Gatwick. Foto: Piret Tamm Kui Suurbritannia parlament jaanuaris Brexiti tingimusi vastu ei võta, võib riigi kokkuleppeta lahkumine Euroopa Liidust kaasa tuua vähemalt 10 "Tuhkatriinulendu" ning lugematult sekeldusi reisijatele, kirjutab lennuhüvitisettevõtte Skycop juht Marius Stonkus.
Veel kaks aastat tagasi sõitsid Suurbritannia tänavatel kahekordsed punased bussid sõnadega "Me saadame ELile 350 miljonit naela nädalas, paneme selle raha hoopis oma tervishoiusüsteemi!". Neil sõnadel oli tohutu mõju valijatele, kes otsustasid referendumil, et Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma. Paraku ei teadnud keegi, mida see valik kaasa toob - Euroopa Reformi Keskuse mõttekoja tehtud uuring näitab, et juba praegu kaotab Suurbritannia 440 miljonit naela nädalas tänu Brexiti mõjule riigi majandusele.
Kuigi riigi elanikud väljendavad oma meelsust tänavatel ning nõuavad uut referendumit või Brexitist sootuks loobumist, on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust siiski graafikujärgselt planeeritud 2019. aasta 29. märtsiks kell 23 sealse aja järgi ning siiani ei teata, mis täpselt edasi saab. Kui otsuse jõustumiseni on jäänud napid kolm kuud, kõrgub tõsiasi, et Suurbritannia ja Euroopa Liit ei ole ühist otsust saavutanud, tumeda pilvena paljude peade kohal. Mis siis õigupoolest juhtub, kui enne 29. märtsi kokkuleppeni ei jõutagi?
Leppeta Brexitit peetakse vaieldamatult kahest kehvast variandist halvimaks ning kahtlemata on sel mõju pea kõikidele eluvaldkondadele, kuid teadmatus kimbutab eriti tugevalt lennundussektorit. Kui kokkuleppeni ei jõuta, saab Suurbritanniast nö kolmas riik ning Londonist, Edinburghist või näiteks Manchesterist lahkuvad lennud ei pruugi saada maanduda Euroopa Liidu lennujaamades.
Kuigi Euroopa Komisjon võttis vastu varuplaani leppeta Brexiti puhuks, mis lubaks Briti lennufirmadel ka jätkata lahkumisele järgneva aasta jooksul Euroopa riikides ja õhuruumis tegutsemist, on ebaselge, millised oleksid tulemused leppelise Brexiti puhul või kas olukorda reguleerivad Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni põhimõtted. Teoreetiliselt on ka võimalik olukord, et lennuühendus Suurbritanniaga kaob, kui Brexit viiakse läbi kindlate kokkulepeteta.
Praegu teadaoleva lennugraafiku järgi on Suurbritanniast lahkumas kümme "Tuhkatriinulendu" - lennukit, mis tõusevad õhku mõnest Briti lennujaamast 29. märtsi õhtul, kui Suurbritannia on veel Euroopa Liidu liige ning maanduvad peale Brexitit. Sellised võimalikud "Tuhkatriinulennud" valmistavad lennufirmadele praegu parajalt peavalu. Reisijad jõuavad sihtriiki kui kolmanda riigi esindajad, peavad läbima tollikontrolli ning mõnel juhul võib neil isegi vaja minna viisat.
Pidades silmas, et lennufirmad müüvad pileteid kuni aastapäevad ette, on mitmed lennureiside pakkujad valmistunud Brexiti puhul halvimaks. Briti lennufirma Thomas Cook Airlines uuendas enda kasutustingimusi, lisades firma kontrolli alt väljas olevate force majeure olukordade sekka ka "olukorrad, mis tulenevad poliitilisest ebastabiilsusest", pidades täpsemalt silmas just kokkuleppeta Brexitit. Ka Ryanair kindlustas oma tagala ning andis teada, et võimaliku kokkuleppeta Brexiti puhul võivad nende lennud Briti saartele peatuda ligi kolmeks nädalaks.
Seejuures ei ole kokkuleppeta Brexit peavaluks ainult lennundussektorile, vaid puudutab tugevalt ka kogu turismivaldkonda üldiselt. Kuniks ei ole vettpidavaid riikidevahelisi kokkuleppeid, võib turistide vool Suurbritanniasse ja sealt välja langeda stagnatsiooni. 2016. aasta statistika näitab, et ligi 70 protsenti Londonit külastavatest turistidest on pärit mõnest Euroopa riigist. Rangem piirikontroll ja võimalik vajadus ID-kaardi asemel passi kasutada muudab keerulisemaks seni vaba liikumisega harjunud eurooplaste reisimise Suurbritanniasse. Ka riigist lähtuv turism saaks suure löögi, arvestades, et 2017. aastal reisisid Suurbritannia elanikud välismaale üle 72 miljonil korral. Enim külastati Hispaaniat, kus käidi pea 16 miljonil reisil.
Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust tähendab ka, et saareriigil ei ole enam kohustust järgida Euroopa Nõukogu määrust nr 261/2004, mis reguleerib lennureisijate õigused näiteks ära jäänud lendude või liigpika lennujaamas ootamise korral. Veel on ebaselge, kas Suurbritannia võtab omaltpoolt vastu sarnase dokumendi või loobub sellest täielikult, jättes sellega õhku võimaluse, et rahvusvahelised reisijad on ilma igasuguse kaitse ja garantiideta.
Märts jõuab aina lähemale, kuid seni ole Brexiti kokkulepet veel kuskilt paistmas. Vaid aeg annab aru, mis on selle poliitilise käigu tegelik mõju Suurbritanniale, Euroopa Liidule ja maailmale tervikuna.
Allikas: PR Strategies
Veel kaks aastat tagasi sõitsid Suurbritannia tänavatel kahekordsed punased bussid sõnadega "Me saadame ELile 350 miljonit naela nädalas, paneme selle raha hoopis oma tervishoiusüsteemi!". Neil sõnadel oli tohutu mõju valijatele, kes otsustasid referendumil, et Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma. Paraku ei teadnud keegi, mida see valik kaasa toob - Euroopa Reformi Keskuse mõttekoja tehtud uuring näitab, et juba praegu kaotab Suurbritannia 440 miljonit naela nädalas tänu Brexiti mõjule riigi majandusele.
Kuigi riigi elanikud väljendavad oma meelsust tänavatel ning nõuavad uut referendumit või Brexitist sootuks loobumist, on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust siiski graafikujärgselt planeeritud 2019. aasta 29. märtsiks kell 23 sealse aja järgi ning siiani ei teata, mis täpselt edasi saab. Kui otsuse jõustumiseni on jäänud napid kolm kuud, kõrgub tõsiasi, et Suurbritannia ja Euroopa Liit ei ole ühist otsust saavutanud, tumeda pilvena paljude peade kohal. Mis siis õigupoolest juhtub, kui enne 29. märtsi kokkuleppeni ei jõutagi?
Leppeta Brexitit peetakse vaieldamatult kahest kehvast variandist halvimaks ning kahtlemata on sel mõju pea kõikidele eluvaldkondadele, kuid teadmatus kimbutab eriti tugevalt lennundussektorit. Kui kokkuleppeni ei jõuta, saab Suurbritanniast nö kolmas riik ning Londonist, Edinburghist või näiteks Manchesterist lahkuvad lennud ei pruugi saada maanduda Euroopa Liidu lennujaamades.
Kuigi Euroopa Komisjon võttis vastu varuplaani leppeta Brexiti puhuks, mis lubaks Briti lennufirmadel ka jätkata lahkumisele järgneva aasta jooksul Euroopa riikides ja õhuruumis tegutsemist, on ebaselge, millised oleksid tulemused leppelise Brexiti puhul või kas olukorda reguleerivad Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni põhimõtted. Teoreetiliselt on ka võimalik olukord, et lennuühendus Suurbritanniaga kaob, kui Brexit viiakse läbi kindlate kokkulepeteta.
Praegu teadaoleva lennugraafiku järgi on Suurbritanniast lahkumas kümme "Tuhkatriinulendu" - lennukit, mis tõusevad õhku mõnest Briti lennujaamast 29. märtsi õhtul, kui Suurbritannia on veel Euroopa Liidu liige ning maanduvad peale Brexitit. Sellised võimalikud "Tuhkatriinulennud" valmistavad lennufirmadele praegu parajalt peavalu. Reisijad jõuavad sihtriiki kui kolmanda riigi esindajad, peavad läbima tollikontrolli ning mõnel juhul võib neil isegi vaja minna viisat.
Pidades silmas, et lennufirmad müüvad pileteid kuni aastapäevad ette, on mitmed lennureiside pakkujad valmistunud Brexiti puhul halvimaks. Briti lennufirma Thomas Cook Airlines uuendas enda kasutustingimusi, lisades firma kontrolli alt väljas olevate force majeure olukordade sekka ka "olukorrad, mis tulenevad poliitilisest ebastabiilsusest", pidades täpsemalt silmas just kokkuleppeta Brexitit. Ka Ryanair kindlustas oma tagala ning andis teada, et võimaliku kokkuleppeta Brexiti puhul võivad nende lennud Briti saartele peatuda ligi kolmeks nädalaks.
Seejuures ei ole kokkuleppeta Brexit peavaluks ainult lennundussektorile, vaid puudutab tugevalt ka kogu turismivaldkonda üldiselt. Kuniks ei ole vettpidavaid riikidevahelisi kokkuleppeid, võib turistide vool Suurbritanniasse ja sealt välja langeda stagnatsiooni. 2016. aasta statistika näitab, et ligi 70 protsenti Londonit külastavatest turistidest on pärit mõnest Euroopa riigist. Rangem piirikontroll ja võimalik vajadus ID-kaardi asemel passi kasutada muudab keerulisemaks seni vaba liikumisega harjunud eurooplaste reisimise Suurbritanniasse. Ka riigist lähtuv turism saaks suure löögi, arvestades, et 2017. aastal reisisid Suurbritannia elanikud välismaale üle 72 miljonil korral. Enim külastati Hispaaniat, kus käidi pea 16 miljonil reisil.
Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust tähendab ka, et saareriigil ei ole enam kohustust järgida Euroopa Nõukogu määrust nr 261/2004, mis reguleerib lennureisijate õigused näiteks ära jäänud lendude või liigpika lennujaamas ootamise korral. Veel on ebaselge, kas Suurbritannia võtab omaltpoolt vastu sarnase dokumendi või loobub sellest täielikult, jättes sellega õhku võimaluse, et rahvusvahelised reisijad on ilma igasuguse kaitse ja garantiideta.
Märts jõuab aina lähemale, kuid seni ole Brexiti kokkulepet veel kuskilt paistmas. Vaid aeg annab aru, mis on selle poliitilise käigu tegelik mõju Suurbritanniale, Euroopa Liidule ja maailmale tervikuna.
Allikas: PR Strategies
RSS Feed