MÕTTED JA JUTUD EHK AUSALT ELUST SEKKA HOOGSALT UUDISEID - Film. Raamatud. Elu

Blogija Anna Lutteri taaskasutusnipid: anna pakenditele uus elu jõuluehetena!

12/18/2018

Palju kõneainet tekitav plastiku ületarbimise probleem puudutab aina enam ka eestlasi ning poes käies mõtlevad paljud lisaks toote omadustele ka pakendi taaskasutamise võimalustele. Ka ettevõtted on seadnud eesmärgiks pakendite mõju keskkonnale vähendada.
"Pakendite eesmärk on kaitsta toiduainete ohutust, hoida realiseerimisaeg võimalikult pikana ning vähendada toidu äraviskamist. Seetõttu ei ole võimalik ka supermarketi toodete puhul pakenditest loobuda. Küll aga on võimalik pakendeid taaskasutada ning anda neile uus elu," selgitab Fazer Eesti turundusjuht Joosep Volkmann.

Sel jõuluhooajal on Fazeri soov kaasata ka teisi läbimõeldud tarbimisse ning näidata, et algust saab teha väga väikestest asjadest, mistõttu on käsitööõpetajana töötava ja elustiiliblogija Anna Lutteri abiga loodud jõuluteemalised inspiratsioonivideoed, mille abil järele jäänud pakendid taaskasutusele võtta.

Isetegemise entusiast Anna Lutter soovitab näha võimalusi materjalides, mis tavaliselt ehk liiga kergekäeliselt prügikastis maanduvad. "Erinevaid karpe, kotte ja ümbriseid võiks vaadata kui algmaterjali, mitte kui prügi, mille eluiga saab läbi siis, kui toode sealt välja võetakse," ütleb Lutter.

Nii valmistaski ta Fazeri kirjutest pagaritoodete kottidest hoopis omanäolised kuuseehted - tuleb vaid kileribale narmad sisse lõigata ja see püstolliimi abil rulli keerata. Sarnase kaunistuse võib siduda ka kingipaki külge, et lihtsale pakkepaberile pühademeeleolu lisada.

"Ühiselt igapäevaste esemete taaskasutamine ja selline lihtne meisterdamine on ka hea tegevus, mida koos lastega teha, et õpetada neile vastutustundlikkust ja kujundada nende tulevasi tarbimisharjumusi," toob Lutter välja.

Käsitöötraadist ja tuttavast Musta leiva pakendist valmib aga skandinaavialikult minimalistlik jõulupärg, mille võib kinnitada välisuksele külalisi tervitama või hoopis elutuppa lihtsaks jõulukaunistuseks. "Kui leivakotti ettevaatlikult küpsetuspaberi vahel triikida, saab plastikkile ka mõnusa läike juurde," jagab isetegija nippi.

Koduse jõuluõhtu võõrustajad võivad tühjast leivakotist meisterdada hoopis nimesildid, millega jõululauas igaühele sätitud kohta viidata. Kahe läbipaistva leivakoti vahele võib nime meisterdada näiteks lõngast, kuid miks mitte ka kingituste pakkimisest üle jäänud paberiribadest või sädelevatest kuusekarra ribadest.
Vaata kõiki taaskasutusnippe lähemalt Anna Lutteri Youtube'i kanalilt.
Allikas: PR Strategies

Uuring: enamus kutsekooliõpilastest on teadlikud nutisõltuvusest

12/17/2018

Digi Pass koolitusprogrammi juhi, Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteaduri Mart Laanpere. Foto: Marek Metslaid

Vaid 8% vastanuist ei taju nutisõltuvust Eesti ühiskonnas probleemina ja 65% on sellega ka ise kokku puutunud, selgub ligi 450 Eesti kutsekooli õpilase ning vilistlase seas läbi viidud uuringust.
Kutsekooliõpilaste haridusprogrammi Samsung Digi Pass raames läbi viidud uuringu kohaselt tajub 2/3 kutsekooliõpilastest, et nutisõltuvus on Eesti ühiskonnas tõsine probleem. "Probleemina tajus nutisõltuvust 92% vastajatest. Sealhulgas arvas 66% kõigist uuringus osalejatest, et nutisõltuvus on Eestis tõsine probleem," lausus uuringu läbiviija, Idea uuringujuht Mauri Sööt.

Digi Pass koolitusprogrammi juhi, Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteaduri Mart Laanpere sõnul on õpilaste digipädevusel koolide õppekavades aina olulisem koht, sealhulgas ka probleemide ennetamiseks nagu nutisõltuvus. "Probleem pole mitte nutiseadmete kasutamine, vaid oskus infot otsida, sotsiaalmeedias suhelda, turvalisus ja küberhügieen. Oluline on reguleerida ajakasutust veebis ning kasutada seda ka muuks kui meelelahutus," ütles Laanpere.

Uuringus osalesid kutsehariduse omandajad ning vilistlased, kes on lõpetanud kutsekooli viimase kuue aasta jooksul. "Samast uuringust selgus, et keskmisest sagedamini pidasid nutisõltuvust tõsiseks probleemiks just veidi vanemad vastajad: 71 protsenti vähemalt 24-aastastest," märkis Sööt.

Märkimisväärne on uuringu läbiviija sõnul, et 2/3 kõigist vastajatest tunnistas kokkupuudet nutisõltuvusega. "Nendest, kes on ise nutisõltuvusega kokku puutunud, ütles 36%, et on selle vastu meetmeid rakendanud. Sama palju ehk 35% on neid, kes on tundnud vajadust midagi muuta, aga pole midagi ette võtnud. 19% väitis teadvat, mida nutisõltuvuse vastu ette võtta, kuid pole selleks vajadust tundnud. Iga kümnes aga ei tea enda sõnul, kuidas nutisõltuvusega võidelda," selgitas Sööt.

Kommunikatsiooniagentuur Idea viis 2018. aastal Samsung Electronics Baltics tellimusel läbi digioskuste uuringu Eesti kutsekooliõpilaste ning vilistlaste hulgas, veebiküsitluses osales 448 vastajat.

Samsung Digi Pass on neljakuuline koolitusprogramm kutsekooliõpilastele vanuses 14-20 eluaastat. Programmi ajal töötab iga osalejate meeskond koos mentoriga noorte endi välja pakutud tarkvaradisaini projektiga, mille eesmärk on aidata valmistuda paremini oma tulevaseks töökohaks. Kutsekooliõpilaste koolitusprogrammi on töötanud välja Samsung Electronics Baltics koostöös Tallinna ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liiduga.
Allikas: Idea

TALVEVÕLUMAA VÕI JÄÄTUNUD PÕRGU? Kuidas lennujaamad esimese lumega toime tulevad?

11/27/2018

Foto: Piret Tamm

Kui paljudele tähendab esimene lumi mõnusat õues veedetud päeva perega, hubases toas kamina ees istumist ja jõulurõõmu, siis lennundusmaailmas ei ole lumi selliste positiivsete emotsioonide toojaks.
Kuigi ekstreemsed ilmatingimused võivad tabada igat riiki, on mõned selleks paremini valmistunud kui teised. "Just Põhjamaad on tuntud selle poolest, et suudavad hästi toime tulla ka ootamatult maha sadanud lumega," sõnab lennuhüvitisettevõtte Skycop juht Marius Stonkus.

Eeskujulik Skandinaavia
Rootsi suurim, Stockholmi Arlanda lennujaam ei ole näiteks kunagi lume tõttu pidanud lennujaama sulgema või lende ümber suunama. Ka Norra suurim lennujaam Oslos ei peatanud tööd, kui selle aasta jaanuaris kattis lumetorm lennujaama ligi 70 sentimeetrise lumekihiga.
Lennujaamad hakkavad talveks valmistuma juba varasügisel. Stockholmi lennujaam näiteks võtab tööle ligi 50 hooajalist töötajat, kes tegelevad maandumisraja puhastamise ja hooldamisega. Võrdluseks, suvisel ajal tegeleb sellega vaid 30 -50 töötajat.
Inimtööjõu kõrval aitavad lennujaamu ja maandumisradasid töökorras hoida ka erinevad lumekoristusmasinad. Stockholmis on neid töös ligi sada, Oslo lennujaam võib uhkust tunda maailma suurima lumesaha üle, mis suudab tunni ajaga lükata ligi 10 000 tonni lund.

Kesine Kesk-Euroopa
Paraku ei ole kõik lennujaamad nii osavad lumiste oludega toime tulema kui Põhja-Euroopas. Hollandi suurimal lennuväljal Amsterdam Schipholis on lumi maas vaid 14 päeval aastas, kuid möödunud aasta detsembris Madalmaid tabanud lumetormi tõttu jäid 5000 graafikus olnud lennust ära pea pooled. Ka paistavad iga-aastaste probleemidega silma Ühendkuningriigi lennujaamad, kes ei saa ootamatult maha sadanud lumega just eeskujulikult hakkama.
Pole harv, kui mõnekümne sentimeetrise lume tõttu hilineb või jääb sootuks ära suur osa Ühendriikide lennujaamade lende. Tihti peavad inimesed seisma mitmetunnistes järjekordades vaid selleks, et proovida uuele lennule või hoopiski lennujaamast välja pääseda.
"Tavaliselt ei ole peamiseks mureks lumi ise, vaid tõsiasi, et lennujaamades ei ole tööl piisavalt inimesi, kes suunaksid reisijaid ja tegeleks nende muredega, kui mõni lend hilineb või ära jääb," ütleb Skycopi juht Marius Stonkus.

Mida tähendavad lumised tingimused reisijatele?
Kuigi Põhjamaade lennujaamad on erakordsete ilmaolude jaoks hästi valmistunud ning lumetormide tõttu jääb ära vähem kui 10 protsenti lende, tuleb siiski ette hilinenud lende, sekeldusi pagasiga ning pikka ootamist lennujaamades.
Lennujaamad peaksid andma vett ja süüa kõigile, kes peavad tühistatud või hilinenud lendu ootama rohkem kui kaks tundi. Ööbimise peavad lennufirmad võimaldama neile, kes peavad oma lendu ootama üleöö.
"Paraku ei ole firmad alati innukad reisjate peale lisaraha kulutama, nii et tasub oma õigustega kursis olla," rõhutab Stonkus.
Reisijana tasub alati ka ise silma peal hoida nii ilmateatel kui ka värskeimal lennuinfol, et ebameeldivusteks valmis olla.
Allikas: PR Strategies

Uuring: iga teine inimene tunneb, et hoolimatud töökaaslased pärsivad töökoosolekute efektiivsust

11/22/2018

Iga teine Eesti inimene leiab, et töökoosolekud oleks oluliselt efektiivsemad, kui inimesed keskenduksid arutatavale teemale ning ei istuks oma telefonides või sülearvutites, selgus Samsungi tellitud töökäitumise uuringust. Samas on erinevad nutiseadmed koosolekute läbiviimisel aina rohkem levinud.

53% uuringus osalenud inimestest leidis, et nende ettevõttes häirib koosoleku või ajurünnaku läbiviimist enim see, et inimesed teevad mitut asja korraga, istuvad nutitelefonides või sülearvutites ning ei pööra koosolekule tähelepanu. 48% vastanutest arvas, et häiriv on see, kui korraga on arutlusel mitu teemat ning kõik üritavad teisi üle rääkida ja 30% pidas ärritavaks seda, kui osalejad koosolekule hilinevad ning siis juba räägitud teemasid üle pärima hakkavad.

“Koosolekuid peetakse Eesti ettevõtetes iga päev tuhandeid ning see on üllatav, et paljud neist ei ole läbimõeldud ja efektiivsed,” kommenteeris Samsung Eesti juht Toomas Tiits. “Samas näitavad uuringu tulemused, et inimesed kaasavad nutiseadmeid koosolekutele tehtava töö hõlbustamiseks aina rohkem ning lisaks sülearvutitele ja projektoritele on aina enam kontorites kanda kinnitamas nutitelefonid ja innovatiivsed elektroonilised koosolekutahvlid.”

70% uuringus osalenud inimestest tunnistas, et kasutab koosolekul kõneldu jäädvustamiseks endiselt paberit või märkmikku, ent 47% kaasab ajurünnakule ka sülearvuti, 29% nutitelefoni ja 7% interaktiivse tahvli.

“Viimase aja levima hakanud trend on elektroonilised koosolekutahvlid, kuhu saab koosoleku läbiviija joonistada märkmeid, näidata esitlusi ning pärast kogu üles tähendatud materjali kõikidele koosolekul osalenud inimestele laiali saata. Kuna 64% vastanutest tunnistas, et pärast koosolekut lähevad head ideed neil kiiresti meelest, neid on koosoleku ajal raske üles märkida või lauale tekib hunnik paberit, mida hiljem läbi ei töötata, on nutikad koosoleku läbi viimise vahendid kasulikud, et ühised mõtted kohe pärast ajurünnakut samasugusena kõigi osapoolteni jõuaks,” rääkis Tiits. “Samsungil on selleks puhuks loonud elektroonilise koosolekutahvli Flip.”

Veel tunnistasid vastanud, et koosolekud algavad ja lõppevad õigeaegselt ainult 39% juhtudest, 13% vastanutest hindas, et koosolekud algavad ja lõppevad harva või mitte kunagi õigeaegselt. Spontaanseteks ajurünnakuteks või väikesteks koosolekuteks leiaks muu töö kõrvalt alati või aeg-ajalt võimalust 68% vastanutest, 32% arvas, et neil seda aega pole või tekib harvadel juhtudel.

Samsungi tellitud töökäitumise uuringu viis Eesti elanike seas läbi Norstat, toimunud uuringus osales 530 inimest. Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt läbi viidud küsitluse eesmärk oli välja selgitada, milliseid abivahendeid inimesed töökoosolekutel kasutavad ning milline on inimeste endi arvates läbi viidud koosolekute efektiivsus.
Allikas: Hamburg ja Partnerid kommunikatsioonibüroo

Fazer vähendab Soomes vihakõne levikut

11/20/2018

ÜRO andmetel on Soomes vihakõne inimõiguste probleem ning selle vähendamiseks käivitas Fazer kampaania, kus tehisintellekti abil on eesmärgiks ohjeldada veebis levivat vihakõne. Abistava roboti ülesandeks on seejuures tuletada inimestele meelde ka verbaalse kiusamise kahjulikke tagajärgi.

"Kampaaniaga Pieni pala rakkautta (Väike tükk armastust) soovime vähendada vihakõne levikut. Sõnumi levitamiseks on soomalste poolt palavalt armastatud legendaarsed Karl Fazeri piimašokolaadid saanud ka vastava välimuse. Sõnu saab kasutada relvana, kuid meil kõigil on võimalus teha ka teistsuguseid valikuid," kommenteeris Fazeri maiustuste kategooria turundusjuht Risto Kalsta.

Vihakõnedesse sekkumine võib tunduda keerulisena, kuna inimestel on hirm saada ise uueks sihtmärgiks. Selle olukorra lahendamiseks on Fazer loonud tehisintellekti Lovebot Blue, mis tuvastab veebis leviva vihakõne ning millesse vajadusel ka sekkub. Roboti leidude modereerimisel on toeks päris inimene.

"Konfliktid, mis tundusid ennem nii kauged, on nüüd osa meie igapäeva elust. Vihakõne levik internetis võib kergesti tekitada konflikte erinevate inimgruppide vahel. Vihakõne kasutatakse nii teiste solvamiseks kui ka omaenda tegevuste edendamiseks," sõnas rahuorganisatsiooni The Crisis Management Initiative (CMI) nõunik Hussein Al-Taee.

Ka ÜRO on väljendanud probleemiga seoses muret ning on oma aruandes märkinud, et vihakõned on Soomes inimõiguste probleem. "Me usume, et viha loob viha ning vägivald loob vägivalda. Parim viis selle vastu võitlemiseks on läbi lugupidava dialoogi, mis on praegusel ajastul eriti vajalik. Kurjustada võib, aga see ei tohiks ületada diskrimineerimise või pahatahtliku kiusamise piiri," lisas Al-Taee.

Vihakõnedele vahelesekkumine on tugevalt seotud ka Fazeri väärtustega
Fazer on pühendunud ÜRO globaalse kokkuleppe põhimõtetele ning osaleb sel sügisel käima löödud #Ykkösketjuun kampaanias, mis keskendub inimõiguste austamisele äritegevuses. Ettevõte väärtustab lugupidavat keskkonda ning tagab selle ka töös. Näiteks on loodud juhendajatele töökiusamise vältimiseks koolitused ja juhised. Samuti toetab Fazer rahuorganisatsiooni Crisis Management Initiative (CMI) tegevusi.

"Meie tegevused põhinevad põhjamaistel väärtustel. Me väärtustame rahu, ausust ja teiste aktsepteerimist sellisena nagu nad on. Me tahame, et need väärtused peegelduksid ka meie tegemistes. Sel sügisel rõhutame näiteks koossöömise olulisust, mis aitab arendada suhtlust ja kasvatab usaldust," ütles Fazer Groupi ettevõtte vastutustundlikkuse juht.

Vihakõne vähendamisele Soomes saavad kaasa aidata ka kohalikud, andes teada internetis levivast vihakõnest läbi www.fazer.fi/pienipalarakkautta veebilehe.
Allikas: PR Strategies

Kas teadsid? 10 põnevat fakti punase planeedi Marsi kohta

11/17/2018

Sel pühapäeval, 18. novembril kell 22.00 linastub National Geographic kanalil populaarteadusliku sarja „Marss“ (Mars) teine hooaeg. Eksklusiivse telesarja uus hooaeg kujutab elu, mis punasel planeedil tulevikus aset leida võiks.

Sellega seoses toome teieni 10 huvitavat fakti Marsi elu, kliima, päritolu. missioonide ja muu kohta.

Marss on saanud enda nime veripunase värvuse tõttu Rooma sõjajumala järgi. Marsi värv tuleneb kivimitest ja tolmust, mis tema rauarikast pinda katavad
Marsi ja Maa kõige lühem võimalik distants on 55 miljonit kilomeetrit. Need kaks planeeti on selles positsioonis ligikaudu iga kahe aasta tagant – järgmist võib oodata 6. oktoobril 2020.
Marsi aasta on võrdeline 687 päevaga Maal, kuid punasel planeedil kestab üks päev Maa omast vaid 40 minutit kauem.
Talvel ulatub temperatuur Marsil -126 kraadini, suvel aga 21 kraadini Celsiuse järgi.
Marsil kogeb inimene 62,5% väiksemat gravitatsiooni kui Maal, seega 45 kilogrammine inimene kaaluks Marsil vaid 17 kilogrammi. Marsi pinna gravitatsiooni tõttu saaks seal hüpata ligi kolm korda kõrgemale kui Maal.
Hoia alt Saturn! Järgmise 30-50 miljoni aasta pärast tekib Marsi suurima kuu Phobose hävinemisel planeedi ümber rõngas, mis võib jääda püsima kuni 70 miljoniks aastaks.
Marsil asub kogu päikesesüsteemi suurim vulkaan Olympus Mons.
Teadlased avastasid tänavu jälje järve eksisteerimisest Marsi lõunapooluse jääkatte alt. Vedelas vormis vesi võib sisaldada elusorganisme.
Missioonid Marsile on jäänud väga harvaks. Pärast 23 missiooni 60ndatel ja 70ndatel, on sel sajandil tehtud vaid 12 ülemaailmselt kosmoseaparaadi käivitamist.
NASA planeerib käivitada mehitatud missiooni Kuule aastal 2023 ning kasutada seda tuleviku Marsi missioonide aluseks.

National Geographic kanali Populaarteaduslik sari „Marss“ põhineb 2015. aastal Stephen Petraneki poolt kirjutatud raamatul „How We'll Live on Mars“. Režissöörid on teiste hulgas Brian Grazer ja Ron Howard. Lavastatud lugu täiendavad intervjuud Marsist Elon Muski, Neil deGrasse Tysoni ning mitmete NASA kosmoseteadlastega.
Uus hooaeg viib vaatajad tulevikku, kus esimene teadlaste meeskond on juba edukalt punasele planeedile maandunud. Tegevus algab aastal 2042, millal inimeste koloonia Marsil on kasvanud juba rohkem 300 liikmeliseks, sealhulgas ka ettevõtted, kes on Marsil maavarade kaevandamise eesmärgiga.

„Marss“ 2. hooaeg linastub National Geographic kanalil 18.novembril kell 22.00.
Allikas: FOX Networks Group Estonia, Corpore

Neste otsib plastprügile kasutusvõimalusi

11/16/2018

Neste uus arendusprojekt pakub lahenduse globaalsele plastprügi probleemile. Tulevikus on võimalik, et plastijäätmed muudetakse tagasi toormaterjaliks ning seejärel saab seda kasutada kütuste ja kemikaalide tootmisel ning uue plasti valmistamisel.
Euroopa elanikud tekitavad igal aastal umbes veerand miljonit tonni plastijäätmeid ning vaid kolmandik sellest jõuab taaskasutusse. Maailma mastaabis on probleem eriti terav, sest 85 protsenti randades leiduvast prügist on plast. Plasti leidub isegi vees ja toidus ning mikroplasti mõju meie tervisele on teadmata.

Praegu töödeldakse plastprügi ümber valdavalt mehhaaniliselt, kogused on tarbimist arvestades väikesed ning kõik kasutatud plast ümbertöötlemiseks täna veel ei sobi.

Lahendused, mis tooks tõhusamat leevendust globaalsele plastprügi probleemile, on täna laborites katsetamisel. Neste pakub lahendusena välja plastijäätmete keemilise ümbertöötlemise, millega muudetakse plastprügi tagasi toormaterjaliks ning seejärel saab seda kasutada keemiatööstuses toornafta asemel näiteks kütustes, kemikaalides ja uue plasti tootmisel.

Neste plaanib alustada tootmiskatsetusi 2019. aastal. Aastaks 2030 on võetud eesmärgiks töödelda ümber üle ühe miljoni tonni plastijäätmeid aastas.

Jaanuaris 2018 võttis Euroopa Komisjon vastu plastijäätmete vähendamise strateegia, et kaitsta keskkonda ning luua plastimajanduses innovatsiooni ja soodustada uute töökohtade tekkimist. Strateegia järgi peab plastijäätmete taaskasutamine EL-is kasvama 2020. aastaks vähemalt 50 protsendini ja 2030. aastaks vähemalt 55 protsendini.
Allikas: Corpore

McDonald's heategevuskampaania kogub annetusi lastereanimobiili soetamiseks

11/2/2018

Novembris algab McDonald's restoraniketi heategevuskampaania McHappy Day, mis kutsub kõiki Eesti elanikke toetama Tallinna Lastehaigla Toetusfondi uue lastereanimobiili soetamist.
Lapsed, eriti vastsündinud, vajavad kõrge kvaliteediga ja kiiret arstiabi, mis vastab nende igakülgsetele vajadustele. Üliraskes seisundis väikestele patsientidele vajaliku abi tagamisel on võtmeroll just lastereanimobiili teenistusel.

Toetusfondi juhi Inna Krameri sõnul on vajadus uue ja täiustatud tingimustega reanimobiili järele suur. "Lastereanimobiilid ja nendes kasutatavad seadmed vajavad regulaarselt uuendamist, et tehnika vajalikul hetkel alt ei veaks. Reanimobiiliga tuuakse lapsi Tallinna Lastehaiglasse üle terve Eesti ja selles peab olema valmisolek praktiliselt kogu raskeima, III astme intensiivravi mahu tagamiseks alates vastsündinutest kuni 16. eluaastani. Oleme väga rõõmsad, et McDonald's meid uue reanimobiili soetamisel toetab," ütles Kramer.

"Kord aastas novembris saame ühes oma külastajate, partnerite ja kõigi Eesti elanikega anda oma panuse laste heaolu või tervise heaks. Oleme väga õnnelikud koostöövõimaluse üle toetada parima võimaliku arstiabi tagamist kriitilises seisus lastele, kelle puhul ei saa olla küsimust vahemaas ega ajas," rääkis McDonald's Baltikumi tegevdirektor Vladimir Janevski.

Kõigil, kes tahavad aidata Toetusfondil soetada uut lastereanimobiili, on võimalus novembrikuus McHappy Day kampaania raames osta McDonald's restoranidest erilise kujundusega rinnamärke. Rinnamärgid kannavad endas armastuse, sõpruse ja ühtehoidmise sõnumeid. Rinnamärkide müügist saadud tulust moodustubki annetus.

Pikaajaliseks traditsiooniks kujunenud McHappy Day kampaania toimub sel aastal juba 12. korda ning McDonald's on kampaaniate raames annetanud abivajajatele ühtekokku üle 190 000 euro.

SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond on heategevusfond, mille eesmärgiks on aidata kaasa lastesõbraliku haigla kujundamisele ja parima võimaliku meditsiinilise abi toomisele Tallinna Lastehaiglasse ning muuta ühiskonna suhtumist lastesse ja laste, eriti haigete laste probleemidesse. Tallinna Lastehaigla Toetusfond tähistab tänavu oma 25. tegutsemisaastat.
Allikas: PR Strategies

KAS TEADSID? 14 põnevat fakti lennundusmaailmast

11/1/2018

Foto: Piret Tamm

Tänapäeval ei suuda me kujutada ette elu ilma lennureisideta, mis viivad meid üle maailma erinevatesse paikadesse. Lennundusmaailm peidab endas aga palju huvitavat, millele me reisile minnes ei mõtle. Lennuhüvitisettevõtte Skycop juht Marius Stonkus toob välja hulga põnevaid fakte, mis sunnivad järgmisel lennureisil hoopis huvitavamaid nüansse märkama.

Euroopas vanim lennujaam on Hamburgi lennujaam, mis ehitati 1911. aastal. Igal aastal reisib sealtkaudu 18 miljonit inimest.
Maailma vanim oma nime all tegutsev lennufirma on Hollandi rahvuslik lennuettevõte KLM Royal Dutch Airlines, mis asutati 1919. aastal. "KLM" lennufirma nimes on lühend "Kuninglikust Lennuettevõttest".
Lennunduse teerajajad, ameeriklased Orville ja Wilbur Wright sooritasid oma esimese lennuna lennundusajaloo ilmselt kõige lühema õhureisi. See kestis vaid 12 sekundit ja selle jooksul läbiti 36,5 meetri pikkune vahemaa, mis jääb alla tänapäeva ühe laiema lennuki, Boeing 747 siruulatusele.
Briti lendurid John Alcock ja Arthur Brown tegid 1919. aastal esimestena üleatlandilise õhureisi ilma ühegi peatuseta. Ümbertehtud pommilennukiga lend Newfoundlandi saarelt Põhja-Ameerika ranniku äärest Iirimaale Galway linna võttis aega 16 tundi. Täna saab Londonist New Yorki lennata vaid kuue tunniga. Sellest sai alguse ka õhuposti ajalugu, sest mehed võtsid oma lennule kaasa mõned kirjad.
Esimene konstantse rõhuga lennukikabiin loodi 1938. aastal Boeing 307 Statolineri lennukisse, mida toodeti ainult kümme eksemplari. Esimene laialdaselt kasutatav reisilennuk oli Lockheed Constellation, mis alustas lende 1943. aastal.
Võimalus Internetis check-in'i teha loodi 1999. aastal USA lennuettevõttes Northwest Airlines, mis vaatamata oma teerajaja rollile lõpetas tegevuse 2016. aastal.
Maailma suurim lennujaam on Kuningas Fahdi lennujaam Saudi Araabias. Lennujaam laiub 780 ruutkilomeetril ning pälvis selle eest ka Guinnessi maailmarekordi.
Londoni Heathrow lennujaamas on Euroopa suurim lennuliikluse tihedus - iga 45 sekundi tagant tõuseb lendu üks lennuk.
Maailma pikim lennureis on Singapore Airlinesi lend Singapurist New Yorki - vahemaa on 16 700 kilomeetrit ja ilma peatusteta lend kestab 18 tundi ja 45 minutit.
Kui üleatlandiliste õhureiside võimekusega Airbus A380 lennuki kaablid otsast otsani maha laotada, oleks nende kogupikkus ligi 500 kilomeetrit ehk sisuliselt vahemaa Tartust Kaunasesse.
Teatavasti pole lennukitoit just parimate killast - statistika näitab, et kehva toidu edetabeli tipus on haiglates pakutav toit, millele järgnevadki lennukieined. Samas serveerib Saksamaa lennufirma Lufthansa oma reisijatele aastas 5% kogu maailma kaaviarivarust ehk 10 tonni kaaviari.
USA lennufirma American Airlines säästis 1987. aastal 40 000 dollarit, sest võttis igast esimeses klassis pakutavast salatist välja ühe oliivi.
Igal ajahetkel on õhus keskmiselt 9 728 lennukit üle miljoni reisijaga.
Oktoobri teise nädala jooksul tühistati Euroopas pea 2000 lendu ning hilines 32 000 reisi. Lennuhüvitisettevõte Skycop juht Marius Stonkus tuletab meelde, et reisi tühistamise või hilinemise korral on reisijal õigus saada kuni 600 eurot moraalset kompensatsiooni lisaks asenduslennule ja muule toele.

Allikas: PR Strategies

Seesam kindlustus sai uue näo

10/25/2018

Seesam viib Eestis, Lätis ja Leedus läbi logouuendused pärast augustis jõustunud müügitehingut, millega omandas Vienna Insurance Group kõik Seesami aktsiad Balti riikides.
Seesam Insurance AS juhatuse esimees Andri Püvi sõnul visualiseerib uus identiteet paremini keskendumist klientide vajadustele, mis ei ole enam ühe kindlustusliigi põhised.
"Kui varem oli meie fookuses vara kui asi, siis tänases pidevalt muutuva keskkonna ja võimaluste maailmas on olulisem tagada inimesele turvaline elu. Astume sammu edasi terviklike kliendisuhte poole, kus peamiseks väljakutseks on lisaks inimese varale ka tema elustiili ja tegutsemisvabaduse kindlustamine," sõnas ta.

Püvi sõnul on Seesami jaoks oluline hoida head suhet tänaste klientidega ning mõista nende vajadusi ilma, et kliendid peaksid kulutama oluliselt oma väärtuslikku aega iga üksiku lepingu peensustesse süvenemiseks

"Meie kliendid usaldavad meid, sest 98% esitatud kahjutaotlustest saavad positiivse otsuse - püüame igati säilitada seda kõrget taset ja mõista ka tulevikus klientide muutuvaid ootusi ja vajadusi," sõnas Püvi.

Uuel logol on kujutatud neli eri suuruses kolmnurka, mis moodustavad mosaiigi, sümboliseerides nii üksikute kindlustusteenuste täiuslikku ja ühtset tervikut. Samuti esindavad uue logo elemendid Seesami liitumist Austria, Kesk- ja Ida-Euroopa juhtiva kindlustugrupiga Vienna Insurance Group.
Uus logo on küll kaasaegsem ja julgem, kuid see ei ole siiski radikaalselt muutunud. Sellega soovib Seesam kinnitada, et ettevõtte ajaloolised põhiväärtused - õiglus, vastutus, avatus ja usaldus - ei muutu. Klientidele tagatakse ka edaspidi kõrgel tasemel professionaalsed teenused ja innovaatilised lahendused, mis on veelgi enam tulevikku suunatud, edusammudest ajendatud, digitaliseeritud, lihtsamad ja vastastikusel mõistmisel põhinevad.

"Seesamist sai Vienna Insurance Group'i liige augusti lõpus. See võimaldab meil saada osa ligi 200 aastat tegutsenud Austria, Kesk- ja Ida-Euroopa juhtiva kindlustusgrupi kogemustest ja pakkuda klientidele veelgi väärtuslikumaid koostöövõimalusi," kinnitas Püvi.

Seesam on üks pikima ajalooga kindlustusettevõtteid Baltikumis, mille kindlustusmaksete kogumaht ulatus 2018. aasta I-III kvartalil 54.1 miljoni euroni, mis on võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 10% rohkem.
Ettevõte on Balti riikides tegutsenud 27 aastat ning üles ehitanud stabiilse äri, millel on tugev oskusteave ja klientide usaldus.
Allikas: PR Strategies