Category: Tartu ülikool - MÕTTED JA JUTUD EHK AUSALT ELUST SEKKA HOOGSALT UUDISEID

Tartu ülikool kutsub videokonkursile maailma muutvaid ideid esitama

4/21/2016

Tartu ülikool kutsub kuni 30-aastaseid noori osalema konkursil „Võime muuta maailma!“. Selleks tuleb üheminutilises videoklipis tutvustada oma ideed probleemist, potentsiaalsest tootest, teenusest või ettevõtmisest, mis võiks muuta maailma. Parimatele auhinnaks GoPro kaamera.
Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma usub, et igaüks peaks andma enda panuse, et muuta maailma meie ümber paremaks, selleks tuleb tema sõnul astuda vaid esimene samm.
Konkursil osalemiseks tuleb veebikeskkonnas www.muudamaailma.ut.ee esitada kuni ühe minuti pikkune videoklipp, kus kirjeldatakse oma ideed. Ideekirjeldus peab sisaldama selget probleemi ja väljapakutavat lahendust.
Ideekonkursil saavad osaleda kõik Eesti noored, kes on konkursi toimumise ajal kuni 30-aastased. Osalevas meeskonnas võib olla üks kuni neli liiget.
Konkursi võitja valib välja Tartu ülikooli moodustatud žürii. Ühtlasi valitakse rahvahääletusel rahva lemmik.
Parimatele auhinnaks GoPro kaamera. Säravamaid ideid on võimalus edasi arendada koostöös Tartu ülikooli ideelaboriga.
Vaata tingimusi ja esita idee hiljemalt 15. mail 2016 aadressil muudamaailma.ut.ee.
Allikas: TÜ

Mart Noorma: kas Eesti noored on suurteks tegudeks valmis?

3/23/2016

Tartu ülikool avalikustas täna kampaania „Võime muuta maailma!“, kus noori oodatakse üheminutilises videoklipis esitama ideid, kuidas nemad tahaksid maailma muuta. Parimatele motiveerivad auhinnad ja säravamaid ideid saab edasi arendada koostöös Tartu ülikooli ideelaboriga.
Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma usub, et igaüks peaks andma enda panuse, et muuta maailma meie ümber paremaks: „Näiteks Tartu ülikooli üliõpilased koos sõpradega viisid kosmosesse Eesti esimese kosmoselaeva ESTCube-1 ning annavad ka edaspidi oma panuse inimkonna kosmose avastustesse.“
Noorma sõnul tuleb suurte tegude tegemiseks astuda vaid esimene samm. „Mis oleks, kui kõik Eesti noored saadaksid Tartu ülikoolile oma mõtteid, kuidas maailma paremaks muuta. Selleks ootame noorte ideid üheminutilistes videoklippides. Valime ideede hulgast parimad välja ja viime need võimalusel üheskoos ellu. Võitja saab vääriliselt autasustatud ja võimaluse päriselt maailma muutmises osaleda,“ julgustas Noorma osalema.

Ideekonkursil saavad osaleda kõik Eesti noored, kes on konkursi toimumise ajal kuni 30-aastased. Osalevas meeskonnas võib olla üks kuni neli liiget.
Konkursi võitja valib välja Tartu ülikooli moodustatud žürii. Ühtlasi valitakse rahvahääletusel rahva lemmik. Parimatele auhinnaks GoPro kaamera. Säravamaid ideid on võimalus edasi arendada koostöös Tartu ülikooli ideelaboriga.
Vaata tingimusi ja esita idee hiljemalt 15. mail 2016 aadressil muudamaailma.ut.ee
Vaata kampaania klippi Youtube´is https://www.youtube.com/watch?v=PgW3NA-HrL0
Allikas: TÜ

Selgusid aasta parimad Eesti teadusfotod

1/25/2016

EMImBF4 ioonse vedeliku lagunemine kõrge pinge all Foto: Tavo Romann.

Teadus on Euroopa kultuuri lahutamatu osa, mille edasiandmiseks sageli sõnadest ei piisa, seepärast on oluline oskus näidata teadust läbi pildikeele. Kõige oskuslikumalt tegi seda Eesti aasta teadusfotograafiks valitud Tartu ülikooli keemia instituudi teadur Tavo Romann, kelle võidukas teadusfoto näitab mikroskoobi abil ioonse vedeliku lagunemist kõrge pinge all.
„Täna, kui pildiline suhtlus on levinud massidesse, on teaduslik tegevus ilma fotograafiat ühel või teisel moel kasutamata võimatu. On valdkondi, kus fotograafiline kujutis on uurimismetoodika osa. Aga ka oma tegevuse ja tulemuste tutvustamise kolleegidele ning teaduse populariseerimise teeb teadlasi tööhoos või oma uurimisobjekti olemust näitav foto palju lihtsamaks,“ ütles žürii liige, loodusfotograaf Urmas Tartes.

Eesti teadusfoto konkursile laekus 207 fotot 33 autorilt. Žürii esimees, Tartu ülikooli füüsika instituudi direkor Jaak Kikas rõõmustas, et Eesti teadusfoto tase on läbi konkursiaastate tõusnud. „Valisime parimaid fotograafe viies kategoorias. Oluline on märkida, et Eesti aasta teadusfotograafiks saanud Tavo Romanni pildid leidsid äramärkimist tervelt kolmes kategoorias,“ tõstis Kikas esile, lisades, et kui teaduslik sisu kõrvale jätta, on Romanni võidutöö mikroskoopia kategoorias ka eraldiseisvalt visuaalselt väga efektne.
Tutvu kõigi 2015. aasta Eesti parimate teadusfotodega SIIN!

Euroopa ja Eesti teadusfoto võistlus toimub Vikipeedias kui keskkonnas, mis levitab hariduslikku sisu, millel on vaba ligipääs, aktiivne kogukond ja üldine usaldusväärsus. „Vikipeedia hindab teadusfotosid kõrgelt nende inforikkuse tõttu ja nende sobivuse pärast entsüklopeediasse. Nii loodame, et teadusfoto võistlus aitab teineteisele lähendada teadlasi ja veebientsüklopeediat, et võimaldada seeläbi paremat ligipääsu teadusmaterjalidele,“ rääkis vikipedist ja Eesti teadusfoto võistluse žürii liige Ivo Kruusamägi.
Eesti parimaid teadusfotosid valis žürii, kuhu kuulusid Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor fotograaf Jaak Kikas, vikipedist Ivo Kruusamägi, fotograaf Lauri Kulpsoo, teadusajakirjanik Arko Olesk ning bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.

Eesti teadusfoto konkurss 2015 toimus 1. novembrist 15. detsembrini ning parimad teadusfotod ning aasta teadusfotograafi tiitel kuulutati välja 22. jaanuaril Tartu tähetornis. Konkursi eesmärk oli populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist. Eesti võistlus on osa üleeuroopalisest teadusfotode võistlusest. Konkurssi korraldas Wikimedia Eesti. Euroopa tasandi võistlusele laekus ligi 10 000 pilti 40 riigist ja ligi 2200 autorilt. Üldvõitjad selguvad lähema kuu aja jooksul ja need valitakse osavõtvate riikide parimateks arvatud piltide seast.
Allikas: Tartu Ülikool

Tartu ülikool liidab esimese Eesti ülikoolina oma vilistlased interaktiivses veebikeskkonnas

1/19/2016

Tartu ülikoolil on Eesti suurim vilistlaste kogukond – hinnanguliselt 70 000 vilistlast. Sooviga tihendada vilistlaste kogukonda, siduda neid enam ülikooliga, arendada omavahelist suhtlust ja erialast koostööd, avas Tartu ülikool nii Eestis kui ka Euroopas uudse vilistlasvõrgustiku www.utalumni.ee, millesarnast kasutab näiteks ka Oxfordi ülikool.
„Väga suur hulk Tartu ülikooli vilistlasi on oma erialases tegevuses, ettevõtluses või ühiskondlikus aktiivsuses silmapaistvad arvamusliidrid, kes peavad Tartu ülikoolis õppimist oma professionaalse elu kujunemise loos üheks oluliseks etapiks,“ ütles Tartu ülikooli turunduse peaspetsialist Teele Arak.

Tartu ülikooli soov on, et vilistlane ei sulgeks pärast lõpetamist ülikooliust, vaid jätkaks igapäevast või erialast suhtlemist oma kursuse- ja ülikoolikaaslastega ning tunneks, et ta on vilistlasena ülikooli väga oodatud, olgu siis mentori, praktikapakkuja või näiteks loengupidajana.
Araku sõnul ongi portaali üheks suurimaks väärtuseks vilistlaste kaasamise võimalus, sest ülikool jõuab portaali kaudu just nende inimesteni, kes on nõus ülikooli tegemistesse panustama.
Veebipõhine keskkond võimaldab liitujatel muuhulgas postitada ise sündmusi ja saata sihtrühmapõhiseid kutseid, kuulutada välja töö- ja praktikapakkumisi ning üles otsida vanad kursusekaaslased.

Vilistlasvõrgustikuga saavad liituda kõik Tartu ülikooli lõpetajad ja viimase aasta magistriõppe üliõpilased. „Üliõpilastele on loodud ligipääs, et nad saaksid juba oma õpingute lõppjärgus luua kontakti oma eriala vilistlasega ja loodetavasti seeläbi siseneda paremini professionaalsesse töömaailma. See on oluline tegur, et tekitada üliõpilases vilistlasmentaliteeti juba õpingute ajal,“ lisas ta.
Tartu ülikooli vilistlasvõrgustiku ideed toetavad mitmed oma erialal edukad Tartu ülikooli vilistlased, näiteks zooloog Aleksei Turovski, Mooncascade ja Garage48 kaasasutaja Priit Salumaa ning õiguskantsler Ülle Madise, kes kõik väärtustavad oma ülikooliaega ja tunnustavad Tartu ülikooli kui kvaliteedimärki. Nii on nemad Tartu ülikooli vilistlasportaali reklaamklippide näod. Vaata esimest klippi Aleksei Turovskiga.
Tutvu ja liitu Tartu ülikooli vilistlasvõrgustikuga aadressil www.utalumni.ee.
Allikas: Tartu Ülikool

Eesti noored lahendavad maailma suurimal robootikavõistlusel prügiga seotud probleeme

1/7/2016

Jaanuaris toimuvad Tartus, Tallinnas ja Jõhvis sellel hooajal maailmas enam kui 290 000 last ühendava robootikavõistluse FIRST LEGO League poolfinaalid. Eestist võtab võistlusest osa 74 meeskonda ehk enam kui 500 õpilast, kes lähtuvalt võistluse teemast „Prügi rännak“, uurivad prügiga seotud probleeme ja disainivad meeskonnana innovaatilisi lahendusi.
MTÜ Robootika eestvedamisel koostöös Tartu ülikooliga Eestis toimuv FIRST LEGO League on maailma suurim robootika ja tehnikaalane võistlus noortele vanuses 9-16, mille eesmärk on tõsta noorte huvi teaduse, tehnika ja inseneeria vastu ning arendada eluks vajalikke oskusi nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, loovus ja enesekindlus.

First Lego League’i võistluse projektijuht Heilo Altin rääkis, et võistluse suurim väärtus on lisaks noorte STEM oskuste arendamisele (teaduse ja tehnoloogia mõistmine, insenerioskused ja matemaatiline mõtlemine), kasvatada sotsiaalset vastutustundlikkust ja luua midagi ühtse meeskonnana. „Võistluseks valmistumine on mitme kuu pikkune meeskondlik protsess, kus juhendajad küll toetavad, aga lapsed teevad ise kogu töö – uudishimu ja isetegemine on parim õppimise viis,“ ütles Altin.

Käesoleva hooaja teema on „Prügi rännak“, alustades kogumisest, jätkates sorteerimisega, lõpetades nutikalt tootmise ja taaskasutusega. Nii uurivad võistlejad prügiga seotud probleeme ja disainivad meeskonnana innovaatilisi lahendusi.
„Esimeses poolfinaalis Tartus võistlevad 31 koolimeeskonda LEGO Mindstorms robotite võistlusel, kus „Prügi rännak“ võistluslaual lahendatakse 2,5 minuti jooksul prügiga seotud missioone. Lisaks pistetakse rinda robotidisainis, prügimajandusega seotud teadusprojektides ja FIRST LEGO League põhiväärtusi kandvas meeskonnatöös,“ loetles Altin.
Noored kohtuvad esimeses poolfinaalis Tartus AHHAA teaduskeskuses juba laupäeval, 9. jaanuaril 2016. Tallinnas energia avastuskeskuses toimub poolfinaal 16. jaanuaril ning Jõhvi spordikeskuses 23. jaanuaril.
Võistlust korraldab MTÜ Robootika koostöös Tartu ülikooliga. MTÜ Robootika on FIRST LEGO League ametlik partner Eestis. Rohkem infot võistluste kohta leiate siit.
Allikas: MTÜ Robootika, TÜ

Suurest lugejahuvist Eesti imetajate vastu trükiti e-õpik raamatuks

9/11/2015

Tartu ülikooli teadlased andsid kevadel üle 60 aasta välja e-raamatu „Eesti imetajad“. Tänaseks on laiemale huviliste rühmale suunatud ülevaatlikku raamatut täiendatud ning see on jõudnud ka paberkandjale.
Üks raamatu autoreist, Tartu ülikooli terioloogia teadur Epp Moks rääkis, et kevadel ilmunud elektroonse kõrgkooliõpiku tagasiside on olnud väga positiivne. „Selle põhjal tundus, et vajadus uuema, kokkuvõtliku imetajaraamatu järele ei olnud vaid ülikoolis. E-õpikut koostades pidasime silmas eelkõige mugavat erialase info saamise võimalust. Vastilmunud paberraamat ei ole e-õpiku väljatrükk, pigem on selle rõhk imetajate tutvustamisel ja nende vastu huvi tekitamisel,” rääkis Moks.

„E-õpikus olid loomade kohta joonised, raamatusse lisasime ka fotod, kuna tagasiside põhjal tunti just nendest puudust. Raamatus on lihtsamaks kirjutatud liikide osa, nii et see on loodushuvilisele kindlasti kergemini loetav kui e-õpik, samas arvame, et ka paberraamat on sobiv kasutamiseks kõrgkoolis,” lisas Moks.
Raamatu autorid, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased Epp Moks, Jaanus Remm, Oliver Kalda ja Harri Valdmann ütlevad raamatu tutvustamisel teose eessõnas: „Imetajaid käsitlevaid tõlkeraamatuid on viimasel ajal ilmunud mitu, kuid ükski neist ei vaatle loomapopulatsioonide olukorda Eestis. Viimane koguteos ilmus ligi 60 aastat tagasi ning vahepeal on Eesti loomastikus toimunud väga suuri muutusi.“

Autorite sõnul on siia tulnud ise või inimese asustatuna mitmeid uusi liike, muutunud on paljude liikide populatsioonide seisund ning juurde on saadud uusi teadmisi.
Käesolev raamat püüab täita lünka, mis on aastatega tekkinud, ning annab ajakohase ülevaate Eesti loomastiku kujunemisest, imetajaliikide süstemaatikast, nende bioloogiast ning ohustatusest Eestis ja Euroopas. Raamatus leiavad käsitlemist liigid, kes elavad või keda on kohatud Eestis alates 20. sajandist, samuti on välja toodud liigid, kelle levila võib Eestisse laieneda.
E-õpik on huvilistele internetis tasuta kättesaadav aadressil: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/45978.
Raamatu autorid esitlevad raamatut täna, 11. septembril kell 17 Tartu Tasku keskuse Rahva Raamatus.
Allikas: TÜ

Teadusmaleva noored arendasid Eesti võimekust kosmosesatelliite testida

8/17/2015

Teadusmalevlasd püstitasid Physicumi katusele edukalt amatöörraadio antenni. Foto: teadusmalev

Tartu observatooriumi ja Tartu ülikooli teadusmalevas osalejad ehitasid nelja nädala jooksul Helmholtzi puuri, mille abil saab tekitada ruumis kontrollitavat magnetvälja ning testida tulevaste ESTCube’i satelliitide magnetilisi omadusi enne nende orbiidile saatmist. Ettevõtlikud noored tutvustavad teadusmalevas õpitut esmaspäeval, 17. augustil kell 16 TÜ muuseumi valges saalis.
Helmholtzi puuri ehitamisega andsid teadushimulised noored olulise panuse Eesti arengusse, leidis teadusmaleva eestvedaja, Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma. „Tuleviku Eesti on arenguvõimeline vaid siis, kui tänased noored, tulevased üliõpilased, teadlased ja ettevõtjad on need, kes mõtlevad piirideta. Kuna Eesti ajalugu kirjutatakse juba täna, siis on oluline, et noored näeksid ja kogeksid võimalikult vara, et oskus mõelda laialt, kasutada teadmisi erinevatest eluvaldkondadest ning avastada ja luua, on see, mis loob iseendas ja ühiskonnas lisaväärtust,“ ütles Noorma.
Puuri ehitamine on nii oma teoreetilise ettevalmistuse kui ka valmisehitamise poolest täpne ja nõudlik töö. Tegeleda tuli juhtelektroonika ja tarkvara arendamisega ning füüsikaliste stimulatsioonidega – ja seda kõike ilma otsese juhendamiseta.
„Juhendajate roll oli malevlasi toetada, sekkudes protsessidesse võimalikult vähe, sest reaalainetega tegelemise võlu on ise midagi valmis ehitada ja tööle panna. Vaid ise eksides, otsides ja uuesti lahendades said malevlased õpikogemuse, mis toetab nende edasisi tegevusi igapäevaelus, koolis ja tulevikus ka ülikooli astudes – see on oskus ise õppida ja lahendusi otsida,“ rääkis teadusmaleva vanem, Tartu ülikooli füüsikatudeng ja telesaate Rakett 69 viienda hooaja võitja Karl Reinkubjas.
„Töötasime teadusmalevas põhimõttel, et malevlased arutavad ja loovad oma ideed iseseisvates uurimisrühmades. Meeskond arenes tänu elavale arutelule, kus iga malevlane sai näidata ja õpetada teistele meeskonnaliikmetele oma tugevusi. Vaid ühine uudishimu ja iga liikme panus viis lõpuks eduka ülesande täitmiseni,“ sõnas Reinkubjas.

Teaduse erinevaid tahke tutvustati ka läbi teiste ülesannete. Näiteks püstitasid malevlased Tartu ülikooli Physicumi katusele kuus meetrit kõrge ja 7,2 meetrit laia amatöörraadio antenni ning analüüsisid ESTCube-1 poolt kogutud andmeid.
Teadusmalevas osales 13 gümnasisti Eestist ja Lätist. Osalejad valiti kandidaatide hulgast välja seniste tulemuste alusel õppetöös, olümpiaadidel või Rakett 69 saates.
Teadusmalev toimus juba neljandat korda. Ettevõtlikke malevlasi toetas stipendiumiga Tartu Hansa Rotary klubi.
Allikas: TÜ

Tartu ülikooli teadlased loovad keskuse uute funktsioonidega disainerrakkude arendamiseks

2/18/2015

Euroopa Komisjoni ERA Chair meetmest saadud 2,5 miljoni euro suurune toetus tugevdab Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudist alguse saanud sünteetilise bioloogia keskuse stardipositsiooni. Sünteetiline bioloogia on viimastel aastatel esile tõusnud uus teadussuund, mille eesmärk on konstrueerida uute funktsioonidega rakke, mis võivad tulevikus muuta terveid tööstusharusid.
Tartu ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor, projekti koordinaator Mart Loog avaldas heameelt, et Euroopa Komisjoni tippeksperdid on keskuse loomisele oma kõrge hinnangu andnud. Nüüd on TÜ teadlased keskuse elluviimisele üks samm lähemal.
Loogi sõnul on sünteetilise bioloogia eesmärk konstrueerida uute funktsioonidega rakke ehk ümber programmeerida biomolekulaarseid süsteeme rakkudes.

Disainerrakud muudavad tulevikus terveid tööstusharusid
„Sellised disainerrakud muudavad tulevikus terveid tööstusharusid, sest neid saab programmeerida täitma paljusid praktilisi ülesandeid, nagu näiteks kemikaalide või ravimite tootmine ja haiguste diagnostika,“ rääkis Loog, lisades, et huvitavaid võimalusi pakuvad rakendusteks ka intelligentseks disainitud mikroobikogumid, mis on võimelised tegema keerulisi arvutusi, et luua mõtestatud kommunikatsioon kogumi rakkude vahel.
Sünteetiline bioloogia erineb põhimõtteliselt juba aastakümneid tuntud bio- ja geenitehnoloogiast selle poolest, et disainerrakkudes kasutatakse sootuks laiemapõhjalist, standarditel ja moodulitel põhinevat süsteemidisaini. Sellise lähenemise eelduseks on viimastel aastatel kordades odavnenud sünteetiline DNA, mis võimaldab kiirelt ja sisuliselt piiramatus ulatuses rakkude DNA koodi ümber programmeerida.
Süsteemse lähenemise võimalus rakkude disainis on maailma tippülikoolide sünteetilise bioloogia keskustesse meelitanud lisaks bioloogidele ja keemikutele palju inseneriharidusega inimesi. Sünteetilisest bioloogiast on kujunenud erialadevaheline teadus.

Vajalikud laborid on olemas, nüüd saame palgata kõrge tasemega spetsialiste
Mart Loogi sõnul võimaldab Euroopa teadusruumi õppetoolide (ERA Chair) projekt tuua keskusesse vajalik kompetents ehk palgata Tartu ülikooli juurde teadustööd tegema kõrgetasemelise sünteetilise bioloogia taustaga spetsialiste või terve spetsialistide meeskond.
„Tehnoloogiainstituudis on ainulaadne olukord, sest meil on olemas tipplaborid kõigi peamiste sünteetilises bioloogias kasutatavate rakusüsteemide alal: imetaja rakud, taimerakud, bakterid ja pärm. Lisaks on meil tugev inseneriteaduse külg arukate materjalide ja seadmete labori näol. Ehk siis see, mida instituudi algusaegadel peeti võib-olla kummaliseks koosluseks, võib tulevikus osutuda ideaalseks kombinatsiooniks bioloogia ja inseneriteaduse sidumisel sünteetilise bioloogia ühisnimetaja alla,“ rääkis Loog.
Euroopa Teadusruumi õppetoolide projekt panustab ka oluliselt doktori- ja magistriõppe kvaliteedi tõstmisesse. Lisaks on loodaval sünteetilise bioloogia õppetoolil oluline roll ka uues ingliskeelses bakalaureuseõppekavas „Science and Technology“.
Keskusesse on plaanis luua ka spetsiifilise aparatuuriga tuumiklabor, kus uurimislaborid ja spin-off-firmad saavad lihtsalt testida omaloodud disainerrakkude prototüüpe, et jõuda kiiremini ja väiksema rahakuluga nende reaalse rakendamiseni.
„Mart Loogi eestvedamisel avatav keskus katab Tartu ülikooli jaoks kõik olulisemad tegevussuunad sünteetilise bioloogia vallas, tänu millele saame olla teadus- ja arenduspartneriks uutele kiiresti arenevatele innovaatilistele tööstusharudele. Ühelt poolt panustab see kvaliteetse alusuuringute rahvusvahelise eesliini kaudu teaduse arengusse ja teiselt poolt loob konkurentsieelise uutele ettevõtetele,“ ütles Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm.
Allikas: TÜ

Emakeelne ülikool tähistab 95. aastapäeva

11/24/2014

1. detsembril 1919 alustas Tartu ülikool tegevust emakeelse ülikoolina. Rahvusülikooli 95. aastapäeva puhuks korraldatud sündmused ja üritused saavad suurema hoo sisse juba sel nädalal.
„Rahvusülikoolina kanname üha mitmekülgsemas rahvusvahelises keskkonnas vastutust eestikeelse kõrghariduse püsimajäämise eest. See on omaette väärtus, kui ühel väiksel rahval on üleilmses ühiskonnas oma väike, aga püsiv teaduskeel ja maailmas hinnatud kultuuripärand,“ rääkis rahvusülikooli 95. aastapäeva korraldustoimkonna esimees, Tartu ülikooli õppeprorektor Martin Hallik, lisades: „Sellest tulenevalt on aastapäevaga seotud avalikud sündmused ja üritused pühendatud kultuurile, keelele ning rahvusülikooli kujunemisele ja rollile nii Eestis kui ka rahvusvahelises kontekstis.“

Rahvusülikooli 95. aastapäeva üritused toimuvad 27. novembrist 5. detsembrini, ent juba tänasest on kõigil huvilistel võimalus oma teadmised ülikoolist proovile panna virtuaalses mälumängus „Targaks ülikoolis“ ülikooli kodulehel (www.malumang.ut.ee).
Neljapäeval, 27. novembril kell 12 taasavatakse Tartu linna avalik fotogalerii, von Bocki maja otsaseina fotonäitus „Ülikooli näod“, kust vaatavad vastu mõned Tartu ülikooli teenekad, nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tuntud, ühiskondlikult aktiivsed ning tudengite hulgas armastatud õppejõud, teadlased ja professorid.
Aastapäeva kõrghetke tähistatakse esmaspäeval, 1. detsembril kell 12 aktusega ülikooli aulas, mille raames nimetatakse Tartu ülikooli audoktoriks viis väärikat välisprofessorit, antakse kätte 120 doktoridiplomit ning tunnustatakse Rahvusmõtte auhinna üleandmisega inimest, kelle looming on Eesti kultuuri, rahvast ja riiklust enim teeninud.
Aastapäeva raames toimub veel:

27. novembril kell 11 Eesti keelenõukogu seminar „Demograafia ja eesti keel“ ülikooli raamatukogu konverentsisaalis;
27. novembril kell 20 Eesti popansamblite kontsert Tartu üliõpilasmajas (Kalevi 24). Esinevad Vaiko Eplik & Eliit, I Wear* Experiment, Tiger Milk ja POSÕ;
28. novembril kell 16 aastal 1972 ülikooli lõpetanud eesti filoloogide mälestuskogumiku „Eesti keeles ja meeles“ esitlus ülikooli senati saalis;
1. detsembril kell 12 aktus, kell 17 tõrvikrongkäik (Vanemuise 46 õppehoone eest) ja kell 19 ülikooli ball Vanemuise kontserdimajas;
2. detsembril kell 14 raamatu „Rahvusvahelised rahvusteadused rahvusülikoolis" esmaesitlus ülikooli muuseumi valges saalis Toomel;
5. detsembril kell 10 konverents „Ühiskonda muutvad teadused rahvusülikoolis“ ülikooli muuseumis Toomel.

Avatavate näituste ja põhjalikuma kavaga tutvu www.ut.ee/et/rahvusulikool95.
Allikas: Tartu ülikool