Blog Archives

Põhjamaade üliõpilaskooride festival teeb Tartust kooripealinna

4/22/2014

24. -26. aprillini toimuv IX Põhjamaade üliõpilaskooride festival toob Tartusse 1300 põhjamaist koorilauljat, kes annavad pikal nädalavahetusel kümneid koorikontserte ja astuvad üles läbi aegade uhkeimal koorikontserdil „Meri. Mets. Linn“, kus esitatakse üheskoos helilooja Maria Kõrvitsa seatud samanimeline kooriseade.

1300 lauljat ja koorimuusikasõpra nii Eestist, Rootsist, Soomest kui ka Norrast, saavad ülikoolilinnas osa dirigentide töötoast, Eesti muusika esitlustest, ühistest koorikontsertidest ja ühislaulmistest, Tartu avastamistest ja siinsest kultuurielust.
Festivali põhiteema "Me/We" räägib rahvuslikust identiteedist, Põhjala rahvaste loomusest ja vabadusest. Galakontserdil täidetakse suur tühi ruum mõtte ja muusikaga, mis mõlemad tõukuvad põhjamaalase olemusest – meie ühistest meredest, metsadest ja linnadest. Kontsert toimub Annelinna A. le Coqi spordihoones, mis ehitatakse spetsiaalselt selle kontserdi tarbeks ümber kontsertsaaliks.
Festivali kunstiline juht Triin Koch (TÜ naiskoor ja kammerkoor), lavastaja Anne Türnpu, kunstnik Kairi Mändla (NO-teater) ja valguskunstnik Andres Sarv (Vanemuine) annavad spordisaalile enneolematult esindusliku välisilme ning argisest kehakultuurihallist saab galakontserdiks vaimustav etendusväli. Galakontserdi lavastaja Anne Türnpu ütleb, et „festivali galakontsert on omamoodi kokkupuutepunkt erinevate identiteetide vahel, osutades samas hoopis üldisemale ja tegelikult meie esmasele identiteedile ehk inimeseks olemisele.“

Festival avatakse neljapäeval, 24. aprillil kell 17 Tartu Raekoja platsil. Väiksemad koorikontserte annavad kogu festivaliaja 38 koori, nende seas Põhjamaade kooriladvikusse kuuluvad Oslo, Helsinki, Uppsala ja Turu ülikoolide koorid ja kontserdid toimuvad Tartu südalinna parimates kontserdisaalides.
Põhjamaade üliõpilaskooride Festival sai alguse 1987. aastal ja tänavu toimub see juba IX korda, kuid esmakordselt toimub see Tartus. Varem on festivali peetud nii Soomes, Norras, Taanis, Eestis (Tallinnas) kui ka Rootsis. Järgmine kord toimub festival Tartus pea 30 aasta pärast ning seetõttu ongi oluline just nüüd ja praegu festivalilt suurim koorimuusikaelamus välja võtta.
Kontsertide piletid on müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides ning tund enne algust koha peal. Eelmüügist on piletid odavamad.

Lähem info festivali kodulehelt nsss2014.ut.ee.
Allikas: TÜ

0 Comments

RMK kutsub: leia metsast oma puu!

4/17/2014

0 Comments

RMK projektijuhi Kristi Parro sõnul annab miljoni puu aktsioon inimestele võimaluse kasvada koos metsaga, panna metsas toimuvat tähele. “Näiteks võiksid pered, kes kümme aastat tagasi lastega metsa istutamas käisid, nüüd uuesti koos metsa minna ja teha pildi, kus on näha, kui palju on selle ajaga kasvanud inimene, kui palju mets,” soovitas Parro.

Kümme aastat tagasi panid 10 000 vabatahtlikku ja tuhanded laulu- ja tantsupeolised kasvama miljon puud. Koostöös Eesti Rahva Muuseumiga kogub RMK nüüd meenutusi ja fotosid tollasest istutamisest. Ühtlasi oodatakse talgulisi ja ka teisi Eesti inimesi taas metsa, et vaadata üle, kui suureks metsatukad vahepeal kasvanud on ja milliseid töid seal tehtud on.

Veebilehele www.rmk.ee/miljonpuud on kantud 200 punkti üle Eesti – just needsamad kohad, kus toimusid istutustalgud kümne aasta eest, mil sellega tähistati Eesti astumist Euroopa Liitu ning austati meie laulu- ja tantsupidude traditsiooni. Kõiki istutamisest osavõtnuid oodatakse veebilehele lisama fotosid ja meenutusi tollal toimunust – millised olid istutajate emotsioonid, mida uue metsapõlve kasvamapanek nende jaoks sümboliseeris jne.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on aktsioonil ka teine pool. “Kutsume neidsamu inimesi taas metsa oma kätetööd üle vaatama ja saama aimu sellest, mis kümme aastat tagasi kasvama pandud puudega toimunud on,” sõnas ta. Töö metsas on pidev ning loetelu tegevustest, mida RMK konkreetsel raielangil kümne aasta jooksul teinud on, leiab iga punkti juurest veebist.

Selleks, et talgulised oma langi metsast üles leiaksid, on RMK veebilehel ära toonud paiga kirjelduse ja täpsed koordinaadid, uuendatud on ka metsas olevaid infosilte.

Miljoni puu meenutuste kogumise aktsiooni käigus kogutud infokildude põhjal paneb RMK hiljem kokku näituse. Laekunud materjal antakse üle ka Eesti Rahva Muuseumile, kus need talletatakse osana meie ajaloolisest mälust.
Allikas: RMK

0 Comments

Eestis on tänasega kaheksa atesteeritud ravispaad

4/16/2014

0 Comments

Ravispaade hindamisel lähtutakse erinevatest kriteeriumitest – hinnatakse protseduuride/hoolitsuste hulka ja spaa teenuste valikut, nt ravivõimlemise võimalusi nii saalis kui basseinis. Ravispaas peab minimaalselt olema kolm eritüüpi sauna ja piisava suurusega basseini. Samuti peab personal vastama teatavatele kriteeriumitele ning omama vastavat kvalifikatsiooni näiteks erivajadustega patsientide teenindamisel. Lisaks ravispaa järgunõuetele peavad olema täidetud ka hotellidele kehtestatud tingimused.
Järgu taotlemiseks ei pea spaa olema Eesti Spaaliidu liige.

Äsja pälvisid viie aastase järgutunnistuse kaheksa Eesti ravispaad, mis vastavad kolmanda ja neljanda järgu kvaliteeditunnustele. Selle aasta jaanuarist kuni aprillini uuendas oma järku seitse ravispaad; lisandus üks esmataotleja.
„Tegu on Spaaliidu algatusel loodud järgusüsteemiga, mis on mõeldud ravispaadele, spaahotellidele ja heaoluspaadele. Spaade järgusüsteem on loodud selleks, et kliendile oleks parem arusaam turul tegutsevate spaade pakutavatest teenustest ja nende kvaliteedist. Kõik spaad ei paku alati võrdse kvaliteediga teenuseid; ravispaa standarditele vastamine tähendab, et see teenusetase, mida klient eeldab valitud teenustelt on järku omaval ettevõttel ka kindlalt täidetud,“ kommenteeris Aire Toffer, Eesti Spaaliidu tegevjuht. „Möödunud aastal lõppesid ravispaade järkude kehtivused, mis anti esmakordselt välja 2008 aastal. Selle aasta esimestel kuudel külastas järgukomisjon neid spaasid, kes järgu taotlemiseks soovi avaldasid,“ lisas Toffer.

Kolmanda järgu ravispaa tunnustust omavad nüüdsest ravispaahotell Tervis ja Viiking Spa Hotell Pärnus, Toila Spa Hotell, Värska Sanatoorium & Veekeskus ning Fra Mare Thalasso Spa ja Spaahotell Laine Haapsalus. Uue taotlejana omistati ravispaa tunnustus Grand Rose Spa Hotellile Saaremaal.
Neljanda järgu tunnustusele vastab Tallinna Viimsi Spa.
„Vahepealsel perioodil on kõik järgutunnuse kehtivust pikendanud spaad läbinud märkimisväärsed arendusi ja uuendusi. Nii on näiteks Pärnu ravispaahotell Tervis renoveerinud täielikult vesi-mudaravila ja värskenduskuuri läbisid nii ravikorpus ning hotellitoad. Viiking Spa Hotellile, Toila Spa Hotellile ning Tallinn Viimsi Spa’l on valminud juurdeehitused ja uued korpused, tänu millele on suurenenud hotellitubade arv ning lisandunud uued ravivõimalused. Põhjaliku uuenduskuuri on läbinud ka Fra Mare Thalasso Spa ja Spaahotell Laine,“ selgitas Aire Toffer.

Ravispaadele järgu andmiseks on moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad EAS Turismiarenduskeskuse, ETFL-i, Kvaliteediühingu ja Eesti Spaaliidu esindajad. Moodustatud järgukomisjon annab oma hinnangu kõikidele spaa nõuetele ja teenustele peale oma kontrollkäiku.
Spaade järgunõuetega saab tutvuda Eesti Spaaliidu kodulehelt http://www.estonianspas.eu/et/Spaa-hotellide-jargunouded.

Kõik atesteeritud ravispaad kuuluvad ka Eesti Terviseturismi klasterisse. Tegu on koostöökoguga, mis ühendab uuendusmeelseid Eesti ravispaa-ettevõtjaid, teadus- ja arendusasutusi, teisi terviseturismi valdkonnaga seotud katusorganisatsioone ning ettevõtjaid. Klastri liikmete ühine eesmärk on Eesti terviseturismi kui turismisuuna arendamine, terviseturismi konkurentsivõime ja pakutavate teenuste tuntuse suurendamine nii Eestis kui välisriikides. Eesti Terviseturismi klastri tegevustega saab tutvuda aadressil www.healthrepublic.ee.
Allikas: Eesti Spaaliit

0 Comments

Vega fondi esimesed stipendiaadid said 14 300 eurot arendustoetust

4/15/2014

0 Comments

Rahvusvaheline žürii kuulutas välja SEB ja Tartu ülikooli ideelabori koostöös loodud Vega toetusfondi esimesed rahastuse saajad. 35 laekunud projektitaotluse hulgast toetati kolme innovaatilist arendusprojekti kokku 14 300 euroga.
Žürii liikme, SEB äriinnovatsiooni juhi Mart Maasiku sõnul ühendas pea kõiki esindatud projekte tugev teadmispõhisus. „Teaduskomponendi olemasolu oli kindlasti meeskondade tugevuseks. Selle kõrvalt tuleks aga veel enam rõhku pöörata toote või teenuse ärilisele poolele. Projektide sisu oli hea, aga paljudel juhtudel vajab pakend ja äriline mõõde veel arendamist,“ tõdes Maasik. Rahastuse saanud projektide ühistunnusena tõi ta välja, et neil meeskondadel olid lisaks tugevale ideele ka teadlikult tegutsev ja turgu hästi tundev meeskond.
Vega fondi eestvedaja, TÜ ideelabori juht Kalev Kaarna rääkis, et kuna Vega fondist anti raha välja esmakordselt, eelistas žürii sel korral just uute meeskondade toetamist, kes alles alustavad oma toote turuletoomist või prototüüpimist. „Rahastuse saanud projektid on Vega fondi toel realiseeritavad ning toetavad ülikooli teadmiste ja uurimistöö igapäevakasutusse viimist,“ lisas Kaarna.

Vega toetusfondi esimesed stipendiaadid:

2300 eurot pälvis Taniel Põllu projekt CounterPhase. Projekti eesmärk on arendada välja ventilatsioonisüsteemidesse sobivad elektroonilised aktiivsummutid, mis on väiksemad, ent efektiivsemad kui hetkel turul olevad analoogid.

4000 euro suuruse toetuse sai Margus Niitsoo ja Kristo Käo projekt MatchMySound. Projekti eesmärk on arendada matemaatilistel algoritmidel põhinev automaatse kontrolli tööriist muusikaõpetajatele. „Varem ei ole õpetajad saanud anda reaalset kodutööd, mida saaks mõõta. Tarkvaralahendus analüüsib õpetaja mängu ja võrdleb seda õpilase omaga, mille tulemusel saab õpilane teada, kas ta on juba sama hea kui õpetaja,“ kirjeldab Käo MatchMySound tööpõhimõtet.

Vega toetusfondi suurim stipendium, 8000 eurot anti tehnoloogiavaldkonnas tugeva potentsiaaliga PL Space meeskonnale, kuhu kuulusid Erik Kulu ja Paul Liias. Nende idee on arendada välja nanosatelliitide mehaanika ning müüa tootearendust rahvusvahelisel turul. Meeskonnaliikmete sõnul testitakse arendatavat mehaanikat ESTCube-2 missiooni käigus.

Žürii sõnul on PL Space’il potentsiaal hõlmata suur osa rahvusvahelisest turust, kuna kliendid võivad olla kindlad, et nende mehaanika töötab – seda kinnitab juba ESTCube-1 kogemus. Kuna nanosatelliitide mehaanikal on oma kindel turunišš, usub žürii, et PL Space kujuneb brändiks.

Vega fondi II vooru kandideerimistähtaeg on 1. oktoober 2014. Vega fond on SEB ja Tartu ülikooli ideelabori loodud esimene teadmismahukatele ideedele mõeldud rahastusfond. Toetusfondi kaudu rahastab SEB pank uudsete lahenduste igapäevasesse kasutusse toomist kolme aasta jooksul 150 000 euroga.
Vega fondi laekunud projekte hindas rahvusvaheline žürii koosseisus TÜ arendusprorektor Erik Puura, SEB äriinnovatsiooni juht Mart Maasik, TÜ ideelabori juht Kalev Kaarna, arengufondi tegevjuht Pirko Konsa, EstBAN äriingel Erki Mölder, Gorilla Ventures äriingel Petri Lehmuskoski ja Neil Thomas Ventac Partners’ist.
Pildid Vega fondi I taotlusvooru stipendiumide üleandmisest UTTVst.
Allikas: TÜ

0 Comments

Eesti parim sekretär 2014 - veel saab hääletada!

4/9/2014

0 Comments

Hääletusel selgitatakse välja kümme finalisti, kes juba käesoleval reedel pannakse žürii poolt proovile erialavoorudes eesti keele oskusest tippimiskiiruseni. Tänavune Eesti parim sekretär selgub 23. aprillil rahvusvahelisel sekretäride päeval.

Täna selguvad 10 000-eurose auhinnafondiga üleriikliku konkursi “Eesti parim sekretär 2014” kümme finalisti, kelleks kandideerib 55 inimest.
Vaata, milliste ettevõtete sekretärid konkureerivad Eesti parima tiitlile ja anna hääl oma lemmikule siin.
Konkursi korraldaja Laur Siboldi sõnul on võistlus kaugelt populaarsem kui näiteks rahvusliku missi valimine ja kolmandat korda toimuval üritusel osaleb tänavu rekordarv inimesi.
“Võistlusel konkureerivad Eesti suuremad firmad, riigiasutused, ülikoolid ja meediaettevõtted, kuid kahjuks ei ole veel laekunud ühtegi meeskandidaati. Ma arvan, et ühiskond on tugevamast soost sekretäriks tegelikult valmis ja julgele osalejale on eriauhind,” lisas Sibold.
Facebooki rahvahääletus kestab täna, 9. aprillil kuni kell 15. Hääletusel selgitatakse välja kümme finalisti, kes juba käesoleval reedel pannakse žürii poolt proovile erialavoorudes eesti keele oskusest tippimiskiiruseni. Tänavune Eesti parim sekretär selgub 23. aprillil rahvusvahelisel sekretäride päeval.
Aasta parimat sekretäri valitakse Eestis kolmandat korda. 2013. aastal valiti rahvahääletusel ligi 1200 häälega parimaks Sisekaitseakadeemia juhiabi Janela Lääne. Ürituse peakorraldaja on kontoritarvete maaletooja Officeday. 10 000-eurose auhinnafondiga võistlust toetavad mitmed globaalsed kontoritarvete tootjad, Tallink, Sekretar.ee, Sirowa, Prike, A.le Coq ja teised firmad.
Allikas: Officeday

0 Comments

Populaarne „Matemaatika õhtuõpik“ on tasuta allalaetav

4/2/2014

0 Comments

„Matemaatika õhtuõpik“ kannab Creative Commonsi litsentsi, mis tähendab, et seda võib vabalt muuta ja kasutada õppematerjalina ka koolitunnis.

Eelmisel aastal „Hooandjas“ suure toetuse ja raamatupoodides lugejamenu osaliseks saanud „Matemaatika õhtuõpik“ on tänasest tasuta allalaetav.
TÜ informaatika doktorant Kristjan Korjus, matemaatika doktorant Prantsusmaal Lyonis Juhan Aru ja TÜ semiootika ja kultuuriteooriate magistrant, kunstnik Elis Saar ütlevad raamatut tutvustades, et iseseisvaks lugemiseks mõeldud õhtuõpiku idee on selgitada, kust pärinevad gümnaasiumiastme matemaatika õppekavas esinevad mõisted ja meetodid ning kuidas neist mõelda: „Tihti oleme lisanud raamatusse seiku ajaloost ja argielust. Nii on õhtuõpiku eesmärk tuua matemaatika õppimisse rohkem rõõmu ja elulisust, näidata, kuidas „kuiv“ matemaatika võiks moodustada üsna kasuliku ning huvitava osa igaühe elust.“
Tänasest on see igale matemaatikahuvilisele tasuta kättesaadav õhtuõpiku veebilehelt.
„Matemaatika õhtuõpik“ on ühisrahastusplatvormi „Hooandja“ üks edukamaid projekte, kus vaid nädalaga koguti matemaatikaõpiku väljaandmiseks vajaminev raha, 7400 eurot. Projekti lõpuks oli ideed toetanud 451 hooandjat 13 213 euroga. Autorite otsusel anti tasuta õhtuõpik igale Eesti matemaatikaõpetajale.
Allikas: TÜ

0 Comments

Rahvusraamatukogus algab homme Tallinna Raamatumess

4/1/2014

0 Comments

Rahvusraamatukogus 3.–5. aprillini toimuval Tallinna raamatumessil pakub trükiseid üle 30 kirjastuse ning külastajad saavad osa paljust põnevast. Kolm aprillipäeva toovad kokku kõik, kes raamatutega seotud: autorid, kirjastajad, kujundajad, noored ja vanad kirjandushuvilised.
Mess algab 3. aprillil kirjandusfoorumiga „Kas laps loeb?”, kus Põhja- ja Baltimaade lastekirjanikud, kirjandus- ja raamatukoguspetsialistid jagavad kogemusi, kuidas lastes raamatute ja lugemise vastu huvi äratada.

4. aprillil toimub Mart Andersoni juhtimisel tüpograafiaseminar „KIRJAK 2”, kus räägitakse kirjakujundusest kui tüpograafia alustalast. Päev lõpeb näitemänguga „Juhan Liiv 150 – „Helin ja valu, mäng ja elu““. 5. aprillil, viimasel messipäeval toimub vanade trükiste oksjon ja eksliibrise töötuba, kus saab kujundada isikliku eksliibrise ehk raamatu omanikumärgi.
Et innustada noori ise looma, jagavad Doris Kareva ja Jürgen Rooste loovkirjutamise töötoas nõuandeid, kuidas luulet kirjutada ja avaldada. Iga päev toimuvad raamatuesitlused ja kohtumised autoritega (Andres Adamson, Anti Saar, Jüri Toomepuu, Siret ja Janno Seeder jt). Teleseriaali „Õnne 13” austajad saavad osaleda meeleolukal Einar Karmiku (Ago-Endrik Kerge) raamatu „Lembesalmik Almale. Luululuule laulud” esitlusel. Kirjastus Varrak esitleb Siret ja Janno Seederi raamatut „Kuulsuse, maine ja hea nime feng shui“ning toimub vestlus autoritega, samuti tutvustatakse Rein Sanderi käsiraamatut „Koduaia ilupuud ja -põõsad“ , millest kindlasti tõuseb kasu aiapidajale.
Kuulata saab Marju Lauristini ettekannet „Kes loeb Eestis raamatuid?”, mis tugineb 2011. aasta uuringul „Mina. Maailm. Meedia”. Uuringut on tehtud juba mitu korda ja see annab võimaluse välja tuua aastate jooksul raamatute lugemise, soetamise ja harjumuste osas toimunud muutusi. Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia nominentide ja laureaatide valimise ja valikute teemal arutlevad kultuuriajakirjanik Heili Sibritsa eestvedamisel Indrek Koff (kirjanduse sihtkapitali põhižürii esindaja), Jan Kaus (tõlkekirjanduse žürii esimees) ning Jaanus Vaiksoo (lastekirjanduse žürii esimees). Rahvusraamatukogu pakub ekskursioone lugemisalasse ja oma koduraamatukogu eest hoolitsemise töötuba.
Kõigil kolmel päeval jagub tegevust ka lastele, muu hulgas saab mängida raamatukogu lustakat põrandamängu.
Mess on avatud Eesti Rahvusraamatukogus 3. ja 4. aprillil kella 10–20, 5. aprillil kella 10–17. Üritused on tasuta, kui ei ole märgitud teisiti.
KAVA:
Neljapäev, 3. aprill
Reede, 4. aprill
Laupäev, 5. aprill
Tallinna raamatumessi korraldavad Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu, partneriteks on Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis jt. Üritust toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Allikas: Rahvusraamatukogu

0 Comments

KUNSTI- JA ELUJUTUD

Põhjamaade üliõpilaskooride festival teeb Tartust kooripealinna

RMK kutsub: leia metsast oma puu!

Eestis on tänasega kaheksa atesteeritud ravispaad

Vega fondi esimesed stipendiaadid said 14 300 eurot arendustoetust

Eesti parim sekretär 2014 - veel saab hääletada!

Populaarne „Matemaatika õhtuõpik“ on tasuta allalaetav

Rahvusraamatukogus algab homme Tallinna Raamatumess

Archives

Categories