Rasked teemad: kuidas mõista last, kes tundub olevat kui müüri taga omas maailmas; kuidas toime tulla lähisuhetega; kas üldse pingutada või loobuda jne. Kirjutatab Keith Stuart nendest teemadest nii, et toob lugejale muigeid ja naeru, aga ka viha ja pisaraid. Hoiatan neid, kellel loomupäraselt silmad märjema koha peal, aga ka teisi. Paberist taskurätikuid tasub kohe terve karp raamatu kõrvale võtta. Saab rohkelt pisardada. Aga see pole ängistav nutt, suuresti ikka helge. Selline nutt, mis peseb hinge puhtamaks ja aitab eneselgi natukene parem inimene olla.
Nojah, muidugi on kogu loos üks kandavamatest rollidest "Minecraftil".
Lõpetuseks tsiteeriks isa (elik autori) elutarkust läbi autistist poja sõnastuse: "Elu on seiklus, mitte jalutuskäik. Selle pärast see nii raske ongi."
Nii ongi!
Piret Tamm