Category: Näitus - MÕTTED JA JUTUD EHK AUSALT ELUST SEKKA HOOGSALT UUDISEID

National Geographic esitleb eksklusiivset telesarja esimesest mehitatud missioonist Marsile

11/7/2016

National Geographic kanalil esilinastub sel pühapäeval, 13. novembril populaarteaduslik sari „Marss“ (Mars), mis proovib ennustada, kuidas õnnestub esimene mehitatud ekspeditsioon punasele planeedile aastal 2033. Lavastatud lugu täiendavad intervjuud Marsist Elon Muski, Neil deGrasse Tysoni ning mitmete NASA kosmoseteadlastega.
Vaata treilerit SIIT!
Aastal 2033 maandub Marsil kosmoselaev Daealus, mille pardal on kuus astronauti. Kuigi sarja keskne jutustus on väljamõeldis, on režissöörid Brian Grazer ja Ron Howard teinud selle kokkupanekul tihedat koostööd kosmoseteadlastega, et kogu tegevustik oleks võimalikult lähedane reaalsusele – sellele, mis esimest inimestega Marsi-missiooni ühel hetkel ees ootab. Kuueosaline sari jälgib tulevikumissiooni käekäiku esimeste murrangulise tähtsusega aastate jooksul.

Lisaks tulevikule vaatab sari ka olevikku: sarjas räägivad Marsist ning inimeste korduvatest katsetest seda planeeti avastada SpaceX asutaja Elon Musk, endised astronaudid Charles Bolden, John Grunsfeld, astrofüüsikud Neil deGrasse Tyson, Jedidah Isler ja mitmed teised kosmoseeksperdid nii NASAst kui teistest olulistest valdkonna organisatsioonidest.
FOX Networks Group’i Baltimaade turundus- ja kommunikatsioonijuhi Sille Ruusi sõnul on sarja näol tegemist suure produktsiooniga, mis võtab kokku kõik, mida praeguseks punasest planeedist teatakse. „Marsis nähakse võimalikku teist koduplaneeti inimkonnale. Praegu tehakse põhjalikke ettevalmistusi esimeseks mehitatud ekspeditsiooniks, mis võib kätte jõuda varem kui arvatagi oskame. National Geographicu poolteaduslik sari annab vaatajatele täpselt ja kompaktselt kogu teadaoleva info Marsist ning sellest, mida võib oodata esimesest astronautidega missioonist,“ rääkis Ruus.

Alates laupäevast on Viru Keskuses avatud National Geographicu näitus Marsist, mis on vaadatav keskuse Tammsaare-poolses koridoris novembri lõpuni. Näitusel saab näha orbitaaljaamadest ja satelliitidelt tehtud kaugfotosid Marsist ning marsikulgurite poolt tehtud lähivõtteid Marsi pinnavormidest, pinnasest jne.
Lavastatud Marsi-missioonist on valminud ka digitaalne platvorm: www.MakeMarsHome.com
„Marss“ esilinastub pühapäeval, 13. novembril kell 18.00 National Geographic kanalil.

Sarja „Marss“ esitlemisega teatab National Geographic ka oma brändi uuendamisest, mis hõlmab kõikide National Geographicu võrgustikku kuuluvate kanalite (ajakiri, telekanal, produktsioon jne) brändide visuaalset ühtustamist ning loosungi „Further“ kasutuselevõtmist.
Allikas: FOX Networks Group Estonia

Art Priori kunstinäitused pakuvad erinevaid meeleolusid ja rütme

1/8/2016

Kunstirestorani Art Priori suures saalis võib möödunud aasta lõpust näha näitust "Baltisaksa kunsti roll Eestis", samas on teise korruse saalis endiselt nauditav ekspositsioon 1960. aastate Eesti kunstnike loomingust ja VIP-saalis on väljas 15.-17. sajandi saksa ja flaami kunstnike teoseid.
Art Priori esindaja, Haus Galerii omanik ja kuraator Piia Ausman rääkis, et esimese korruse suures saalis on välja pandud kümmekond tuntud suureformaadilist figuraalkompositsiooni ja loodusmaali, mille autoriteks on Eesti juurtega baltisaksa kunstnikud, kellest võib kõneleda rahvusvahelises mastaabis, nagu Oskar Hoffmann, Eduard von Gebhardt, Eugen Gustav Dücker jt. Nende teosed on valminud 19. sajandi teise poole klassikalise kunsti perioodil, need kunstnikud kuulusid Düsseldorfi koolkonda, mis lähtus euroopalikest ja rohkem kosmopoliitsetest suundadest, samas kui tolle aja Eesti kunstnikud alustasid mõneti algusest, iseendast ja modernsetest kunstisuundadest.
Hoffmann on tuntud rohkem suurejooneliste mere- ja maastikumaalide poolest, Gerbhardt nägi end Euroopa maali- ja usutraditsioonide jätkajana, mitte uue maailma loojana, Dücker aga pöördus ülemaailmsest edust hoolimata sageli sünnikohta Saaremaale, kus valmisid ka mitmed tema kõige nimekamad tööd, mida saab kõrvutada tema teise lemmikpaiga Rügeni saarega.

Teine ekspositsioon ühendab endas möödunud sajandi 60-te aastate avangardistlike Eesti kunstnike teoseid, kes viljelesid vastukaaluks 1950. aastate realistlikule kunstile abstraktset novaatorliku suunitlusega kunsti. Seal on väljas Malle Leisi, Edgar Valteri, Leonhard Lapini, Elmar Kitse, Erich Haameri ja teiste tolle perioodi kunstnike teoseid.
"Need kaks näitust loovad Art Prioris vahelduvaid meeleolusid ja rütme," arvab Piia Ausman. Pidid on pärit erakogusest ja neid võib Art Prioris nautida veebruari lõpuni.
Lisainfo www.artpriori.ee
Allikas: Art-Life Projekt 

Lennusadamas avatakse suur välisnäitus Lõunapooluse vallutamisest

8/28/2015

Roald Amundsen. Foto: American Museum of Natural History.

Täna õhtul avatakse Lennusadamas USA, Prantsusmaa ja Kanada muuseumide mahukas ühisnäitus „Võidujooks maailma lõppu“, mis kirjeldab maadeavastuse ajaloo üht kõige dramaatilisemat peatükki: Lõunapooluse vallutamist. Näitust täiendab Meremuuseumi loodud väljapanek „Jäine teaduslabor“, mis kirjeldab Eestist pärit inimeste tegemisi Antarktikas.
Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul annab „Võidujooks maailma lõppu” taaskord kohalikule publikule võimaluse näha maailmatasemel näitust, ilma, et selle nägemiseks peaks sõitma tuhandeid kilomeetreid. „Lõunapooluse vallutamise lugu on kindlasti üks kõige värvikamaid peatükke maadeavastuse ajaloos ning meil on hea meel tutvustada seda kaasahaaravat ja traagilist lugu Eesti publikule,” lausus Dresen.

Näitus kirjeldab põhjalikult esimeste inimeste jõudmist maailma kõige külmemasse paika – Lõunapoolusele. See on lugu eesmärkide saavutamise hinnast, teotahtest ja inimvõimete piiride ületamisest. Robert Falcon Scotti juhitud brittide meeskond ning norrakad, kelle eesotsas oli kogenud polaaruurija Roald Amundsen, jooksid võidu ihaldatud tiitlile – olla esimene inimene Lõunapoolusel. Seda, kuidas erinevad meeskonnad selleks valmistusid ning millised raskused neid ees ootasid, saab teada näitust külastades.
Lisaks traagilistele lugudele tutvustab väljapanek Antarktika imekaunist loodust ning kirjeldab sealset teadusele pühendatud tänapäeva. „Oleme eraldi loonud ka Eestit puudutava osa, kus põhjalikumalt kui kunagi varem kirjeldatakse meie endi inimeste tegemisi ja teadustööd Antarktisel,” lisas Dresen.

Oluline näitusega kaasnev uuendus puudutab ka piletite müüki: lisaks Meremuuseumi kassadele on näituse piletid müügil ka Piletilevis ning eelmüügist ostetud piletiga ei pea enam kohapeal kassajärjekorras seisma. Kõik sellised piletid kehtivad vabalt valitud kuupäeval kuni näituse lõpuni.

Näituse „Võidujooks maailma lõppu“ on korraldanud American Museum of Natural History (New York, USA), Musée des Confluences (Lyon Prantsusmaa) ja Royal British Columbia Museum (Victoria, Kanada). Eestit puudutava osa „Jäine teaduslabor“ on loonud Eesti Meremuuseum, kuraatorid Mihkel Karu ja Feliks Gornischeff.
Mõlemad väljapanekud on avatud kuni 3. aprillini 2016.
Allikas: Eesti Meremuuseum

NUKU muuseumi uuel näitusel saab piiluda näitleja garderoobi

2/19/2015

Helle Laas "Ajarefrääni" proovis. Foto: Sander Põldsaar

Järgmisel nädalal esietenduva lavastuse „Ajarefrään“ eel avab NUKU muuseum temaatilise näituse „Näitleja – Helle Laas“.
Näituse looja ja muuseumi juht Maria Usk sõnab, et näitlejanäitus jääb muuseumi püsiekspositsiooni pikemaks ajaks, küll aga muutub igal poolaastal näitleja, kelle salapärasesse maailma on võimalik piiluda. „Alustame näitleja-ekspositsiooni meile kõigile väga armsa lavastaja ja näitleja Helle Laasiga, kelle loomingust on alguse saanud pea kõikide nukuteatris käinud laste teatriarmastus ja kes on Nukuteatri üks kauaaegsemaid näitlejaid.“
Väljapanekut vaatama tulles satub külastaja sinna, kuhu ta enamasti ei pääse – näitleja garderoobi, kust saab alguse kogu teatrimaagia. „NUKU muuseumisse kolinud garderoobi tulles on igaühel võimalus proovida, mis tunne on olla näitleja, istuda peegli ees ja muutuda kellekski hoopis teiseks. Näitusel saab proovida ehtsa garderoobilaua juurde kuuluvaid parukaid, kõrvu, ninasid ja kostüüme. Mõnikord viibib garderoobis ka näitleja ise, kuid alati on kohapeal olemas Helle Laasi ideed, mõtted, lavatööd ja isiklikud esemed. Kohapeal saab teha endast mõned teatraalsed pildid, mängida teatrit või kirjutada-joonistada midagi armastatud näitlejale. Näituse raames on gruppidel võimalik osaleda ka grimmi õpitoas ja meisterdada mõnd Helle Laasi lavastustest tuttavat nukku,“ kirjeldab muuseumi juht.

Ühe põneva osana uuest näitusest moodustavad kõikvõimalikud nukunäitlejate kostüümid – nukunäitleja peab oskama olla kell, inimene, loom ja ka nähtamatu. Kõik kostüümid leiavad oma koha muuseumi püsiekspositsioonis.
Uute eksponaatidena on muuseumisse jõudnud ka novembris oma viimase etenduse andnud „Jussikese seitse sõpra“ lavastuse nukud koos armsaks saanud Jussikese kostüümiga.

Näitus „Näitleja: Helle Laas“ avamine toimub 20. veebruaril kell 15 NUKU muuseumis.
Näitus jääb avatuks uue hooaja alguseni.
NUKU muuseum on avatud T–P kell 10–19 (viimane sissepääs kl 18).
Allikas: NUKU teater ja muuseum

Kaido Haagen ja Jarek Jõepera esitlevad hülgepilte

2/5/2015

Hallhüljes. Foto: Jarek Jõepera

Alates tänasest on RMK Tallinna kontori aatriumis üleval lõppenud viigriaastale pühendatud fotonäitus „Kaks meest, kaks hüljest”.
Ajakirja Loodusesõber eestvedamisel kokku pandud näitus sündis sõpradest fotograafide Kaido Haageni ja Jarek Jõepera fotodest, millest paljud on pildistatud retkedel koos hülgeuurijatega. Eestis vetes elavad viigerhülged ja hallhülged. Pealtnäha sarnaste loomade erinevused saavad näitusega selgemaks: fotodel on näha viigerhülge rõngasmustreid ja tema meelispaiku – lesimiskive – ning hallhülge laigulist kasukat ja lemmikkohti mererannal.

Viigerhüljes (Pusa hispida) on arktilise mere tulnukas, kes on elanud meie randades niikaua, kui siin randa on olnud. Viigril läheb kehvemini kui tema suuremal suguvennal hallhülgel, kuna Läänemere kasvav inimmõju survestab viigrit rohkem kui tema liikuvamat suguvenda. Lisaks vajab viiger poegimiseks püsivamaid jääolusid. Eesti vetes arvatakse elavat umbes 1000 looma. Viigerhüljes kuulub kaitstavate liikide teise kategooriasse.

Hallhülgel (Halichoerus grypus) läheb viigrist veidi paremini, ta on kolmanda kaitsekategooria liik. Halli liikuvus Läänemerel tagab talle paremad ellujäämisvõimalused ning soojadel talvedel pole ta nii haavatav kui viiger. Nõnda on hallhülge arvukus ka tasapisi kasvama hakanud. Eesti vetes elab viimastel andmetel 5300 hallhüljest.

Et kaitsealuseid loomi hoida, võib viigerhüljeste elupaiku külastada erilubade alusel, sealhulgas ka pildistamiseks. Kaido Haagenil ja Jarek Jõeperal on õnnestunud hülgeuurijate abiga pääseda viigritele lähedale.
Kaido Haagen on Eesti parimaid veealuse maailma pildistajaid. Kaidot on pärjatud mitmete auhindadega, sealhulgas Baltikumi loodusfoto grand prix aastal 2011.
Jarek Jõepera on kirglik loodusfotograaf ja võitnud mitmeid kõrgemaid Looduse Aasta Foto konkursi auhindu, sealhulgas Looduse Aasta Foto grand prix aastal 2009.
Näituse pani kokku ajakiri Loodusesõber, toetajateks Keskkonnainvesteeringute Keskus ja RMK. Näitus RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) on avatud märtsi lõpuni, esmaspäevast reedeni kell 9-18. Näitus on külastajatele tasuta.
Allikas: RMK

Eesti esimesel 3D näitusel teevad hääleproovi tuntud Eesti lauljad

12/28/2014

Näitusel saab näha Lenna Kuurmaa, Liisi Koiksoni, Epp Kõivu, Stig Rästa, Mihkel Raua ja teiste tuntud Eesti lauljate hääleproovi.
Näitus „Hääleproov“ viib meid kujutletava lava taha, kus me näeme ja kuuleme, kuidas 12 Eesti lauljat laulavad enne esinemist häält lahti. See on põnev helide rännak maalähedasest jörinast kuni kõige kosmilisemate helivibratsioonideni. Kõik helid näitusel on töötlemata ja sisse lauldud filtriteta. Esmakordselt omab heli näitusel omaette mõõdet. “Kui varem olen ma heli kasutanud pigem meeleolu loomiseks, siis seekord on pilt ja heli omavahel tugevalt seotud ja heli justkui aitab äratada pildid ellu,” selgitas näituse autor fotograaf Virgo Haan.
Idee 3D’s pildistada sai Haan peale seda, kui käis tütrega kinos vaatamas filmi „Lumekuninganna ja igavene talv“. 3D liikuvate piltide näituse pildistamiseks kasutas Haan iseehitatud meigipeegli valgust, lihtsat papist tausta ja kahte Sony α7r kaamerat.
Näitusel on kasutatud staatilisi fotosid, millele onhiljem lisatud paralax efekt. “Kasutasin ülikvaliteetse Sony α7r kaamera kõrval selle identse seadistusega kaksikvenda,” rääkis Haan. Kaamerad on asetatud kergelt sissepoole suunatult horisontaalselt tasasele pinnale ja nad on sünkroniseeritud infrapuna päästiku abil. Tänu väga suurele pildiformaadile saab näitust näidata ka uutest 4K kinoprojektoritest kõrvuti Hollywoodi filmidega.
Olulist rolli mängivad pildil ka pika säriga joonistatud valgusrajad, mis lisaks ilusaks olemisele aitavad võimendada paralax liikumist.

Vaata siit kuidas näitus valmis: https://www.youtube.com/watch?v=01YLt9MjI38

Näitust saab näha suurel kinolinal alates 15. detsembrist Tallinnas Solarise kinos ja Pärnus Apollo kinos. 3D filme vaadates näeb 3D versiooni ja tavalisi filme vaadates näeb 2D versiooni.

Näitusele andsid oma näo ja hääle:

Liisi Koikson
Epp Kõiv
Lenna Kuurmaa
Eva Vaino
Laura Remmel
Anna Põldvere
Mihkel Raud
Robin Juhkental
Tommy Boy
Tommy Cash
Stig Rästa
Robert Linna

Näod värvis ilusaks ja juuksed ajas sassi super andekas Triin Lepp.
Allikas: Louder

EnDA SILMAGA: Words & Works from a World Away

11/17/2014

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on kohe mitu head ja uut asja, millega silmi ja hinge rõõmustada. Kohe trepist üles ja paremat kätt on trepigaleriis Austraalia ja Eesti ehete ja objektide näitus "Words & Works from a World Away" ("Sõnad ja tööd sealt kaugelt").
Eesti on lähedal ja Austraalia on kaugel. Või hoopis vastupidi. Mida me teame neist ja nemad meist? Neist punktidest lähtudes loodigi hulk esemeid/ehteid, mis jutustavad nii meie kui nende lugu. Autraallased rääkisid, mida nad teavad Eestist, millised on tekkivad mõtted ja seosed ning meie inimesed siin rääkisid oma seostest ja märksõnadest, mis tekivad Austraaliale mõeldes. Kunstnikud korjasid oma kodumaa kohta käivad (kauged) mõtted ja andsid neile eseme/ehte kuju. Need esemeteks saanud "Kauge Maa Mõtted Meie Kohta, Millele Ise Kuju Andsin" ongi nüüd vaadata.
Kaugelt paistavad ikka asjad teistmoodi, mõnikord otsesemad ja ilustamata; teinekord suisa veidra nurga alt. Aga tihti imelised ja ilusad. Nagu inimese hing on. Või vähemalt ikka veel mõnel on. Nii siin kui seal. Lähedal ja kaugel.
Igatahes on vaadata ja mõelda.
<8/10, Piret >

Osalevad kunstnikud:
Linda al-Assi [EST]
Robert Baines [AUS]
Nicholas Bastin [AUS]
Robin Bold [AUS]
Zoe Brand [AUS]
Melissa Cameron [AUS]
Anna Davern [AUS]
Mark Edgoose [AUS]
Rita-Livia Erikson [EST]
Ulvi Haagensen [EST]
Mary Hackett [AUS]
Kirsten Haydon [AUS]
Nils Hint [EST]
Naoko Inuzuka [AUS]
Annika Kedelauk [EST]
Inari Kiuru [AUS]
Aija Kivi [EST]
Keiu Koppel [EST]
Katarina Kotselainen [EST]
Teresa Lane [AUS]
Urmas Lüüs [EST]
Kadri Mälk [EST]
Claire McArdle [AUS]
Hans-Otto Ojaste [EST]
Kaire Rannik [EST]
Anne Reinberg [EST]
Adolfas Šaulys & Mari Relo-Šaulys [EST]
Mark Vaarwerk [AUS]
Anita Van Doorn [AUS]
Tanel Veenre [EST]
Kuraator: Claire McArdle
Kaaskuraator: Ulvi Haagensen
Näitus on avatud kuni 8. jaanuarini 2015.

Arhitektide Liidu aastanäitusel saab näha lennukaid visioone lasteaiakeskkonnast

10/28/2014

Tänasest avab Disaini- ja Arhitektuurigaleriis uksed Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus pealkirjaga “Mängiv inimene. Kaheksa visiooni lasteaedade arhitektuurist”, kus kaheksa arhitektidest koosnevat tiimi on välja pakkunud oma nägemused arendavast ja loomingulisest lasteaiakeskkonnast. Näitus jääb avatuks 16. novembrini.

„Seekordsele aastanäitusele kutsutud osalejate ülesanne oli esile tuua laste kasvukeskkonna kõige olulisemad ruumilised kvaliteedid, pöörates seejuures tähelepanu lapse arengu toetamisele ning meeldejääva ja köitva ruumi loomisele,“ selgitas näituse kuraator Karin Tõugu. „Iga esitletud projekt on omanäoline ja kannab endas arhitektide isikupärast käekirja. Näitusel esitatud maketid on põnev materjal arhitektuurihuvilisele publikule lähedalt uurimiseks.“
„Tänapäeva lasteaed peab olema koht, mis tundub 25 aasta pärast oma lapsepõlve meenutavale kunagisele lasteaialapsele igati kohane ettevalmistus tema täiskasvanueluks. Tulevikulasteaed peab olemas olema juba täna,“ lisas näituse teine kuraator Kadri Klementi. „Lennukad visioonid ei tähenda tingimata midagi teostamatut. Nagu selgus avamisele eelnenud vestluses lasteaia töötajatega, on kõik esitletud ideed ka praktikas kasutatavad ning annavad seejuures hea võimaluse diskussiooniks lastele disainitud keskkonna üle.“

Näitusel on oma nägemused välja pannud kaheksa arhitektide tiimi: Hanno Grossschmidt, Mark Grimitliht, Tomomi Hayashi (HGA), Mirko Traks, Henn Runnel, Karin Bachmann (KINO Maastikuarhitektid), Mari Rass, Larissa Kondina, Ott Alver, Alvin Järving, Kaidi Põder (Arhitekt Must), Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk (SALTO), Vahur Sova, Andres Kull (Teigar Sova Arhitektid), Margit Argus, Margit Aule, Mae Köömnemägi, Liisa Valdmann (KAOS Arhitektid), Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann (KUU Arhitektid) ning Katrin Koov, Kalle Komissarov, Eve Komp ja Grete Veskiväli.

Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus on avatud Arhitektuuri- ja Disainigaleriis, aadressil Pärnu mnt 6, esmaspäevast-pühapäevani kell 12.00-18.00.
Ekskursioonid kuraatoritega toimuvad laupäeval, 1. novembril, kell 12.00 ja kolmapäeval, 12. novembril, kell 17,30, registeerimine ingridk@arhliit.ee.

Näituse jaoks spetsiaalselt loodud kataloogis on ülevaade kõigi kaheksa osaleja projektidest, intervjuu lasteaia Väike Päike töötajatega ning filosoof Eik Hermanni essee mängu teemal. Ühtlasi saadab näitust graafilise disaineri Epp Õlekõrre loodud visuaalne identiteet igaühe kujutluste ruumis tegutsevate aktiivsete tegelastega, kes on jõudnud nii plakatile, kataloogi lehekülgedele kui ka näitusesaali seintele illustratsiooniks.
Näituse valmimist toetavad: Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Ettevõtlusamet, Tartu linn, Pärnu linn.
Allikas: Eesti Arhitektide Liit

NUKU muuseum avab varjuteatrinäituse „Peidus pool“

10/28/2014

Sel reedel, 31. oktoobril kell 15, avab NUKU muuseum uue näituse „Peidus pool“, mis toob külastajate ette nukuteatri kõige vanema liigi – varjuteatri.
Muuseumi juht ja näituse koostaja Maria Usk ütleb, et varjuteatri loomise lihtsuse taga on peidus palju põnevaid lahendusi. „Varjuteatris saab vähese materjaliga luua imesid. Varjumaailma tekkimiseks on vaja vaid valgust ja kujutlusvõimet. Varjudel on uskumatult võimas visuaalne mõju. Me loodame oma väljapanekuga pakkuda mõtlemisainet ning julgustada kõiki huvilisi seda lihtsat ja geniaalset teatriliiki katsetama. Selleks pakume võimalust osaleda töötubades, kus saab ise teha erineva raskusastmega varjunukke ja õppida varjunukkudega mängimise ABC-d,“ lisab ta.

NUKU muuseumi jaoks on varjuteatrinäitus esimene samm 2016. aastaks valmiva uue osalusvõimalustega ekspositsiooni loomisel. Tavapärasele vaatamisele lisaks on näitusel võimalik ka oma kätega varje luua ning ise varjuks muutuda.
Näitus „Peidus pool“ sündis ühistööna. Nukumeister Annika Aedma on loonud siluetitehnikas imelise muinasjutumaailma ning teinud varjunukkude tehniliste võimaluste tutvustamiseks põnevaid näidiseid, peakunstnik Britt Urbla Keller on ehitanud olmeesemetest üllatavaid varjumaailmu. Helikujundaja Liina Kullerkupp on loonud varjudemaailma tutvustava helimaastiku ning varjude tekkimiseks peamise – valguslahendused – on välja mõelnud NUKU teatri valgusala juhataja Madis Kirkmann,“ kirjeldab Usk näituse sündi.
Gruppidel on võimalik tellida näituse külastamiseks giidiga ekskursioone ning eakohaseid õpitubasid. Näitus jääb avatuks 7. juunini 2015, näitusele pääseb muuseumipiletiga.
Allikas: NUKU teater