Baltikumi esimene Hiltoni hotell, Hilton Tallinn Park, avas oma online broneeringute keskkonna. Turistid ja ärireisijad saavad reserveerida tube 1. septembrist algavateks külastusteks.                         
Hilton Tallinn Parki tegevdirektori Daniel Habersatteri sõnul on Hilton Tallinn Parki avamine oluline tähtsündmus nii Tallinna kui ka kogu Eesti turismisektori jaoks. "Hiltoni brändi Eestisse toomine Hilton Worldwide esmaklassilise hotelli avamisega tähistab uut standardit Eesti majutussektoris. Meie eesmärk on hotell avada sellel suvel ning kõik ehitustööd kulgevad plaanipäraselt," lisas Habersatter.
 
Hilton Tallinn Park hotellis on 11 erinevat tüüpi tuba, alates klassikalistest, kuid modernse viimistlusega külalistubadest, kuni erakordsete sviitideni vaadetega Tallinna lahele. Kõige suursugusem on 200 m2 presidendisviit, mis on omasuguste seas Tallinna üks suurimaid. Sviidis on kontoriruum, söögituba kümnele inimesele ja eraldi tuba riietumiseks ja jumestamiseks.
Hilton Tallinn Park hotellis on kokku 202 tuba, millest 27 on moodsa sisekujundusega sviidid. Hoone kõrgeimal korrusel asub esmaklassiline äriklassi lounge. Hotellis on kümne tipptasemel koosolekuruumiga konverentsikeskus  ning üks Tallinna suurimaid ballisaale.

"Alates online broneerimise avamisest oleme saanud suurel hulgal päringuid üle kogu maailma," lausus Habersatter. "Meie eesmärk on olla eelistatuim hotell äri- ja puhkusereisijate, ürituste korraldajate ja kui ka kohalike seas. Globaalselt tuntud brändina aitab Hilton tutvustada Eestit turismisihtkohana kogu maailmas," lisas ta.
 
Hilton Tallinn Park:
Hilton Tallinn Park hotell ja konverentsikeskus on 202 toaga kõrgkvaliteetne elamus. Hotell on varustatud kaasaegseima tehnikaga, mis teeb ürituste läbiviimise sujuvaks. Konverentsikorrusel asub 10 koosolekuteruumi ning Tallinna üks suurim ballisaal, mis mahutab ligi 520 inimest. Konverentsiruumid mahutavad kokku umbes 800 delegaati. Hotelli külalistel on võimalus nautida suurepäraseid spa-teenuseid, jõusaali ja teisi lõõgastumisvõimalusi.
Hilton Tallinn Parki restoranis The Able Butcher steakhouse´is ja kohvik-baaris Linnutee on nii Eesti elanikel kui külalistel teistest riikidest võimalik nautida põnevaid ning värskendavaid toiduelamusi. Hilton Tallinn Park Hotell asub Tallinna kesklinnas Politseipargi kõrval. Hotellist avanevad vaated Tallinna vanalinnale, kesklinnale ja Tallinna lahele. Tallinn Hilton Park hotell avatakse 2016. aasta suvel. 
Hilton Tallinn Park hotelli saab broneeringuid teha:
www.tallinnpark.hilton.com
 
Fakte Hilton Tallinn Park hotelli kohta:

• 12 korrust ja 202 tuba (koos sviitidega)
• 200 ruutmeetrine Presidendi sviit (üks suurimaid Tallinnas)
• Äriklassi lounge hotelli kõrgeimal korrusel
• 10 konverentsiruumi, jõusaal, Eforea Spa sisebasseiniga ning restoran koos baari ja terrassiga
• Olympic Casino 1800 ruutmeetrine Eesti esinduskasiino
• Arhitekt Meelis Press
• Sisedisainilahenduse looja Vertti Kivi
• Ehitaja AS Merko Ehitus Eesti

Allikas: ​Hilton Tallinn Park                                                            

Teadus on Euroopa kultuuri lahutamatu osa, mille edasiandmiseks sageli sõnadest ei piisa, seepärast on oluline oskus näidata teadust läbi pildikeele. Kõige oskuslikumalt tegi seda Eesti aasta teadusfotograafiks valitud Tartu ülikooli keemia instituudi teadur Tavo Romann, kelle võidukas teadusfoto näitab mikroskoobi abil ioonse vedeliku lagunemist kõrge pinge all.
 „Täna, kui pildiline suhtlus on levinud massidesse, on teaduslik tegevus ilma fotograafiat ühel või teisel moel kasutamata võimatu. On valdkondi, kus fotograafiline kujutis on uurimismetoodika osa. Aga ka oma tegevuse ja tulemuste tutvustamise kolleegidele ning teaduse populariseerimise teeb teadlasi tööhoos või oma uurimisobjekti olemust näitav foto palju lihtsamaks,“ ütles žürii liige, loodusfotograaf Urmas Tartes.
 
Eesti teadusfoto konkursile laekus 207 fotot 33 autorilt. Žürii esimees, Tartu ülikooli füüsika instituudi direkor Jaak Kikas rõõmustas, et Eesti teadusfoto tase on läbi konkursiaastate tõusnud. „Valisime parimaid fotograafe viies kategoorias. Oluline on märkida, et Eesti aasta teadusfotograafiks saanud Tavo Romanni pildid leidsid äramärkimist tervelt kolmes kategoorias,“ tõstis Kikas esile, lisades, et kui teaduslik sisu kõrvale jätta, on Romanni võidutöö mikroskoopia kategoorias ka eraldiseisvalt visuaalselt väga efektne.
Tutvu kõigi 2015. aasta Eesti parimate teadusfotodega SIIN!
 
Euroopa ja Eesti teadusfoto võistlus toimub Vikipeedias kui keskkonnas, mis levitab hariduslikku sisu, millel on vaba ligipääs, aktiivne kogukond ja üldine usaldusväärsus. „Vikipeedia hindab teadusfotosid kõrgelt nende inforikkuse tõttu ja nende sobivuse pärast entsüklopeediasse. Nii loodame, et teadusfoto võistlus aitab teineteisele lähendada teadlasi ja veebientsüklopeediat, et võimaldada seeläbi paremat ligipääsu teadusmaterjalidele,“ rääkis vikipedist ja Eesti teadusfoto võistluse žürii liige Ivo Kruusamägi.
 Eesti parimaid teadusfotosid valis žürii, kuhu kuulusid Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor fotograaf Jaak Kikas, vikipedist Ivo Kruusamägi, fotograaf Lauri Kulpsoo, teadusajakirjanik Arko Olesk ning bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.
​
Eesti teadusfoto konkurss 2015 toimus 1. novembrist 15. detsembrini ning parimad teadusfotod ning aasta teadusfotograafi tiitel kuulutati välja 22. jaanuaril Tartu tähetornis. Konkursi eesmärk oli populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist. Eesti võistlus on osa üleeuroopalisest teadusfotode võistlusest. Konkurssi korraldas Wikimedia Eesti. Euroopa tasandi võistlusele laekus ligi 10 000 pilti 40 riigist ja ligi 2200 autorilt. Üldvõitjad selguvad lähema kuu aja jooksul ja need valitakse osavõtvate riikide parimateks arvatud piltide seast.
Allikas: Tartu Ülikool

28. jaanuaril möödub 30 aastat kosmosesüstik Challengeri lennust, mis lõppes plahvatusega kõigest 73 sekundit pärast starti. Teaduskanal National Geographic esitleb spetsiaalselt aastapäevaks valminud dokumentaalfilmi „Challengeri katastroof: kadunud salvestised“, kus juhtunut ja kosmosesüstiku pardal hukkunuid meenutatakse NASA ja ajakirjanike salvestiste ning tollaste ajalehtede väljalõigete kaudu. Dokumentaalfilm on eetris neljapäeval, 28. jaanuaril algusega kell 23.30.
 
Televisiooniülekande vahendusel nägi kosmosesüstik Challengeri hukku 28. jaanuaril 1986. aastal ligi 17 protsenti ameeriklastest, sest süstiku pardal viibis programmi „Õpetaja kosmoses“ raames astronaut ja pedagoog Christa McAuliffe, kes pidi olema esimene õpetaja, kes viib koolitunni läbi otse kosmosest. Pardal viibis veel 6 meeskonnaliiget, nende hulgas ka astronaut ja saksofonist Ronald McNair, kes pidi kosmoses salvestama loo muusiku Jean Michel Jarre’ plaadi tarbeks.
Challengeri katastroofi põhjustas kosmosesüstiku välispaagi plahvatamine parempoolse tahkekütusekiirendi tihendi purunemise tõttu. Pärast õnnetust sattus NASA ränga kriitika alla, sest neli inseneri olid korduvalt hoiatanud, et kiirendi tihendid on ohtlikud ning võivad põhjustada õnnetuse. Pärast katastroofi peatati kõik missioonid kuni parandati vead kosmosesüstikutes. Järgmine missioon startis 29. septembril 1988.
 
„Challengeri katastroof: kadunud salvestised“ linastub National Geographic kanalil neljapäeval, 28. jaanuaril kell 23.30. 
Allikas: FOX International Channels Estonia

Tartu ülikoolil on Eesti suurim vilistlaste kogukond – hinnanguliselt 70 000 vilistlast. Sooviga tihendada vilistlaste kogukonda, siduda neid enam ülikooliga, arendada omavahelist suhtlust ja erialast koostööd, avas Tartu ülikool nii Eestis kui ka Euroopas uudse vilistlasvõrgustiku www.utalumni.ee, millesarnast kasutab näiteks ka Oxfordi ülikool.
 „Väga suur hulk Tartu ülikooli vilistlasi on oma erialases tegevuses, ettevõtluses või ühiskondlikus aktiivsuses silmapaistvad arvamusliidrid, kes peavad Tartu ülikoolis õppimist oma professionaalse elu kujunemise loos üheks oluliseks etapiks,“ ütles Tartu ülikooli turunduse peaspetsialist Teele Arak.
 
Tartu ülikooli soov on, et vilistlane ei sulgeks pärast lõpetamist ülikooliust, vaid jätkaks igapäevast või erialast suhtlemist oma kursuse- ja ülikoolikaaslastega ning tunneks, et ta on vilistlasena ülikooli väga oodatud, olgu siis mentori, praktikapakkuja või näiteks loengupidajana.
 Araku sõnul ongi portaali üheks suurimaks väärtuseks vilistlaste kaasamise võimalus, sest ülikool jõuab portaali kaudu just nende inimesteni, kes on nõus ülikooli tegemistesse panustama.
Veebipõhine keskkond võimaldab liitujatel muuhulgas postitada ise sündmusi ja saata sihtrühmapõhiseid kutseid, kuulutada välja töö- ja praktikapakkumisi ning üles otsida vanad kursusekaaslased.
 
Vilistlasvõrgustikuga saavad liituda kõik Tartu ülikooli lõpetajad ja viimase aasta magistriõppe üliõpilased. „Üliõpilastele on loodud ligipääs, et nad saaksid juba oma õpingute lõppjärgus luua kontakti oma eriala vilistlasega ja loodetavasti seeläbi siseneda paremini professionaalsesse töömaailma. See on oluline tegur, et tekitada üliõpilases vilistlasmentaliteeti juba õpingute ajal,“ lisas ta.
Tartu ülikooli vilistlasvõrgustiku ideed toetavad mitmed oma erialal edukad Tartu ülikooli vilistlased, näiteks zooloog Aleksei Turovski, Mooncascade ja Garage48 kaasasutaja Priit Salumaa ning õiguskantsler Ülle Madise, kes kõik väärtustavad oma ülikooliaega ja tunnustavad Tartu ülikooli kui kvaliteedimärki. Nii on nemad Tartu ülikooli vilistlasportaali reklaamklippide näod. Vaata esimest klippi Aleksei Turovskiga.
Tutvu ja liitu Tartu ülikooli vilistlasvõrgustikuga aadressil www.utalumni.ee.
Allikas: Tartu Ülikool

Merekultuuriaasta kutsub koos Nikoniga kõiki fotohuvilisi merd ja merega seotut jäädvustama. Läbi aasta oodatakse osalema neljal erineval fotokonkursil, mis käivad ajaliselt ühes rütmis Merekultuuriaasta 2016 fookusteemadega.
Mereaasta esimese laine teemaks on pärand ja kultuur ning esimese fotokonkursi teema „Meri on meie pärand ja ajalugu”. Konkursi eesmärk on näidata mere olulisust meie kultuuri tekkimisel ja eluviisi kujunemisel.
 
Oodatakse töid, mis seostuvad otseselt mereajaloo ja pärandiga, olgu viimaseks siis erilised kombed või traditsioonid, ajaloolised merega seotud esemed, laevad, hooned vms. Antud konkursile ei oodata ajaloolisi fotosid, mida võib leida esivanemate pildialbumist. Küll aga võivad niisugused fotod anda inspiratsiooni konkursifoto tegemiseks.
 
Žürii hindab fotode kunstilist ja tehnilist taset, väljendusrikkust ja loomingulisust ning vastavust konkursi tingimustele.
Fotokonkursi tingimused ning piltide üleslaadimise koht on üleval merekultuuriaasta veebilehel. Esitada võib nii mustvalgeid– kui ka värvifotosid ning üks võistleja võib esitada kuni viis võistlustööd. Fotosid oodatakse kuni 29. veebruarini 2016 ning võitjad tehakse teatavaks hiljemalt 14. märtsiks.
 
Kolmele parimale autorile on toetajad välja pannud auhinnad. Esimese koha võitja saab hinnalise Nikoni peegelkaamera. Lisaks avaldatakse võidutöö National Geographic Eesti aprillinumbris.
Konkursi korraldab Merekultuuriaasta 2016 raames Eesti Meremuuseum koostöös Nikon ja I AM Photographer Pro kauplusega. 
Allikas: ​Merekultuuriaasta 2016 

Kuigi talv on juba mõnda aega kestnud on suurem lumi maha sadanud alles viimaste päevade jooksul. Sellega seoses on paljud koduomanikud sunnitud välja otsima oma lumelabidad või kauplusesse uue labida järgi tõttama. Fiskarsi esindaja Virge Teets annab nõu, millised lumelabidad on kauplustes saadaval ning kuidas valida endale õiget.
Lumelabidate valik on kauplustes üsna suur, on saadaval nii kitsamaid kui ka laiemaid, nii kergemaid kui ka raskemaid ning nii metallist kui ka plastikust labidaid. „Enamasti oleneb lumelabida efektiivsus sellest, millist lund on vaja sellega eemaldada. Praeguse kerge aga suure koguse lume puhul on parimaks abiliseks lumesahad, ehk laiad lumelabidad, mis on tõhusad just kerge lume lükkamiseks ning võimaldavad eemaldada lund ühe korraga suuremalt alalt,“ rääkis Teets.
Sulailmaga muutub ka lumi raskemaks ning lume lükkamise asemel peab seda hakkama labidaga tõstma. Seetõttu peaks lumelabidas vastama omaniku parameetritele. „Sobivat lumelabidat peab olema mugav kasutada – see on õige pikkuse, raskuse ja suurusega. Pikal inimesel võib lühikese varrega labida kasutamine kaasa tuua seljavalud ning lühike inimene ei saa pika labidaga rakendada piisavat jõuõlga. Liiga suur labidas väiksema inimese käes võib osutuda lume tõstmisel liiga raskeks ning liiga väike labidas tugevamal inimesel teeb lihtsalt töö aeglasemaks ja ebaefektiivsemaks,“ tõdes Teets.
Kui soovitakse osta lumelabidat, mis aastaid vastu peaks, tasuks kaaluda kvaliteetsemaid lumetööriistu. „Kvaliteetsed labidad on küll veidi kallimas, kuid need on valmistatud vastupidavatest materjalidest, need on tõhusad ja mugavad kasutada ning peavad vastu aastaid,“ kinnitas Teets.
Lisaks hoovis või tänaval lume lükkamisele on lume rohkusega hädas ka autoomanikud. „Kauplustes on müügil ka spetsiaalsed autolabidad, mis oma mõõtudelt mahuvad auto pagasiruumi ning millega on mugav näiteks autorataste eest lund eemaldada või lumme kinni jäänud autot välja kaevata. Fiskarsil on lisaks autolabidale olemas ka jääkaabits ja hari, mis igal autoomanikul võiks sõidukis olemas olla,“ rääkis Teets.
​Allikas: Fiskars

Sügisel Ameerika Ühendriikides esilinastunud humoorikas sari „Ootamatult vanaisaks“ (Grandfathered) jõuab Eesti televaatajateni esmakordselt täna, 13. jaanuaril kell 21.00 FOX Life kanalil.
„Ootamatult vanaisaks“ on haarava süžeega komöödiasari, mille keskmes on edukas restoranipidaja ja seelikukütt Jimmy (John Stamos), kelle elu pöördub pea peale, kui tema restorani saabub Gerald (Josh Peck), kes väidab, et on tema poeg. Vähe sellest -  Gerald kasvatab üksi väikest tütart, mis teeb Jimmy’st vanaisa. Jimmy peab kohanema muutunud olukorras, kus ühtäkki tal on perekond ja väike lapselaps, kelle ees vastutada.
Sarjas teevad kaasa John Stamos (Full House, ER), Josh Peck (Ice Age, Teenage Mutant Ninja Turtles), Paget Brewster (Two and a Half Men, Modern Family) jt. Sarja looja on tunnustatud komöödiakirjanik Daniel Chun, kes on teinud kaastööd mitmetele tuntud multifilmidele ja sarjadele, nagu „Simpsonid“ (The Simpsons) ja „Kontor“ (The Office).
Uus komöödiasari „Ootamatult vanaisaks“ (Grandfathered) on eetris kolmapäeviti algusega kell 21.00 FOX Life kanalil. 
Kiika treilerit siit.
Allikas: FOX International Channels Estonia

• Avasaade on ETV-s eetris laupäeval, 9. jaanuaril, kell 19:35
• Rakett69 pardale pääseb 15 osalejat, kellest parim võidab 10 000 € 
• Kuues hooaeg pakub senisest rohkem saate lisamaterjale
• ​​TREILER

 
Laupäeval, 9. jaanuaril stardib ETV ekraanil noorte teadussõu Rakett69 kuues hooaeg. Tänavune algus on eelnevatest dramaatilisem, sest kunagi varem ei ole olnud nii palju sooviavaldusi ning ühelgi korral ei ole kohtunikel tulnud korraldada nii rasket rappimist: kaamerate ette eelvooru pääses kõikidest kandidaatidest vaid napp kolmandik.
Rakett69 saatesse kandideerida said kõik 15-24-aastased teadushuvilised möödunud aasta septembrist alates, tõsisem saatesse pürgijate laine tuli peale siis, kui lahvatas üleüldine MMS skandaal.
Nimelt esitas Rakett69 II hooaja finalist Kristiina Vind (endine Tüür) Youtube'is üleskutse tulla saatesse kandideerima: "Loodetavasti on tänased noorteadlased ka tulevased lapsevanemad, ehkki nad sellele veel mõelnud ei ole. Meil on vaja tulevasi emasid, kes teaksid, mis vahe on naatriumkloriidil ja naatruimkloritil ja kumba neist kõlbab suhu panna..." 
Kristiina üleskutse kõnetas nii neide kui noormehi ning kandideerimise lõpuks oli Rakett69 pardale soovijatelt avaldusi kaugelt üle saja. Kohtunikel tuli teha raske otsus ja valida välja need 80, kes pääsesid edasi Ahhaa teaduskeskuses toimuvale saate avavooru salvestusele.
 
Rakett69 produtsent Kaspar Kaljas ei varja oma rõõmu: "Avaldusi tuli tõesti väga palju, eriti hea meel on tüdrukute üle, keda tänavu kandideeris varasemast oluliselt rohkem ja ka selle üle, et kandidaate on kõikjalt üle Eesti. Rakett69 on jätkuvalt põnev võimalus, oma teadushuvi arendada ja saada vajalikke kontakte edaspidiseks ning muidugi saada tele vahendusel natuke kuulsamaks ka."
 
Pilet kaamerate ette võistlusrajale tuli kandidaatidel lunastada pealtnäha lihtsat ülesannet lahendades: jagades lauale asetatud mõnikümmend erinevat eset mõtestatud gruppidesse. 
 
Selleks jaotati noored kolmesteks tiimideks ning igale tiimile anti mõni minut aega, et ülesandele ühiselt lahendus leida. Tegevust jälgisid, analüüsisid ja otsuse langetasid Rakett69 saatejuht PhD Aigar Vaigu ja kohtunikud PhD Heli Lukner, PhD Mart Noorma ja MSc Riin Tamm. 
 
"See ülesanne näitas ära, kuidas võistlejad suudavad kohaneda ja tiimitöös hakkama saada -  kes on aktiivne, kes seisab niisama kõrval. Ka oli põnev jälgida, kuidas noored ülesandele lähenesid, millist loogikat kasutati. Muuhulgas näiteks püüti esemeid grupeerida ajaloo põhjal - mis võeti kasutusele 19.-l sajandil, mis 20.-l mis sel aastatuhandel," kõneleb Rakett69 toimetaja Mari Tamm. 
 
Kaheksakümnest kandidaadist pääses kaamerate ette võistlusrajale üksnes 40. Neil tuli aja peale lahendada viis ülesannet, mis olid laiali teaduskeskuse Ahhaa eri korrustel ja saalides: "Ülesanded ei olnud kaelamurdvad, aga eeldasid matemaatika, keemia, füüsika tundmist, head pingetaluvust, loogiliste seoste loomise võimet ning ka huumorimeelt - osa ülesandeid oli vimkaga," räägib Mari. 
 
Avasaateks kaamerate vaatevälja ehitatud võistlusrada annab televaatajale motivatsiooni pardale pürgivate noortega ülesandeid "kaasa lahendada". See formaadiuuendus tehti saates viiendal hooajal, eelnevatel aastatel pidi iga kandidaat kohtunikele esitama oma teadusnumbri, mille põhjal siis pardale pääsejad otsustati. Pinev, aja peale lahendusi nõudev võistlusrada annab tulevaste raketlaste võimekusest parema ülevaate ning haarab televaatajagi mängu. 
 
Teadustoimetusel on raja ettevalmistamisega kaadri taga küll oluliselt rohkem tööd ja eelnevat läbimängu, aga PhD Heli Lukner tõdeb, et see on puhas nauding, mitte ainult avasaate vaid kogu Rakett69 loomise osas: "Mulle meeldib kõige rohkem see emotsioon, et noored tulevad ja avastavad midagi enda jaoks. Rakett69 demonstreerib ehedalt, et head tööd ei tee mitte inimeste CV-d vaid inimesed ise. Seda entusiasmi, millega Rakett69 töötab, raha eest ei saa."
 
Lisaks põhisaatele jätkub kuuendal hooajal Rakett69 internetisaadete rubriik, kus teadustoimetaja Juhan Koppel teeb "puust ja punaseks" saates nähtud ülesanded ja nende lahendused: https://vimeo.com/tag:rakett+69.  Juhani internetisaade on vaadeldav kohe pärast põhisaadet ETV-s, mille 16 episoodi on eetris laupäeviti kell 19:35. 
 
Delfi Noorte Hääl annab eetrisse saate erimaterjali - vahetult enne ETV eetrit "Kuidas me seda tegime?"-lõigu ning kohe saate järel intervjuu väljakukkujaga "Mis Sinust edasi saab?". http://www.delfi.ee/teemalehed/rakett-69
 
Ehkki võistlejatele on rohkelt auhindu välja pannud nii ülikoolid kui erinevad toetajad, on magusam pala ikkagi sarja peaauhind, 10 000-euro suurune stipendium.
 
Rakett69 kuuenda hooaja võitja, kes saab 10 000 euro suuruse stipendiumi, selgub aprillis: "Kaks finalisti peavad viimases saates kahe päeva jooksul konstrueerima töötava Rube Goldbergi masina. Eks me ootame ennenägematuid ja toimivaid lahendusi," muheleb saate produtsent Kaspar Kaljas. 
 
"Kõik muu on nagu ikka - finalistid saavad võimaluse, valida kaasvõistlejate seast 4 meeskonnaliiget ja kutsuda nad tagasi pardale, finaalivõidu nimel ponnistama. Eks siis on näha, kelle närv selles heitluses vastu peab ja kelle Goldberg võidule viib."
 
Finaalheitluse juurde publikut suurel hulgal kahjuks ei lubata, küll aga saab juba 17. jaanuaril teaduskeskuses Ahhaa kaasa elada raketlaste Teadusteatrile: "Jah, sinna ootame tõesti ka publikut, aga palume kindlasti endast eelnevalt teada anda. See on väga hea võimalus, tänavusi võistlejaid lähemalt näha ja oma lemmikutele kaasa elada," ütleb Kaljas. 
 
Rakett69 teadussõu valmib Eesti Teadusagentuuri tellimusel ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi progammi TeaMe+ kaudu. Saadet toodab sõltumatu telestuudio Vesilind. 
 
Rakett internetis:
Rakett69 ETV:http://etv.err.ee/l/elusaated/rakett_69
Rakett69 FB leht:https://www.facebook.com/Rakett69
Rakett Delfis:http://www.delfi.ee/teemalehed/rakett-69
Rakett Vimeos: https://vimeo.com/tag:rakett+69
 

Kunstirestorani Art Priori suures saalis võib möödunud aasta lõpust näha näitust "Baltisaksa kunsti roll Eestis", samas on teise korruse saalis endiselt nauditav ekspositsioon 1960. aastate Eesti kunstnike loomingust ja VIP-saalis on väljas 15.-17. sajandi saksa ja flaami kunstnike teoseid.
Art Priori esindaja, Haus Galerii omanik ja kuraator Piia Ausman rääkis, et esimese korruse suures saalis on välja pandud kümmekond tuntud suureformaadilist figuraalkompositsiooni ja loodusmaali, mille autoriteks on Eesti juurtega baltisaksa kunstnikud, kellest võib kõneleda rahvusvahelises mastaabis, nagu Oskar Hoffmann, Eduard von Gebhardt, Eugen Gustav Dücker jt. Nende teosed on valminud 19. sajandi teise poole klassikalise kunsti perioodil, need kunstnikud kuulusid Düsseldorfi koolkonda, mis lähtus euroopalikest ja rohkem kosmopoliitsetest suundadest, samas kui tolle aja Eesti kunstnikud alustasid mõneti algusest, iseendast ja modernsetest kunstisuundadest.
 Hoffmann on tuntud rohkem suurejooneliste mere- ja maastikumaalide poolest, Gerbhardt nägi end Euroopa maali- ja usutraditsioonide jätkajana, mitte uue maailma loojana, Dücker aga pöördus ülemaailmsest edust hoolimata sageli sünnikohta Saaremaale, kus valmisid ka mitmed tema kõige nimekamad tööd, mida saab kõrvutada tema teise lemmikpaiga Rügeni saarega.
 
Teine ekspositsioon ühendab endas möödunud sajandi 60-te aastate avangardistlike Eesti kunstnike teoseid, kes viljelesid vastukaaluks 1950. aastate realistlikule kunstile abstraktset novaatorliku suunitlusega kunsti. Seal on väljas Malle Leisi, Edgar Valteri, Leonhard Lapini, Elmar Kitse, Erich Haameri ja teiste tolle perioodi kunstnike teoseid.
"Need kaks näitust loovad Art Prioris vahelduvaid meeleolusid ja rütme," arvab Piia Ausman. Pidid on pärit erakogusest ja neid võib Art Prioris nautida veebruari lõpuni.
Lisainfo www.artpriori.ee
Allikas: Art-Life Projekt ​