Mitte keegi ei kahtle selles, et uni on oluline meie heaolule. Ometi teavad ainult vähesed, et üks halvasti magatud öö võib järgmisel päeval tekitada isu lisa toiduportsjoni järele. Uuringud näitavad, et kui sa magad öösel ühe tunni vähem, võib juhtuda, et järgmisel päeval tarbid 200 kilokalorit rohkem.
IKEA alustas uneeksperimendiga, milles osaleb 20 Balti riikide töötajat.
Uneeksperdid, kes teevad töötajatega nende magamisharjumuste ja unekvaliteedi parandamiseks koostööd, kummutasid mõned unega seotud müüdid.
IKEA esindaja tegi kokkuvõtte sellest, mida IKEA töötajad on eksperimendi ajal avastanud.
Mida rohkem tööd, seda halvem uni
Uneekspertide sõnul peavad kõik inimesed oma päeva jagama võrdselt kolmeks 8-tunniseks osaks – magamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks. Enamus teab seda, kuid ometi ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu ning sageli teevad inimesed tööd just unetundide või puhkeaja arvelt. Kui kannatab vähemalt üks kolmandik või üks osa, siis see mõjutab lõpuks ka und ja selle kvaliteeti.
„Vähe maganud inimesel pole energiat, et kvalitatiivselt puhata. Samamoodi on võimatu öösel korralikult välja magada, kui sa teed liiga palju tööd ja ei puhka päeval piisavalt ning korralikult.
Seega peab inimene magama öösel vähemalt seitse kuni üheksa tundi,“
ütles IKEA Balti riikide kommunikatsioonijuht Renata Dantė, tuues välja uneteemaliste loengute peamised punktid. Ameerika Ühendriikides tehtud uuringud näitavad, et ühe puudujäänud unetunni tõttu võib juhtuda, et tarbid järgmisel päeval 200 kilokalorit rohkem.
Nädalavahetusest ei piisa, et unetuid öid kompenseerida
Inimesed, kellel puudub unerežiim ja ei maga tööpäevadel piisavalt, ei kompenseeri oma magamata öötunde ka nädalavahetusel.
„Enamik inimesi arvab, et kui me magame tööpäevadel vähem, siis saame vajaka jäänud unetunnid kompenseerida nädalavahetusel kauem magades. Aga see ei ole sugugi nii. Selleks, et ühte magamata ööd tasa teha, pead sa neli ööd korralikult magama. Seega ei ole võimalik nädalavahetusel isegi ühte halvasti magatud ööd korvata,“
sõnas IKEA esindaja, lähtudes arstide nõuannetest.
Samuti tõi Dantė välja, et töötajate eksperimendist selgus, et kvalitatiivseks puhkuseks ei ole oluline ainult une pikkus, vaid ka korrapärastel aegadel ärkamine, seda nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel.
Öösel ärkamine on halb – müüt või mitte?
IKEA eksperiment lükkas ümber veel ühe müüdi – hea uni tähendab, et sa ei ärka öösel kordagi.
„Mõned inimesed on siiani arvamusel, et nad peavad magama nii, et nad öösel kordagi ei ärka. Aga tegelikult on täiesti normaalne öösel mitu korda ärgata. Me magame tsüklite kaupa, seega võivad noored öösel ärgata viis korda ja mida vanemaks nad saavad, seda rohkem nad öösel ärkavad. Noored lihtsalt ei mäleta, et nad ärkasid, sest nad jäävad uuesti magama kiiresti ja hõlpsalt. Vanematel inimestel kulub uinumiseks kauem aega, seetõttu tunnevad nad, et nad ärkavad rohkem ja on oluliselt kauem üleval. Siiski on uneekspertide sõnul see täiesti normaalne,“ rahustab Dantė.
Uneekspertide kasulikud nõuanded paremaks uneks
1. Loo omale magamamineku rituaalid: käi duši all, näksi midagi jne. Tühja kõhuga on raske uinuda, seega on isegi soovitatav enne voodisse minemist midagi kerget ampsata. Hea uned toovad näiteks banaanid, juust, kohupiim, piim ja kalkuniliha. Siiski peaks see olema ainult tilluke amps, mitte suur toiduportsjon.
2. Päeval viibi valguse käes, öösel maga kottpimedas. Selleks, et õhtul paremini uinuda, pead päeval saama piisavalt valgust. Mine iga päev õue jalutama, eriti siis, kui sa oled vanemas eas, sest loomulik päevavalgus aitab vabastada vajalikke unehormoone, mis tagavad parema une. Õhtul vähenda valguse hulka nii palju kui võimalik ja lülita välja kõik seadmed, mis kiirgavad sinist valgust, nagu nutitelefonid ja telerid. Kasuta õhtul või öösel pimendavaid kardinaid, sest isegi natuke valgust võib su und häirida.
3. Veendu, et sul on soe, aga tuba olgu jahe. Kui sa tunned, et sul on jahe, on palju raskem uinuda. Selleks, et sul oleks mõnus ja soe, võta vanni, joo tassike teed või pane jalga soojad sokid, mille pead jalast ära võtma, kui magama lähed. Sinu magamistuba peaks aga olema jahe, õhutatud ja pime. Enne magamaminekut ava alati aknad, et magamistoas oleks värske õhk.
4. Enne magamaminekut ütle aidaa kofeiinile, alkoholile ja suitsetamisele. Kolm kuni neli tundi enne magamaminekut ära suitseta ega tarvita alkoholi ja kofeiiniga jooke. See on vale arusaam, et alkohol aitab paremini uinuda. Jah, alkohoolsed joogid tekitavad alguses küll unise tunde, kuid sa ärkad tegelikult juba mõne tunni pärast, kuna alkohol rikub loomulikku unestruktuuri.
5. Vali omale voodi, madrats ja padjad, mis sulle sobivad. Kui sa valid omale madratsit, veeda enne ostmist selle peal lesides aega. Sa mõistad alles siis, milline madrats sobib sulle kõige paremini, kui sa sellel tõesti pikutad ja end keerad. Nii on ka patjadega, mis on disainitud vastavalt sellele, millises poosis inimene armastab magada. Uuri, milline padi on sulle kõige parem, kui sa magad selili, külili või kõhuli.
Allikas: Optimist Public
IKEA alustas uneeksperimendiga, milles osaleb 20 Balti riikide töötajat.
Uneeksperdid, kes teevad töötajatega nende magamisharjumuste ja unekvaliteedi parandamiseks koostööd, kummutasid mõned unega seotud müüdid.
IKEA esindaja tegi kokkuvõtte sellest, mida IKEA töötajad on eksperimendi ajal avastanud.
Mida rohkem tööd, seda halvem uni
Uneekspertide sõnul peavad kõik inimesed oma päeva jagama võrdselt kolmeks 8-tunniseks osaks – magamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks. Enamus teab seda, kuid ometi ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu ning sageli teevad inimesed tööd just unetundide või puhkeaja arvelt. Kui kannatab vähemalt üks kolmandik või üks osa, siis see mõjutab lõpuks ka und ja selle kvaliteeti.
„Vähe maganud inimesel pole energiat, et kvalitatiivselt puhata. Samamoodi on võimatu öösel korralikult välja magada, kui sa teed liiga palju tööd ja ei puhka päeval piisavalt ning korralikult.
Seega peab inimene magama öösel vähemalt seitse kuni üheksa tundi,“
ütles IKEA Balti riikide kommunikatsioonijuht Renata Dantė, tuues välja uneteemaliste loengute peamised punktid. Ameerika Ühendriikides tehtud uuringud näitavad, et ühe puudujäänud unetunni tõttu võib juhtuda, et tarbid järgmisel päeval 200 kilokalorit rohkem.
Nädalavahetusest ei piisa, et unetuid öid kompenseerida
Inimesed, kellel puudub unerežiim ja ei maga tööpäevadel piisavalt, ei kompenseeri oma magamata öötunde ka nädalavahetusel.
„Enamik inimesi arvab, et kui me magame tööpäevadel vähem, siis saame vajaka jäänud unetunnid kompenseerida nädalavahetusel kauem magades. Aga see ei ole sugugi nii. Selleks, et ühte magamata ööd tasa teha, pead sa neli ööd korralikult magama. Seega ei ole võimalik nädalavahetusel isegi ühte halvasti magatud ööd korvata,“
sõnas IKEA esindaja, lähtudes arstide nõuannetest.
Samuti tõi Dantė välja, et töötajate eksperimendist selgus, et kvalitatiivseks puhkuseks ei ole oluline ainult une pikkus, vaid ka korrapärastel aegadel ärkamine, seda nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel.
Öösel ärkamine on halb – müüt või mitte?
IKEA eksperiment lükkas ümber veel ühe müüdi – hea uni tähendab, et sa ei ärka öösel kordagi.
„Mõned inimesed on siiani arvamusel, et nad peavad magama nii, et nad öösel kordagi ei ärka. Aga tegelikult on täiesti normaalne öösel mitu korda ärgata. Me magame tsüklite kaupa, seega võivad noored öösel ärgata viis korda ja mida vanemaks nad saavad, seda rohkem nad öösel ärkavad. Noored lihtsalt ei mäleta, et nad ärkasid, sest nad jäävad uuesti magama kiiresti ja hõlpsalt. Vanematel inimestel kulub uinumiseks kauem aega, seetõttu tunnevad nad, et nad ärkavad rohkem ja on oluliselt kauem üleval. Siiski on uneekspertide sõnul see täiesti normaalne,“ rahustab Dantė.
Uneekspertide kasulikud nõuanded paremaks uneks
1. Loo omale magamamineku rituaalid: käi duši all, näksi midagi jne. Tühja kõhuga on raske uinuda, seega on isegi soovitatav enne voodisse minemist midagi kerget ampsata. Hea uned toovad näiteks banaanid, juust, kohupiim, piim ja kalkuniliha. Siiski peaks see olema ainult tilluke amps, mitte suur toiduportsjon.
2. Päeval viibi valguse käes, öösel maga kottpimedas. Selleks, et õhtul paremini uinuda, pead päeval saama piisavalt valgust. Mine iga päev õue jalutama, eriti siis, kui sa oled vanemas eas, sest loomulik päevavalgus aitab vabastada vajalikke unehormoone, mis tagavad parema une. Õhtul vähenda valguse hulka nii palju kui võimalik ja lülita välja kõik seadmed, mis kiirgavad sinist valgust, nagu nutitelefonid ja telerid. Kasuta õhtul või öösel pimendavaid kardinaid, sest isegi natuke valgust võib su und häirida.
3. Veendu, et sul on soe, aga tuba olgu jahe. Kui sa tunned, et sul on jahe, on palju raskem uinuda. Selleks, et sul oleks mõnus ja soe, võta vanni, joo tassike teed või pane jalga soojad sokid, mille pead jalast ära võtma, kui magama lähed. Sinu magamistuba peaks aga olema jahe, õhutatud ja pime. Enne magamaminekut ava alati aknad, et magamistoas oleks värske õhk.
4. Enne magamaminekut ütle aidaa kofeiinile, alkoholile ja suitsetamisele. Kolm kuni neli tundi enne magamaminekut ära suitseta ega tarvita alkoholi ja kofeiiniga jooke. See on vale arusaam, et alkohol aitab paremini uinuda. Jah, alkohoolsed joogid tekitavad alguses küll unise tunde, kuid sa ärkad tegelikult juba mõne tunni pärast, kuna alkohol rikub loomulikku unestruktuuri.
5. Vali omale voodi, madrats ja padjad, mis sulle sobivad. Kui sa valid omale madratsit, veeda enne ostmist selle peal lesides aega. Sa mõistad alles siis, milline madrats sobib sulle kõige paremini, kui sa sellel tõesti pikutad ja end keerad. Nii on ka patjadega, mis on disainitud vastavalt sellele, millises poosis inimene armastab magada. Uuri, milline padi on sulle kõige parem, kui sa magad selili, külili või kõhuli.
Allikas: Optimist Public
RSS Feed