Ambroosia, tarkade kivi, Püha Graal on kirjanduses ja mütoloogias olnud just need, mille abil on kangelased üritanud saavutada igavest elu. Tänapäeval räägitakse aga aina rohkem pikaealisusest, mille eesmärk pole küll saavutada igavest elu, kuid võimalikult pikka elu, mis oleks ka täisväärtuslik. Tervisest pakatav Anu Saagim ja üldarst Sergey Saadi arutlevad, kuidas mõista moodsate vahendite abil pikaealisuse saladusi.
Saadi sõnul algab kõik elustiilist. “Selleks, et panna oma tervis enda heaks tööle, on tarvis võtta vastutus selle eest, kuidas me enda keha kohtleme,” räägib arst. Ta rõhutab, et muutused enesetundes ja elutervem elu peituvad pisidetailides – nendeks on uni, liigutamine ja korralik toitumine. “Parema unekvaliteediga kaasneb üldine enesetunde paranemine,” sõnab Saadi. “Kvaliteetsest unest tuleb rohkem energiat, et trenni teha. Tehakse ka näiteks muid paremaid valikuid, näiteks toitutakse paremini. Nii vabaneb keha põletikust,” nendib mees.
Ka Anu Saagim leiab, et pikaealisus on oluline teema, millest rääkida. “Pikaealisus on miski, mis erutab inimesi. Lisaks rahale ajame ju kõik ka tervist taga,” kuulutab Saagim.
Terviseandmete mõistmine on eraldi oskus
Anu Saagim on harjunud oma kiire elutempo juures ennetavalt toidulisandeid tarbima, eriti siis, kui tunneb, et on haigeks jäämas. Saadi sõnul pole selline lähenemine aga jätkusuutlik, avades, et pikaealisuse saladus ei peitu toidulisandites, vaid tervisenäitajate jälgimises ja nende õiges tõlgendamises. “Pikaealisuse võti on mõõdukus ja mõistlikkus: terviseandmed on mõistliku tervisekäitumise lahutamatu osa,” rõhutab Saadi.
Enda terviseandmete jälgimiseks on tänapäeval mitmeid variante: mõni loeb samme oma nutitelefoniga, teised eelistavad aga nutisõrmust. Üks levinumaid on aga nutikell. Sellised abivahendid mõõdavad kõiksugu tervisenäitajaid alates pulsist vere hapnikusisalduseni. Andmed meeldivad meile kõigile, kuid pelgalt andmetega enda tervist ei parenda. Huawei värske nutikell Watch 5 aitab terviseandmeid põhjalikult analüüsida ja tagasisidestada.
“See, kuidas osatakse nutikellast saadud infot tõlgendada ja oma igapäevaellu sisse tuua, on kunst,” ütleb Saadi. “Pole tarvis iga pisema piiksu peale kohe paanikasse sattuda, sest meid huvitavad dünaamika ja muutused ajas. Kella pakutavad tervisenäitajad on suurepärased algandmed, millega vajadusel mõne professionaali poole pöörduda,” jätkab mees, ühtlasi tuues välja seda, et meditsiinis võiks rohkem selliseid seadmeid teadlikult kasutada. “Skandinaavias mõõdetakse pulsisageduse vahelduvust (HRV) ka töötervishoiuarsti juures, mis aitab paremini tegeleda ennetava tervishoiuga.”
Pikaealisus ja šampanja
Une tähtsust on hakatud ühiskonnas aina rohkem teadvustama, kuid une kvaliteet ei sõltu vaid unetundidest. Näiteks õhtul alkoholi tarbides võib tunduda, et uni tuleb kiiremini ning magatakse sügavamalt, kuid uuringud näitavad, et alkohol võib vähendada REM-und kuni 50% öö esimeses pooles, mis tähendab seda, et une peamine funktsioon ehk taastumine saab vaid osaliselt täidetud.
“Ma võin ju arvata, et šampanja on minu stressimaandaja, kuid tegelikult see ei ole seda,” teadvustab Saagim endale vägijookide tegelikku mõju. Huawei Watch 5 kandja saab igal hommikul põhjaliku analüüsi, mis annab kasutajale põhjalikku tagasisidet tema une sügavuse ja ka südametöö kohta. “Arvan, et kell aitab kaasa sellele, et ei peaks radikaalselt oma elustiili muutma. Seejärel saab vaadata sammhaaval andmete ja soovituste põhjal, kas enesetunne paraneb või mitte,” jätkab ta.
Aktiivse eluviisi puhul on oluline, et nutiseade oleks töökindel ja kohanduks kasutaja rütmiga. Huawei Watch 5 on varustatud X-Tap mitmikanduritehnoloogiaga, mis aitab mõõta ka keha stressitaset.
Allikas: Huawei
****
Vaata ja kuula täispikka video-podcasti, kus Anu Saagim ja dr Sergey Saadi räägivad, miks tervise jälgimine on tänapäeval kättesaadavam kui kunagi varem, ja kuidas nutikell võib aidata elada paremini ja kauem: https://www.youtube.com/watch?v=NR-ODAhwxOg
Saadi sõnul algab kõik elustiilist. “Selleks, et panna oma tervis enda heaks tööle, on tarvis võtta vastutus selle eest, kuidas me enda keha kohtleme,” räägib arst. Ta rõhutab, et muutused enesetundes ja elutervem elu peituvad pisidetailides – nendeks on uni, liigutamine ja korralik toitumine. “Parema unekvaliteediga kaasneb üldine enesetunde paranemine,” sõnab Saadi. “Kvaliteetsest unest tuleb rohkem energiat, et trenni teha. Tehakse ka näiteks muid paremaid valikuid, näiteks toitutakse paremini. Nii vabaneb keha põletikust,” nendib mees.
Ka Anu Saagim leiab, et pikaealisus on oluline teema, millest rääkida. “Pikaealisus on miski, mis erutab inimesi. Lisaks rahale ajame ju kõik ka tervist taga,” kuulutab Saagim.
Terviseandmete mõistmine on eraldi oskus
Anu Saagim on harjunud oma kiire elutempo juures ennetavalt toidulisandeid tarbima, eriti siis, kui tunneb, et on haigeks jäämas. Saadi sõnul pole selline lähenemine aga jätkusuutlik, avades, et pikaealisuse saladus ei peitu toidulisandites, vaid tervisenäitajate jälgimises ja nende õiges tõlgendamises. “Pikaealisuse võti on mõõdukus ja mõistlikkus: terviseandmed on mõistliku tervisekäitumise lahutamatu osa,” rõhutab Saadi.
Enda terviseandmete jälgimiseks on tänapäeval mitmeid variante: mõni loeb samme oma nutitelefoniga, teised eelistavad aga nutisõrmust. Üks levinumaid on aga nutikell. Sellised abivahendid mõõdavad kõiksugu tervisenäitajaid alates pulsist vere hapnikusisalduseni. Andmed meeldivad meile kõigile, kuid pelgalt andmetega enda tervist ei parenda. Huawei värske nutikell Watch 5 aitab terviseandmeid põhjalikult analüüsida ja tagasisidestada.
“See, kuidas osatakse nutikellast saadud infot tõlgendada ja oma igapäevaellu sisse tuua, on kunst,” ütleb Saadi. “Pole tarvis iga pisema piiksu peale kohe paanikasse sattuda, sest meid huvitavad dünaamika ja muutused ajas. Kella pakutavad tervisenäitajad on suurepärased algandmed, millega vajadusel mõne professionaali poole pöörduda,” jätkab mees, ühtlasi tuues välja seda, et meditsiinis võiks rohkem selliseid seadmeid teadlikult kasutada. “Skandinaavias mõõdetakse pulsisageduse vahelduvust (HRV) ka töötervishoiuarsti juures, mis aitab paremini tegeleda ennetava tervishoiuga.”
Pikaealisus ja šampanja
Une tähtsust on hakatud ühiskonnas aina rohkem teadvustama, kuid une kvaliteet ei sõltu vaid unetundidest. Näiteks õhtul alkoholi tarbides võib tunduda, et uni tuleb kiiremini ning magatakse sügavamalt, kuid uuringud näitavad, et alkohol võib vähendada REM-und kuni 50% öö esimeses pooles, mis tähendab seda, et une peamine funktsioon ehk taastumine saab vaid osaliselt täidetud.
“Ma võin ju arvata, et šampanja on minu stressimaandaja, kuid tegelikult see ei ole seda,” teadvustab Saagim endale vägijookide tegelikku mõju. Huawei Watch 5 kandja saab igal hommikul põhjaliku analüüsi, mis annab kasutajale põhjalikku tagasisidet tema une sügavuse ja ka südametöö kohta. “Arvan, et kell aitab kaasa sellele, et ei peaks radikaalselt oma elustiili muutma. Seejärel saab vaadata sammhaaval andmete ja soovituste põhjal, kas enesetunne paraneb või mitte,” jätkab ta.
Aktiivse eluviisi puhul on oluline, et nutiseade oleks töökindel ja kohanduks kasutaja rütmiga. Huawei Watch 5 on varustatud X-Tap mitmikanduritehnoloogiaga, mis aitab mõõta ka keha stressitaset.
Allikas: Huawei
****
Vaata ja kuula täispikka video-podcasti, kus Anu Saagim ja dr Sergey Saadi räägivad, miks tervise jälgimine on tänapäeval kättesaadavam kui kunagi varem, ja kuidas nutikell võib aidata elada paremini ja kauem: https://www.youtube.com/watch?v=NR-ODAhwxOg
RSS Feed