NUKU-s oli laupäeval esietendus. Rahvusvahelise meeskonnatööna on valminud ülimalt nauditav etendus. Visuaalteater. Teksti on minimaalselt, aga seda enam on, mida vaadata. Kunstnikutöö on selline, et isegi tänapäeva arvutimängude ja filmide eriefektidega harjunud inimesel kukub aegajalt suu kolaki lahti. Vähemalt minul küll. Minimaalses ruumis on saavutatud maksimaalne efekt. Ja see pole mitte plekikolistamine ja taskulambiga tühja vehkimine, mida võiks nn õudusloost oodata. Ja ega see polegi pelk õuduslugu, see on ikkagi lugu armastusest, hoolivusest ja kokkukuuluvusest. Kohati isegi nii õrn, et silmanurk soolaselt märjaks kisub. Hetkeks.
Etendust soovitatakse vanusele 9+. Tõsi, abiks tuleks ilmselt ka looga varasem tutvumine, sest kurb oli kuulda, et nii mõnigi noor vaataja ei saanud päris täpselt kõigest aru. Eks ole see muidugi teravkoht kasvatuses - selles vanuses võiks alles olla veel lapsepõlve piirideta fantaasiat ja samas juba julgust mõelda piiridest välja. Kunst ei saa olla aabitsatarkus, mida rida realt pähe õppida.
Lühidalt - soovitan. Nii noorematele kui vanematele - kõigile, kes suudavad veel näha nähtamatut ja mängida ka ilma kõrgtehnoloogiliste vidinateta.
Minu poolt aplaus tegijatele.
Piret
Autor ja lavastaja ANNA IVANOVA BRAŠINSKAJA (Venemaa-Soome)
Kunstnik SAŠA POLJAKOVA (Prantsusmaa)
Koreograaf OLGA PRIVIS (Vene teater)
Helikujundajad MIKK MENGEL, EKKE VÄSTRIK
Valguskujundaja TRIIN RAHNU
Mängivad JEVGENI MOISSEJENKO, KATRI PEKRI, MIRKO RAJAS, KATARIINA TAMM, TAAVI TÕNISSON, KAISA SELDE
NUKU väike saal