​Soojad õhtud ja metsarajad meelitavad igal suvel liikuma ka neid, kes pole ammu tossupaelu sidunud. Sageli saab aga värskele motivatsioonile saatuslikuks üks ja sama viga. Jooksuharjumuse kujundamine nõuab järjepidevust, mis omakorda eeldab sitket vaimu. Mida tasub silmas pidada, et suvine ettevõtmine ei lõppeks juba paari nädala pärast?

1. Ära alusta täiskiirusel
Kõige levinum viga on soov kohe kiiresti joosta. Kuigi enesetunne võib olla hea, ei ole keha uue koormusega veel harjunud. Seetõttu tasub esimestel nädalatel valida tempo, mille juures saad vajadusel kaaslasega rääkida ilma hingeldamata.
Kui pidev jooksmine tundub alguses raske, pole midagi halba ka selles, kui vaheldumisi joosta ja kõndida. Nii harjuvad lihased, kõõlused ja liigesed koormusega järk-järgult ning vigastuste oht on väiksem.

2. Sea eesmärgiks harjumus
Algajad panevad endale sageli sihiks läbida viis või kümme kilomeetrit. Tegelikult on alustamisel palju olulisem see, et mõnusast tervisesörgist saaks regulaarne osa nädalast.
Ka kaks või kolm rahulikku treeningut nädalas on täiesti piisav algus. Kui järjepidevus on tekkinud, tulevad pikemad distantsid ja parem vorm juba loomulikult.

3. Taastumine on sama oluline kui treening
Esimestel nädalatel kiputakse arvama, et mida rohkem joosta, seda kiiremini tulevad tulemused. Tegelikult toimub areng suuresti just puhkamise ajal.
Piisav uni, puhkepäevad ja tasakaalustatud toitumine aitavad kehal koormusega kohaneda. Kui tunned, et jalad on pidevalt rasked või väsimus ei taandu, tasub järgmine treening teha kergem või hoopis üks päev vahele jätta.

4. Andmed on sinu sõbrad
Jooksutempo või läbitud kilomeetrid ei anna tervikpilti. Sama oluline on jälgida pulssi ja taastumist, et aru saada, kas koormus on kehale sobiv või oleks mõistlik võtta rahulikumalt.
Tehnoloogiaeksperdi ja Huawei koolitusjuhi Jekaterina Mishina sõnul aitavad tänapäevased spordikellad treenida teadlikumalt. „Kui inimene näeb oma tempot, pulssi ja taastumisnäitajaid, on lihtsam leida just endale sobiv koormus ning vältida liiga kiiret alustamist,“ ütleb Mishina.
Tema sõnul jälgib näiteks Huawei Watch GT Runner 2 nutikell treeningukoormust, südame löögisagedust ja taastumist ning pakub tänu täpsele GPS-ile usaldusväärseid tempo- ja distantsiandmeid. „See aitab jooksjal oma arengut paremini hinnata ja järgmisi treeninguid planeerida,“ lisab ta.

5. Tee jooksmine enda jaoks meeldivaks
Kõige kindlam viis motivatsiooni hoida on muuta jooksmine tegevuseks, mida ootad, mitte kohustuseks. Mõne jaoks tähendab see sõbraga koos jooksmist, teise jaoks uut marsruuti või lemmikmuusika kuulamist.
Sama oluline on loobuda teistega võrdlemisest. Iga inimene alustab erinevast kohast ning areng toimub omas tempos. Kui jooksutrenn jätab hea enesetunde, on palju tõenäolisem, et tossud leiavad tee jalga ka järgmisel nädalal.
Allikas: Huawei Eesti

Üha rohkem inimesi otsib võimalusi aktiivsema eluviisi kujundamiseks, kuid pikaajalise edu võti ei peitu üksnes motivatsioonis. Treener Mikk Pärnaste leiab, et motivatsioon kõigub paratamatult meil kõigil ning tõeline järjepidevus sünnib hoopis teadlikult kujundatud harjumustest ja selgest eesmärgist.
Pärnaste jaoks sai sport igapäevaelu loomulikuks osaks soovist elada täisväärtuslikku elu, olla terve, teovõimeline ja tunda end oma kehas hästi. Tema sõnul ei ole liikumine vajalik ainult füüsilise vormi hoidmiseks, vaid see on oluline energiaallikas, mis toetab igapäevast enesetunnet ja elukvaliteeti. „Sport on minu jaoks midagi, mis hoiab energiat ja annab seda juurde,“ ütleb ta.
Just selge arusaam sellest, miks trenni tehakse, aitab Pärnaste hinnangul säilitada järjepidevust ka keerulisematel perioodidel. Tema sõnul on distsipliini lihtsam hoida siis, kui eesmärk on selgelt paigas ja inimene teab, mille nimel pingutab. Samas ei pea ta mõistlikuks rajada treeningharjumusi üksnes motivatsioonile. „Motivatsioon kõigub kõigil. Asjad tuleb enda jaoks rohkem läbi mõtestada ja ehitada üles harjumused, mis hoiavad sind liikumas ka siis, kui tunne parasjagu ideaalne ei ole,“ selgitab ta.
Harjumuste kujundamisel võib olulist rolli mängida ka ümbritsev keskkond ning teiste inimeste tugi. Seetõttu soovitatakse sageli treeningutega alustada koos sõbra või partneriga. Pärnaste nõustub, et toetav kaaslane võib aidata järjepidevust hoida ja uusi harjumusi kinnistada, kuid rõhutab, et pikaajaline edu eeldab siiski ka iseseisvat tegutsemisvõimet. „Kahekesi on alati lihtsam trenni minna kui üksi, aga kui teise poole distsipliin veab alt ja sinu oma on sellele üles ehitatud, siis ega see süsteem kaua vastu ei pea,“ märgib ta. Seetõttu näeb ta treeningpartnereid ja kogukondi pigem väärtusliku lisatoe kui peamise motivatsiooniallikana.

Tulemused sünnivad ka väljaspool jõusaali
Pärnaste hinnangul kipuvad inimesed sageli üle tähtsustama ideaalset treeningplaani või keskkonda. Tegelik edu sõltub tema sõnul eelkõige inimese enda valmisolekust järjepidevalt tööd teha ja oma nõrkustega tegeleda. „Küsimus on selles, millised on sinu puudujäägid ja kui palju oled valmis nende nimel päriselt ära tegema,“ ütleb ta. 
Treener rõhutab, et sportlik areng ei sõltu ainult treeningutest. Sama olulist rolli mängivad uni, taastumine ja igapäevased harjumused. „Vigastused tekivad sageli siis, kui keha on väsinud ja kurnatud. Mida lähemale tipule jõuad, seda suuremat rolli hakkavad mängima väikesed detailid,“ räägib Pärnaste.

Nutikell aitab märgata olulisi mustreid
Tänapäevane tehnoloogia pakub üha rohkem võimalusi oma tervise- ja liikumisharjumuste teadlikuks jälgimiseks. Ka treener Mikk Pärnaste kasutab igapäevaselt nutikella, et saada parem ülevaade oma taastumisest, aktiivsusest ja üldisest enesetundest.
Kõige väärtuslikumaks peab ta uneandmete jälgimist, mis aitab märgata pikema aja jooksul tekkivaid seoseid treeningkoormuse, taastumise ja enesetunde vahel. Vajaduse korral jälgib ta ka samme ning muid aktiivsusnäitajaid, mis annavad ülevaate päevase liikumise mahust ja aitavad hinnata, kas seatud eesmärgid on täidetud.
Tehnoloogiaeksperdi ja Huawei koolitusjuhi Jekaterina Mishina sõnul ongi tänapäevaste nutikellade peamine eesmärk aidata inimestel oma harjumusi paremini mõista ning teha teadlikumaid valikuid. „Uni, aktiivsus ja taastumine mõjutavad otseselt seda, kuidas me end igapäevaselt tunneme. Nutikell annab neist näitajatest terviklikuma ülevaate ning aitab märgata mustreid, mis muidu võivad tähelepanuta jääda,“ selgitab Mishina.
Tema sõnul ei seisne nutikellade väärtus üksnes andmete kogumises, vaid eelkõige nende tõlgendamises viisil, mis toetab inimese igapäevast heaolu. Näitena toob ta välja Huawei Watch Fit 5 seeria, mis pakub muu hulgas enam kui sadat treeningrežiimi ning võimalusi une, aktiivsuse ja taastumise jälgimiseks.

Väikesed sammud loovad püsivad tulemused
Neile, kes soovivad aktiivsema eluviisiga algust teha, soovitab Pärnaste mitte jääda ootama ideaalset hetke või motivatsioonipuhangut. „Mida kauem alustamisega venitada, seda raskemaks see tavaliselt läheb,“ ütleb ta.
Tema sõnul tasub keskenduda väikestele ja realistlikele harjumustele, mida on võimalik järjepidevalt korrata. Just neist kujunevad aja jooksul nii paremad tulemused kui ka parem enesetunne. „Järjepidevus ei sünni motivatsioonist, vaid harjumustest, mis aitavad liikuda edasi ka neil päevadel, kui tahtmist napib,“ võtab treener kokku.
Allikas: Huawei Eesti

Paljud inimesed soovivad rohkem liikuda, kuid ei tea, kust alustada. Sageli tundub, et aktiivsema eluviisi alustamiseks peaks liituma jõusaaliga, treenima maratoniks või tegema oma igapäevaelus suuri muudatusi. Treeneri ja sisulooja Deana Noopi sõnul ei pea see aga sugugi nii olema.
Tema hinnangul algab püsiv liikumisharjumus hoopis sellest, et leida tegevus, mis päriselt meeldib. „Minu soovitus on lihtsalt erinevaid liikumisviise proovida. Mõnele sobib iseseisvalt tegutsemine, teisele rühmatreening. Osade jaoks on ideaalne hoopis personaaltreeneriga treenimine. Ükskõik milline treening on parem, kui mitte midagi,“ ütleb Deana.
Ka tema ei leidnud kohe enda jaoks ala, mis oleks päriselt tema oma. Muutus saabus ülikoolis, kui ta sattus esimest korda BodyPumpi treeningusse. „Olin koheselt vaimustuses. Sealt edasi leidsin veel treeningstiile, mis mulle sobisid ning tänaseks töötan ise rühmatreeningute instruktorina,“ räägib ta.
Kuigi liikumist seostatakse eelkõige füüsilise vormiga, on selle mõju palju laiem. Deana leiab, et treening on võrdselt oluline nii kehale kui ka vaimule. Eriti tugevalt tunnetab ta seda rühmatreeninguid juhendades. „Saalis on täiesti seletamatu energia, kus mina annan endast kõik ning osalejad omalt poolt ka. Isegi kui on tunne, et täna ei jõua, siis kuidagi koos tuleme ikka tugevamana välja.“
Treeningute lõpus ütleb ta osalejatele sageli ühe lause, mis võtab hästi kokku tema suhtumise liikumisse: „Loodan, et lähed siit välja parema tujuga kui sisse tulid. Siis on minu töö tehtud.“

Jalutuskäik loeb samuti
Kuid aktiivsus ei pea tähendama ainult intensiivseid treeninguid. Ka kiiretel tööpäevadel püüab Deana leida võimalusi liikumiseks. „Nendel päevadel, kui treeninguid ei anna, üritan vähemalt väikse jalutuse teha, et keha veidi liigutada ning anda ajule ja närvisüsteemile väike puhkus.“
Tema sõnul kipuvad paljud inimesed alahindama seda, kui vähe nad tegelikult päeva jooksul liiguvad. Eriti puudutab see neid, kes töötavad arvuti taga. „Treeninguid ma ära ei jäta, aga eriti kiirel ajal tuleb ette pikki päevi ekraani taga, kus õhtuks avastad, et oled alla tuhande sammu teinud.“
Seetõttu soovitab ta pöörata tähelepanu ka väikestele harjumustele – teha päeva jooksul rohkem samme, tõusta aeg-ajalt püsti ning lisada istumise vahele sirutus- ja liikumispause.

Suured eesmärgid ei ole kohustuslikud
Sotsiaalmeedias võib jääda mulje, et edukas treenimine tähendab pidevalt uute rekordite püstitamist või ekstreemsete eesmärkide saavutamist.
„Ma pole kunagi äärmuslikke eesmärke seadnud, näiteks maratoni läbimist. Kunagi võistlesin iseendaga selles, kui palju treeninguid võrreldes eelmise nädala või kuuga teha jõuan, kuid nüüd mõistan palju paremini, et oluline on hoopis sobiv koormus ja puhkus,“ ütleb treener.
Tema sõnul sünnib areng just tasakaalust. Liiga suur koormus võib motivatsiooni hoopis vähendada, samas kui mõõdukad ja järjepidevad harjumused annavad pikaajalisi tulemusi.
​
Juhendaja või trennikaaslane võib olla määrav 
Treener usub, et paljude inimeste jaoks mängib olulist rolli ka juhendaja leidmine, kelle lähenemine sobib iseloomu ja vajadustega. „Mõni vajab kedagi rahustavat ja vaikset ning teine hoopis energilist ja motiveerivat isiksust. Samuti on mõne jaoks motiveeriv lihtsalt kellegagi koos treenimine,“ kirjeldab ta.
Deana sõnul aitab hea treener muuta keerulised harjutused arusaadavaks ning luua keskkonna, kus inimene julgeb areneda omas tempos. „Sobiv treener teeb raske ja keerulise võimetekohaseks ja arusaadavaks ning kõige tähtsam – meeldivaks.“
Kuigi personaalne juhendamine on paljude jaoks parim lahendus, ei ole kõigil alati võimalust treeneriga regulaarselt koos töötada. Sellisel juhul võivad abiks olla ka tehnoloogilised lahendused, mis aitavad liikumisharjumusi kujundada, edenemist jälgida ning oma keha paremini mõista.
Nutikellad aitavad treeninguid planeerida, jälgida nii koormust kui ka taastumist ning annavad ülevaate igapäevasest aktiivsusest. Tehnoloogiaeksperdi ja Huawei koolitusjuhi Jekaterina Mishina sõnul aitab selline tagasiside kasutajal teha teadlikumaid valikuid ning püsida oma eesmärkide saavutamisel järjepidev. „Näiteks uus Huawei Watch Fit 5 Pro pakub enam kui sadat treeningrežiimi ning toetab erineva taseme liikujaid,“ toob ta välja. Tema sõnul on kõige olulisem leida endale sobiv viis liikumiseks ning kasutada neid abivahendeid, mis aitavad aktiivset eluviisi hoida.
Allikas: Huawei Eesti

Naistepäev on paljude jaoks tore võimalus lähedasi meeles pidada. Traditsiooniliselt kingitakse sel päeval lilli, kuid üha rohkem otsitakse kingitusi, mis oleksid lisaks ilusale žestile ka päriselt praktilised. Eriti hinnatud on asjad, mis teevad igapäeva lihtsamaks ja mugavamaks ning mida saab kasutada kaua pärast seda, kui naistepäev läbi saab.

Siin on viis ideed, mis sobivad naistepäevaks hästi ning mille väärtus ei piirdu vaid ühe päevaga.

1. Hea termos või korduvkasutatav joogipudel
Paljud inimesed alustavad oma päeva kohvi või teega ning veedavad suure osa ajast liikvel olles. Kvaliteetne termos või joogipudel võib olla väike, aga igapäevaselt kasulik kingitus. See aitab hoida joogi sooja või külmana ning sobib nii tööle, trenni kui ka autosõitudeks.
Lisaks on see praktiline valik ka neile, kes soovivad vähendada ühekordsete topside kasutamist.

2. Mugav koduriietus või pehme hommikumantel
Igapäevane heaolu algab sageli kõige lihtsamatest asjadest. Pehme hommikumantel, kvaliteetsed sokid või mugav kodune komplekt on kingitus, mida kasutatakse tihti rohkem, kui esialgu arvatakse.
See sobib eriti inimesele, kes hindab kodus olemise rahu ning kelle jaoks mugavus on oluline osa puhkusest ja taastumisest.

3. Väike spaakomplekt 
Naistepäeva puhul sobivad hästi ka kingitused, mis toetavad enese eest hoolitsemist. See võib olla lihtne, kuid läbimõeldud spaakomplekt, kehakoorija, näomaskid või lõhnaküünal, mis loob õhtuks rahulikuma meeleolu.
Sellised kingitused ei pea olema kallid – oluline on, et need annaksid põhjuse võtta aega iseenda jaoks.

4. Hea raamat 
Paljude jaoks on lugemine üks parimaid viise, kuidas igapäevastest mõtetest välja tulla ja end vaimselt puhata lasta. Hästi valitud raamat on kingitus, mis jääb inimesele pikaks ajaks. Samuti võib heaks ideeks olla audioraamatu või digiraamatu tellimus, mida saab kasutada jalutuskäigul või teel tööle.
See sobib eriti inimesele, kelle päevad on kiired ja kes hindab võimalust midagi uut õppida või lihtsalt vaikselt omaette olla.

5. Mugavad kõrvaklapid igapäevaseks kasutamiseks
Tänapäeval kasutatakse kõrvaklappe mitte ainult muusika kuulamiseks, vaid ka tööpäeva jooksul – kõnede tegemiseks, koosolekuteks, podcast’ide kuulamiseks ja liikumises olles. Seetõttu on oluline, et kõrvaklapid oleksid mugavad ning sobiksid kandmiseks ka pikema aja jooksul.
Tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina ütleb, et kui kõrvaklappe kantakse terve päeva, peab disain olema selline, et need ei hakkaks kõrva suruma ega muutuks ebamugavaks. “Mugavus ei ole enam lisaboonus, vaid üks olulisemaid valikukriteeriume,” sõnab ta.
Mishina sõnul sobivad pikemaks kandmiseks hästi avatud disainiga klapid, mis ei sulge kõrva täielikult ja võimaldavad samal ajal kuulda ka ümbritsevat. Üheks näiteks on Huawei FreeClip 2 kõrvaklapid, mis kinnituvad kõrva külge klambrina ning on loodud nii, et neid saaks kasutada nii tööpäeval kui ka liikvel olles.
Lisaks mugavusele seisneb selliste kingituse väärtus ka selles, et neid kasutatakse tõenäoliselt iga päev – mitte ainult naistepäeval.
Allikas: Huawei Eesti

Uue aasta algus on aastaid tähendanud iseendale antud lubadusi – rohkem liikumist, tervislikumat toitumist või suuri muutis elustiilis. Üha sagedamini jõutakse aga arusaamani, et ranged uusaastalubadused ei pea kuigi kaua vastu. Selle asemel eelistavad paljud väiksemaid ja realistlikumaid eesmärke, mis sobituvad igapäevaellu ning aitavad märgata ka tagasihoidlikku, kuid püsivat muutust.

Tervisesse suhtumine on muutumas – eesmärk ei ole enam ideaalne tulemus, vaid parem enesetunne ja tasakaal. Seda suundumust toetab ka tehnoloogia, mis võimaldab tervist jälgida detailsemalt ja paindlikumalt kui varem. Nutiseadmed ei keskendu üksnes lõpptulemusele, vaid annavad pidevat tagasisidet igapäevaste harjumuste kohta – olgu selleks liikumine, uni või taastumine.
„Uued nutikellad, nagu näiteks Huawei Watch GT6, annavad inimesele lihtsat ja arusaadavat tagasisidet selle kohta, kuidas tal päriselt läheb,“ selgitab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina. „Kui sammude arv kasvab või uni muutub kvaliteetsemaks, on see palju motiveerivam kui üks suur lubadus uue aasta alguses.“

Mishina sõnul aitab tehnoloogia märgata ka neid muutusi, mis muidu jääksid tähelepanuta. Sammude arv, une kvaliteet, pulss või isegi keskkonnast tulenev müratase annavad vihjeid selle kohta, kuidas igapäevased valikud enesetunnet mõjutavad. See omakorda võimaldab teha väikseid kohandusi ilma rangete reegliteta – minna varem magama, valida rahulikum liikumisviis või võtta teadlikult rohkem pause.
Oluline on ka see, et tervise jälgimine ei tähenda enam pidevat pingutust või kontrolli. „Paljud inimesed ei taha, et tervisenäitajate jälgimine tekitaks survet. Nutiseadmete mõte on pigem aidata aru saada, mis tegelikult hästi töötab,“ ütleb Mishina. „Kui inimene näeb seoseid oma käitumise ja enesetunde vahel, tekib soov muutusi jätkata loomulikult.“

Praktilisemaks on muutunud ka eesmärkide seadmine. Näiteks ei pea liikumise puhul tähendama eesmärk tingimata iga päev 10 000 sammu täis kõndimist. Üha enam räägitakse nädalapõhistest sihtidest – näiteks 70 000 sammu nädalas –, mis jätavad ruumi ka ebaühtlasteks päevadeks. Kui mõnel päeval jääb liikumist vähemaks, saab seda teisel päeval tasakaalustada, ilma et tekiks läbikukkumistunnet. 
Ka tervisespetsialistid on korduvalt rõhutanud, et püsivad harjumused kujunevad aja jooksul. Liiga kõrged ootused ja kiired eesmärgid võivad viia loobumiseni, samas kui väikeste edusammude märkamine toetab motivatsiooni. Tehnoloogia roll on siin toetav – pakkuda peeglit, mitte survet.
Uus aasta ei pea seega algama lubaduste nimekirjaga. Üha mõistlikum tundub teadlikum ja rahulikum lähenemine, kus tervis ei ole projekt, vaid loomulik osa igapäevasest elust.
Allikas Huawei Eesti

Detsember toob endaga kaasa infokülluse ja sagina, mis koormab aju rohkem, kui arvata võiks. Reklaamid, kingimured, sündmused ja pidev taustamüra muudavad keskendumise raskeks ning tekitavad tunde, justkui oleks pea pidevalt „paks“. Miks see nii on – ja kuidas digivahendid võivad hoopis aidata pühadetempot maha võtta?
Aasta lõpus sagivad inimesed tavapärasest rohkem ringi ning linnadesse ja kaubanduskeskustesse tekib peaaegu märkamatu kuid pidev taustasumin, mis tõmbab keha tasapisi pingesse. Sellises seisundis muutub uni pinnapealsemaks ja tähelepanu hüplikuks, sest organism on kogu aeg justkui valmis reageerima.

Lisandub veel emotsionaalne pinge – soov olla hea kolleeg, pereliige ja sõber korraga. Need ootused ei pruugi olla kelleltki peale surutud, ent mõjuvad ometi koormavalt. Nii koguneb pinge tasapisi ja väsitab samapalju kui mürakas keskkond.

Tehnoloogia võib olla rahustav, mitte koormav
Kuigi tehnoloogiat peetakse pühadeaja üheks peamiseks segajaks, viitavad mitmed uuringud, et õiged vahendid võivad aidata hoopis tempot maha võtta. Mürasummutavad kõrvaklapid või keskendumist toetavad digikeskkonnad loovad võimaluse võtta endale vaikne ruum – isegi siis, kui ümbrus on lärmakas ja kiire.
„Inimesed otsivad lahendusi, mis aitavad keskenduda ja tempot maandada. Näiteks mürasummutavad kõrvaklapid, nagu Huawei FreeBuds 7i, loovad isikliku rahutsooni, et õppida, lõpetada aasta tööprojekte või lihtsalt võtta hetk iseendale,“ selgitab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina. Tema sõnul on sellistest seadmetest saanud tänapäeval praktilised kaaslased – mitte niivõrd meelelahutuseks, vaid just ka vaimse selguse hoidmiseks.

Uuringud kinnitavad, et inimesed, kes töötavad vaikses keskkonnas või piiravad segajaid tehnoloogia abil, suudavad infot paremini omandada ja jõuavad kiiremini seisundisse, kus mõtted koonduvad ning töö sujub märksa ladusamalt.
Pühade eel on aeg ja vaikus üks väärtuslikumaid asju, mida endale kinkida saame. Kui õpime vähendama helilist, digitaalset ja emotsionaalset müra, muutub pühadeperiood tõepoolest rahulikumaks ja toob tagasi selle tunde, mida aasta lõpult tegelikult ootame.
Allikas: Huawei Eesti

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et jõulukinkide soovid on muutumas: Statista andmetel eelistavad inimesed üha rohkem praktilisi ja igapäevaelu lihtsustavaid kingitusi ning tehnoloogia on tõusnud üheks ihaldatumaks kategooriaks nii Europa kui ka Ameerikas. See tähendab, et läbimõeldud, kasulik ja samas ilus kingitus on kindel valik. Siin on viis ideed, mis aitavad valida kingi, mis teeb rõõmu ka pärast pühi.

1. Elamus, mis loob uusi mälestusi
Kui materiaalsed asjad tunduvad liiast, sobib ideaalselt mõni meeldejääv elamus. Kontserdielamus, teatripiletid, spaas puhkamine või kursus valdkonnas, mis kingisaajat päriselt huvitab. Sageli on just sellised hetked need, mida inimene ise endale ei raatsi võtta, kuid mille üle hiljem siiralt rõõmustab.

2. Eesti disain, mis toob koju midagi erilist
Kvaliteetne ja kauakestev kingitus on alati kindel valik. Villast pleedid, keraamika, ehted või mõni erilisema disainiga sisustuselement pakuvad rõõmu nii praktiliselt kui ka visuaalselt. Eesti disaini eeliseks on tihti läbimõeldud materjalid ja väiketootmise omapära, mis annab kingile personaalsema tunde.

3. Stiilne nutikell
Kui soovid kinkida midagi praktilist, aga samas stiilset, tasub kaaluda kvaliteetset nutikella. Näiteks Huawei Watch GT 6 jälgib olulisi tervisenäitajaid ja sobib nii sportlikku kui ka klassikalist stiili armastavale inimesele. „See kell ühendab elegantsi ja nutikad funktsioonid – sobib neile, kes ei taha sportlikku vidinat, vaid midagi tõeliselt kaunist ja klassikalist,” ütleb tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina, lisades, et kella traditsioonilise käekella laadne välimus ei tähenda seejuures ühtegi järeleandmist tehnoloogias, mistõttu on see hea kingitus inimesele, kes hindab nii esteetikat kui ka nutikust.

4. Kvaliteetaeg
Sageli on kõige kallim kingitus aeg. Ühine matk, kodune õhtusöök, nädalavahetus linnakärast eemal või päev, kus lihtsalt tehakse midagi koos – selline kingitus räägib hoolimisest rohkem kui miski muu. Eriti hinnatud on kingid, mis loovad ruumi päris suhtluseks ja pausiks kiiretest argipäevadest.

5. Tehnoloogia, mis muudab igapäeva mugavamaks
Kui soovid kinkida midagi praktilist, tasub mõelda seadmete peale, mis toovad ellu mugavust ja rahu. Mürasummutavad kõrvaklapid, nutikas valguslahendus, kvaliteetne kohvimasin või kodurobot võivad olla just need väikesed abimehed, mis muudavad igapäeva sujuvamaks.
Hea kingitus ei pea olema kõige kallim ega kõige suurem – tähtis on, et see sobiks inimesele, kellele seda valid. Natuke tähelepanu ja pisut loovust ning jõulupakist võib saada midagi, mis toob rõõmu kauemaks kui vaid üheks õhtuks.
Allikas: Huawei Eesti

Detsember peaks olema rahulik aeg, kuid paljude jaoks on see hoopis aasta kõige pingelisem periood. Uuringud näitavad, et enne pühi kasvavad töökoormus, stress ja ületunnid ning see võib rikkuda kogu puhkuse mõju.
„Teen veel enne pühi ära!“ on tuttav lause, mida kuuleme detsembris sageli. Ka tänavune aasta ei erine selles osas tõenäoliselt varasematest, eriti kuna pühadeaegsed vabad päevad loovad paljudele ligi nädalase puhkuse.
Mitmetes ametites tuleb aasta lõpus kõik justkui korraga valmis saada – aruanded, projektid ja aasta kokkuvõtted. Lisaks on vaja leida aega kingituste, jõululõunate ja muude kohustuste jaoks. Tööpsühholoogid nimetavad seda nähtust enne puhkust tekkivaks ületöötamise efektiks – olukorraks, kus inimesed tõstavad vahetult enne puhkust oma töökoormust, et „süda oleks rahul“.
Hollandi teadlane Jessica de Bloom on uurinud, kuidas puhkuse-eelne stress mõjutab taastumist. Tema uuring näitab, et mida suurem on tööpingutus enne puhkust, seda aeglasemalt taastub keha ja meel puhkuse ajal. Ehk siis – kui töötame detsembris liiga palju, kulub puhkuse esimestel päevadel lihtsalt taastumisele, mitte puhkamisele.

Puhkus ei ole luksus, vaid töö osa
Tööheaolu uurija Sabine Sonnentag on leidnud, et psühholoogiline irdumine – teadlik otsus tööle mitte mõelda ega töömeile lugeda – on üks olulisemaid tegureid, mis taastab energiat ja vähendab stressi.
Metaanalüüsid kinnitavad, et heaolu tõuseb puhkusel märgatavalt, kuid langeb tagasi tavatasemele 1-2 nädala jooksul pärast tööle naasmist. Kõige taastavam on umbes nädalane puhkus – juhul kui inimene suudab end tõesti töömõtetest lahti ühendada. Selle uuringu põhjal on jõutud tulemusteni, et puhkus ei ole luksus vaid töö osa, sest ilma taastumiseta ei saa olla püsivalt tulemuslik. 

Kolm sammu, et pühad tõesti puhkuseks jääksid
1. Tee “pehme maandumine” enne pühi
Ära jäta suure projekti või aruandega tegelemist viimasele tööpäevale. Uuringud näitavad, et need, kes planeerivad puhkuse-eelse töönädala rahulikumaks, alustavad oma puhkust parema tujuga ja vajavad vähem taastumisaega.

2. Pane paika töölt eemaloleku piirid
Seadista kontorist väljas olemise kohta teade ning jaga oma tööülesanded asendajatele. Kasuks tuleb ka see, kui tiimiga selgelt kokku leppida, et pühade ajal on eesmärk puhata. Siin võib abiks olla tehnoloogia – näiteks korralik kalendrihaldus või tööülesannete digilahendused aitavad vältida viimase hetke paanikat ja tagavad, et tööasjad ei hakkaks puhkuse ajal torkima.
„Kui kõik olulised märkmed ja aruanded on mugavalt ühes seadmes, on lihtsam tööga piiri tõmmata ja seejärel seadet kasutada hoopis lõõgastuseks,“ märgib tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina. „Näiteks uuemad tahvelarvutid, nagu MatePad 11.5, sobivad hästi nii tööülesannete lõpetamiseks kui ka hilisemaks puhkuse veetmiseks – näiteks filmide vaatamiseks või joonistamiseks.“

3. Aktiivne puhkus annab rohkem energiat
Kuigi teadlaste sõnul mängib puhkamisel oma rolli ka diivanil logelemine, on paljud inimesed täheldanud, et nende jaoks aitab pead puhastada ja enesetunnet parandada just aktiivne puhkus. Füüsiline liikumine ja loovad tegevused – matkamine, joonistamine, pildistamine või sport – taastavad energiat tõhusamalt kui passiivne puhkus.
Allikas: Huawei Eesti

Viimastel aastakümnetel on õppimine märgatavalt muutunud. Kui varem tähendas õppimine klassiruumi, õpikuid ja kindlat päevakava, siis nüüd toimub see suures osas ekraanide või virtuaalsete keskkondade kaudu. Õppimise juurde kuulub nüüd suurem paindlikkus, nii aja kui ka koha osas, ning pidev kohanemine kiiresti arenevate tehnoloogiatega.
Digitaalsed vahendid on teinud uute teadmiste hankimise kättesaadavamaks kui kunagi varem. Videoõpetused, e-kursused, interaktiivsed platvormid ja tehisaru lahendused võimaldavad õppida omas tempos ja süveneda just neisse teemadesse, mis parasjagu olulised on. Innovadesign Groupi uuring toob samas esile olulise nüansi: digiseadmed toetavad õppimist kõige paremini siis, kui need täiendavad mõtestatult õppetööd – näiteks struktureeritud materjalide, juhendatud tegevuste ja analüütiliste ülesannete kaudu. Pelgalt tahvelarvutite kasutuselevõtt ei paranda õpitulemusi automaatselt, küll aga aitab tehnoloogia luua tõhusama õpikeskkonna juhul, kui seda kasutatakse läbimõeldult (Innovadesign Group, 2024).

Üha populaarsemaks muutub ka mikroõpe – lühikesed, selgelt fokusseeritud õppematerjalid, millega saab kiirelt omandada mõne konkreetse oskuse või teadmise. Samal ajal nihkub rõhk teoorialt praktilisusele: lahendatakse päriselulisi probleeme ja tegutsetakse projektipõhiselt, mis muudab õppimise elulähedasemaks.

Õppimine ei ole enam ainult noorte pärusmaa. Kiire tehnoloogia areng toob kaasa pideva enesetäiendamise vajaduse kõigile, olenemata vanusest või erialast. Kuigi õppimisvõimalusi on täna rohkem kui kunagi varem, kasvab selle kõrval vajadus ka enesejuhtimisoskuste, keskendumisvõime ning vaimse heaolu hoidmise järele – oskuste järele, mis aitavad infoküllases maailmas õppimisega tõhusalt toime tulla.

Kuigi õppimise viisid on muutunud, jääb õpetaja roll oluliseks. Traditsioonilisest juhendajast on saanud toetaja ja suunaja, kes aitab infotulvas navigeerida, õpetab kriitiliselt mõtlema ja toetab iseseisvate lahendusteni jõudmist. Inimlik kontakt ja koostööoskused on tähtsad ka tehnoloogiarohkes õpikeskkonnas.
Digiseadmed ja virtuaalsed keskkonnad ei ole enam pelgalt abistajad, vaid sageli õppeprotsessi keskne osa. Need koondavad kogu vajaliku materjali ühte kohta ning võimaldavad õppijal liikuda paindlikult läbi ülesannete, konspektide ja õppekogumike.

Kui varem toetuti paberile ja sülearvutitele, siis nüüd kolib õppimine järjest enam tahvelarvutitesse. Need on kerged, pika akuajaga ja toetavad kõiki peamisi töövahendeid – tekstitöötlust, tabeleid ja esitlusi. 
„Õppijad ei pea enam vihikuid ja sülearvutit kaasas kandma – kõik vajalik mahub ühte seadmesse,“ selgitab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina. „Näiteks MatePad 11.5 võimaldab teha käsitsi või klaviatuuriga märkmeid, hoida materjale korrastatult ja õppida just seal, kus parasjagu mugav. See on hea näide sellest, kuidas tehnoloogia toetab tänapäeval paindlikku ja isiklikku õppekeskkonda,“ lisab ta.
Tänapäevane õppimine on seega mitmekesine, tehnoloogiarikas ja paindlikum kui kunagi varem. Ometi on selle keskne eesmärk jäänud samaks: aidata inimestel teadmisi koguda, oskusi arendada ja maailma paremini mõista. Lihtsalt tänapäeval on selleks rohkem võimalusi ning õppija teekond on varasemast isiklikum ja vabam.
Allikas: Huawei Eesti