsuse suunas, kuna siis hakatakse süvitsi uurima, mis on fotograafia. “Kui on soov leida rahvusvahelist kõlapinda, niisama end proovile panna või teistega oma töid jagada, siis tasub oma fotosid kindlasti erinevatele konkursile saata. Kvaliteetsete fotode jaoks pole ilmtingimata vaja profikaameraga pilte teha ning seda on mõistnud ka Huawei, kes hetkel korraldabki mobiilifotode võistlust Next-Image. Oma lugu fotode kaudu saavad rääkida kõik, kel vähegi soovi on. Konkursid on väga hea võimalus end proovile panna ning arendada lisaks nägemisoskusele ka fotode toimetamise poolt,” julgustas fotograaf, kes ise on osalenud ja võitnud oma töödega arvukaid auhindu, nt Aasta pressifoto, erinevad tunnustused konkurssidelt Malaisias, Poolas, New Yorgis, Londonis jne.
 
Annika sõnul on tema jaoks hea pilt just see, mis paneb inimese korra peatuma ning fotosse süvenema. “Tihti ei peagi kvaliteet kõige parem olema, vaid sisu on see, mis teeb fotost foto.” Annika sõnul võib igast telefonikasutajast saada maailmatasemel fotograaf. “Peamine on läbi mõelda, mida tahad antud pildiga öelda. Kui pildil on sisu ning see avab vaataja jaoks mingi teema, siis hea foto ongi olemas,” julgustas fotograaf kõiki katsetama.
Allikas: Optimist Public

Räppar Genka ja Mesikäpp alustavad tänasest heategevuskampaaniat, mille eesmärk on koguda koolikiusu ennetamiseks ja väljajuurimiseks vähemalt 20 000 eurot.
 Heategevuskampaania „Ole kah käpp!” raames annetab Kalevi kommivabrik augusti- ja septembrikuu jooksul kõigilt ostetud Mesikäpa toodetelt 2 senti sihtasutusele Kiusamisvaba Kool, et toetada Turu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud ja oma tõhusust tõestanud kiusuennetusprogrammi KiVa pakkumist Eesti koolidele.
 
Tänavuse Mesikäpa kampaania patroon räppar Henry Kõrvits aka Genka haaras eestvedamise mõttest koheselt kinni. „Koolikius on üks kole asi, millest ei julgeta sageli isegi oma vanematega rääkida,” selgitas Kõrvits. „Alles aastaid hiljem tuleb välja, et mõni unistus jäigi realiseerimata, sest kogu aur läks valust ülesaamisele ja enesekindluse taastamisele. Meie lastes ja noortes on tohutu potentsiaal ja on täielik rumalus seda raisata nii mõttetult hävitavale asjale nagu kiusamine. Selle asemel võiks nii kiusajad, kiusatavad kui ka kiusu pealtnägijad tegeleda oma tegeliku potentsiaali ja unistuste elluviimisega.”
 
„Oleme Genkale ja Kalevile tänulikud, et nad selle kampaania kaudu panevad õla alla missioonile, mis meie kõigi jaoks peaks oluline olema – vähendamaks kiusamist Eesti koolides,“ ütles sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. „Kiusamist kogenud laste osakaal KiVa programmi kõige kauem kasutanud Eesti koolides on 5 aasta jooksul langenud kolmandiku võrra ja juba esimese KiVa-aasta järel on ohvrite osakaal Eesti keskmisest madalam. Soovime ka algaval õppeaastal KiVa-perekonda uusi koole juurde värvata ning Mesikäpa kampaania käigus kogutav raha annab meile selle võimaluse.“
 
Kalevi tehast omava Orkla Eesti juhi Kaido Kaare sõnul otsustati seekord toetus suunata koolikiusamise ennetusse seetõttu, et kuigi teema on paljuräägitud, on see Eesti koolides jätkuvalt väga levinud probleem. “Iga neljas-viies kooliõpilane on kogenud koolis kiusamist ja selle tagajärjed ulatuvad kaugele – hinded lähevad halvemaks, osad lapsed langevad koolist välja, paljudel noortel on madal enesehinnang,“ selgitas Kaido Kaare ja lisas, et kiusamise tõttu tekkinud probleemide nimekiri on tegelikult veel palju pikem.
 
Kiusuennetusprogramm KiVa sisaldab mitmeid tegevusi ja juhendeid koolidele nii kiusamise ennetamiseks kui kiusujuhtumite lahendamiseks. KiVa programmi abiga õpivad lapsed kiusamist ära tundma ning kiusamisjuhtumitele sobival moel reageerima. Programmi on kaasatud nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad. Alates 2018. aasta septembrist rakendab KiVa programmi Eestis 70 kooli, Mesikäpa kampaaniaga kogutava raha toel saab programmist osa veel 10 uut kooli ehk ligi 2000 õpilast.
 
Kiusu väljajuurimisest võtavad osa kõik Mesikäpa kaubamärgi all müüdavad tooted, Kalevi maiustuste kõrval ka Premia jäätiseid ja Selveri Köögi kooki. Traditsiooniline Mesikäpa heategevuskampaaniaga „Ole kah käpp!“ on varasematel aastatel toetanud vähihaigeid lapsi koostöös Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liiduga, liikumispuudega lapsi koostöös Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusega ning kuulmispuudega lapsi koostöös Tartu Ülikooli
Kliinikumi Lastefondiga.
Allikas: Hamburg ja Partnerid kommunikatsioonibüroo