Humanitaarabi antakse tõeliselt suurde hätta, näiteks loodusõnnetuste või sõja keskele sattunud inimestele. Abi tagab inimestele põhivajadused, nagu peavari, toit, puhas joogivesi ja meditsiiniabi. Tänase seisuga on üle 60 miljoni inimese sunnitud oma kodudest lahkuma. See on pärast II maailmasõda suurim arv kodu kaotanuid ja abi vajajaid.
Tulevikuprognoosid näitavad, et vajadus kiire abi järele aina kasvab. See on tingitud äärmisest vaesusest – ainuüksi Sahelis elab 20 miljonit inimest nälja piiril. Sagenenud on loodusõnnetusted – kogukonnad ja riigid ei jõua pärast katastroofi taastuda ning riike ei ehitata piisavalt kiiresti üles. Ka sõjalisi konflikte on järjest enam – Jeemenis vajab abi paarkümmend miljonit inimest, Süüria konflikti tõttu kannatavad 12,2 miljonit inimest ning Lõuna-Sudaanis seisavad 4.6 miljonit inimest silmitsi tõsise toidupuudusega.
Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaeksperdi Anna Karolini sõnul ei panusta maailm humanitaarabisse piisavalt. “Abi andmine õigel ajal aitab ära hoida tuleviku konflikte ja kriisi levimist teistesse riikidesse, ent keerulises maailmas on konflikte ja seega abi vaja järjest rohkem. Globaalse humanitaarabi aastane rahaline maht on võrdväärne umbes 350 õhuväe hävitaja maksumusega. Juba Ameerika Ühendriikidel on neid kuus korda rohkem. Humanitaarabi päeva maksab meeles pidada juba sellepärast, et abi andmise vajadusele pöörataks avalikkuses rohkem tähelepanu,” lisas Karolin.
Külasta www.worldhumanitarianday.org lehekülge, et lugeda teisi inspireerivaid lugusid ning jagada ka oma pere lugu. Aita mõista ja teha maailm inimväärsemaks!
Sel kuul pööratakse suuremat tähelepanu humanitaarkriisidele kogu Euroopas, sest 2015 on Euroopas arenguaasta ning augustikuu teema on humanitaarabi.
#SHAREHUMANITY
Allikas: Arengukoostöö Ümarlaud