Suurem osa isolatsiooni jäänud Eesti elanikke ütles, et nad tunnevad muret riigi majandusliku olukorra üle (49%) ja omaenda isikliku majandusliku seisu üle (42%) ja 35% muretseb oma tervise pärast.
Teisalt nägid osad inimesed seda olukorda kui võimalust keskenduda iseendale. Peaaegu kolmandik elanikest tunnistas, et nad on selle üle õnnelikud (32%), teised nägid seda kui võimalust asju rahulikumalt võtta ja lõõgastuda (24%). Iga kümnes inimene tunnistas aga, et kodus esines selle aja jooksul tavapärasest enam konflikte.
Pooled inimesed tegid tööd kodust
Peaaegu 70% vastajatest ütles, et nad on oluliselt vähendanud ostu- ja muid retki kodust väljapoole. 47% ütles, et nad veetsid peaaegu terve aja koduseinte vahel. Mõned Eesti elanikud nautisid värsket õhku rõdul (28%) või ümbritsevates metsades ja teistes paikades, mis jäid kodust kaugemale (16%).
Enamik vastajaid ütles, et elasid eriolukorra ajal oma tavapärases kodus, vaid vähesed (1%) ütlesid, et tegid seda vanematekodus ning 9% vastajatest veetsid aega maakodus. Kodus olles veetsid vastajad suurema osa ajast elutoas (77%) või köögis (26%). Üks kuuendik vastajatest ütles, et veetis enamasti aega magamistoas ning 16% tegi seda kirjutuslaua taga.
“Sellised käitumismustrid iseloomustavad ka IKEA klientide käitumist. Eriolukorra alguses osteti palju kontorimööblit endale ja kodus õppivatele lastele. Kui ilmad läksid soojemaks, hakati ostukorvi üha enam panema õuemööblit. Siiski, inimeste soovi oma kodust elu parandada oli märgata terve karantiini aja jooksul. Inimesed ostsid köögi- ja magamistoamööblit ning aksessuaare kodu korrastamiseks,” rääkis IKEA Tallinna väljastuspunkti juht Aleksejs Mihailovs.
Suurem osa vastajatest (55%) ütles, et pikemalt kodus veedetud aeg ei pannud neid oma kodu rohkem armastama. 18-29-aastaste vastajate seas oli kõige enam neid, kes tundis, et nad peaksid midagi oma kodus parandama.
Õpiti koos aega veetma ja uusi roogasid valmistama
Uuringu kohaselt õppis 35% inimestest oma perega rohkem aega veetma ning 30% oli huvitatud söögivalmistamisest ja otsis uusi retsepte. 22% vastajatest on kodus võtnud kasutusele uued tegevused, näiteks pindade sagedasema desinfitseerimise.
8% Eesti elanikest õppis kodus olles uuel viisil ostlema, hakates kasutama näiteks e-poode. Teised 15% vastas, et on õppinud sõpradega uuel viisil suhtlema ning 17% hakkas kodus trenni tegema.
Küsitluse kohta: internetiküsitluse viis läbi Norstat. Eestis osales küsitluses 500 vastajat. Küsitlus viidi läbi aprilli lõpus ja mai alguses 2020. aastal.
Allikas: Optimist Public