Talvine haiguste hooaeg on täistuuridel, mistõttu on tarvilik üle korrata olulised põhitõed, mida järgides saab ennast edukalt viiruste ja külmetuste eest kaitsta.
Inimesel on võimalik oma tervise hoidmiseks palju ise ära teha, kuid tihti kipub see meelest minema. "Haiguste peletamisel on lihtsatel harjumustel ja teadlikel eluviisi muudatustel väga oluline roll, näiteks püsime tervemad kasvõi tänu sellele, et peseme korralikult käsi ja oskame neid ka kuivatada," nendib Euroopa juhtiva tekstiiliteenuste ettevõtte Lindström Eesti esindaja Kadrian Jaagund.
Spetsialist kordab üle soovitused, mis aitavad ennast pahalaste eest kaitsta ja haiguste hooajal tervena püsida.

Korralik kätehügieen
Igapäevaselt satub meie kätele suurel hulgal baktereid nii nakatunud pindadelt kui ka piisk- või kontaktnakkuse kaudu, mis nägu, suud ja silmi puudutades viivad haigustekitajad otse organismi. Seetõttu on eriti oluline just haiguste perioodil teha endale harjumuseks pesta käsi alati pärast väljas käimist ja enne söömist ning pärast pesemist ka korralikult kuivatada.
Jaagund rõhutab, et käsi tuleb pesta hoolikalt seebiga ning erilist tähelepanu peab pöörama ka kuivatamisele. Pesemise ajaks tuleb kindlasti eemaldada käekell ja sõrmused, kuhu koguneb ja jääb pesitsema väga suur hulk bakteritest. Uuringud on leidnud ühe keskmise inimese sõrmuse alt koguni terve Euroopa elanikkonna jagu baktereid. Haiguste hooajal tuleks avalikes tualettruumides hoida eemale puhuritest. Põhjus nende vältimiseks on lihtne. Üllatavalt suur hulk inimesi ei armasta seepi kasutada, vaid loputavad pärast tualetikülastust käsi kiirelt jaheda veega. See tähendab, et bakterid ja haigustekitajad jäävad kätele ning tilguvad sealt erinevatele tasapindadele ja ka puhuri sisse. Soojuse lisandudes toimub haigustekitajate plahvatuslik paljunemine ning järgmise kätekuivataja saabudes lenduvad kõik pahalased õhku, ukselinkidele, segistitele ja ka tualetikasutajatele peale. Niisiis piisab vaid ühest nakatunud lohakast kätepesijast, et järgnevad kuivatajad haigestuksid. Eelistada tuleks paberi või puuvillaste kätekuivatusrullidega kuivatamist. Viimast seepärast, et isegi kui kätepesu ei ole olnud korralik, siis käsi põhjalikult kuivatades on võimalik paberisse või kangasse jätta isegi kuni 99,9 protsenti bakteritest.

Teadlik toitumine
On teada, et immuunsüsteemi vastupanuvõimele ja üldisele heaolule aitab suuresti kaasa teadlik ja tervislik toitumine. Organismile vajalikud toitained ja vitamiinid tuleks aga kätte saada täisväärtuslikust toidust, mitte esmajoones haarata erinevate toidulisandite järgi. Talvisel haiguste perioodil võiks oma menüüsse lisada rohkelt kasulikest ainetest pungil puu- ja köögivilju ning jälgida, et toidulaud oleks mitmekesine. Samuti tuleb kasuks kodune toiduvalmistamine, mis aitab olla teadlik toidu koostisosadest.
Haiguste ennetamiseks tasub ka palju juua - vajalikus koguses vee ja sooja tee joomine säilitab kehas piisava niiskustaseme ning aitab organismil paremini mürkidest vabaneda.

Maga ja puhka
Organismi vastupanuvõimet vähendab ebapiisav uni, pidev stress ja neist tingitud väsimus. Korralik uni on hädavajalik immuunsüsteemi toimimiseks ning aitab seega ka haigustest ja viirustest hoiduda. On teaduslikult uuritud, et inimesed, kes magavad ööpäevas piisavalt, on viirustele resistentsemad kui unepuuduses vaevlevad inimesed. Samuti ei jää nad nii kergelt ja pikaks ajaks haigeks.
Samuti on oluline endale kiire elutempo juures piisavalt puhkust anda ning keha ja vaimu turgutada. Stressi maandamiseks tasub näiteks proovida mediteerimist või praktiseerida joogat. Ka mõnus kõnnak või hommikune virgutus võimlemise näol toetab organismi vastupanuvõimet haigustele.
Allikas: PR Strategies

Olgu tegemist kauaoodatud troopikapuhkusega, perega planeeritud talvise suusareisiga või nädalavahetusega mõnes Euroopa linnas, standardne kindlustusleping võib kahju korral jääda väheks.
"Reisikindlustust tehes on oluline valida sihtkohale ja reisi iseloomule vastavad kindlustuskaitsed, tähelepanu pöörata hüvitissummadele ning teada veel mõningaid detaile. Näiteks, kas sukeldumise korral on alati vaja ohtliku tegevuse lisakaitset, kas kindlustus kehtib ka väljaspool tähistatud suusaradu, kas igale pereliikmele on vaja eraldi pagasikindlustus teha ning kas Euroopas piisab Aasiaga võrdväärse meditsiiniabi hüvitissumma valimisest," õpetab Seesami reisikindlustuse tootejuht Jonatan Jõks.

Puhkust planeerivate reisijate abistamiseks toob Seesami esindaja välja kolm levinud puhkusetsenaariumit ning jagab soovitusi kindlustuskaitsete valikuks.

Sõprade seltskond sõidab Taisse puhkama. Plaanis on palju matkata ja džungleid avastada ning elevantide kaitseala külastada. Et liiklemisel ei peaks bussidest ja taksodest sõltuma, laenutavad sõbrad ka rollerid. Vähemalt kahel sõbral on plaanis esimest korda elus proovida troopilistes vetes sukeldumist.
Kindlustusleping tuleb vormistada koheselt pärast reisi ostmist. Nii on enne reisija haigestumise, lennufirma streigi või teiste ennenägematute olukordade puhul tagatud kindlustatule maksimaalne kasu.
Üldiselt asuvad talvised troopilised sihtkohad Euroopast väljas, mistõttu tuleb piirkonnaks valida kogu maailm. Levinumateks soojamaa reiside kindlustusjuhtumiteks on erinevad haigestumised ja õnnetused. Näiteks on Seesami kahjukäsitlejatele teada Balil kõhuvaluga haiglasse pöördunud inimene, kelle kahju suuruseks kujunes ligi 2000 eurot. Samuti juhtum, kus inimene astus Egiptuse reisil basseini kõrval lebanud klaasikillule ning see ravi läks maksma 1200 eurot. Pikemate reiside puhul tuleb palju ette ka reisitõrget. Seepärast peaks reisil haigestumise, reisile hilinemise, reisi katkemise ja reisi ärajäämise eest hüvitise saamiseks kindlasti valima meditsiiniabi kaitse ja reisitõrke. Kui džunglisse ei minda mitmepäevasele retkele ning ei sukelduta üle 40 m sügavusele, siis ohtliku tegevuse lisakaitset vaja ei ole. Kuid kindlasti tasub enne reisile minekut mõelda hoolega läbi oma tegevused ja vajadusel pidada nõu kindlustusandjaga.

Neljaliikmeline perekond plaanib sõita nädalaks Slovakkiasse suusatama ja lumelauaga sõitma. Autoga sõidetakse Riiga ja sealt lennukiga Slovakkiasse. Sihtkohas on planeeritud võimalikult palju aega veeta mäel sporti tehes. Kaks pereliiget on kogenud suusatajad, kaks tegelenud lumelauasõiduga lapsest peale.
Siin tuleb tähele panna seda, milliseks perioodiks kindlustus sõlmitakse. Reis ei alga hetkest, mil Riiga jõutakse, vaid juba siis, kui pere naaberriiki sõitma hakkamiseks autosse istub.
Kindlustuslepingus tuleb seega reisi alguseks märkida päev, mil kodust lahkutakse ning kindlustus peab lõppema päeval, mil koju tagasi jõutakse. Kui eeldatav jõudmisaeg on öösel, siis tuleb olla tähelepanelik, et kindlustuse lõpuks ei oleks märgitud eelmine päev. Nii riskib inimene lennu hilinemise, pagasi kahjustada saamise või mitte jõudmise korral hüvitise vähenemisega. Euroopas reisimisel soovitab Seesami esindaja valida meditsiiniabi kindlustussummaks 100 000 või 200 000 eurot. Kuigi eelmise aasta keskmine kahju meditsiiniabis oli pisut üle 400 euro, siis mäelt haige toimetamiseks vajaliku transpordi ja ka operatsioonide kulud küündivad isegi mitmekümne tuhande euroni.
Kuna perekond kavatseb põhiosa puhkusest mäel suusatades veeta, siis on vajalik ka ohtliku tegevuse lisakaitse, mis kehtib märgistatud radadel sõites. Väljaspool neid ei ole lubatud sõita ja seetõttu ei kehti siis ka kindlustus.
Kui inimesel puudub ohtliku tegevuse lisakaitse ja mäel midagi juhtub, siis võib osa kahjudest saada hüvitatud Euroopa ravikindlustuskaardiga. Ülejäänud kahju hüvitab kindlustus osaliselt.
Kui pagasina on kaasa pakitud ka isiklik spordivarustus, siis läheb kohe kindlasti vaja pagasikindlustust ning sealjuures tuleb veenduda, et pagasi kindlustussumma hõlmaks reisil kaasas olevate esemete koguväärtust. Lepingus valitud kindlustussumma kehtib iga kindlustatu kohta ning oluline on, et reisijate peale kokku oleks pagasi kindlustussumma suurem kui pagasi väärtus.

Paar lendab pikale nädalavahetusele Barcelonasse. Laupäeval sõidetakse linnast välja loodusesse matkama, muul ajal aga nauditakse restoranides, muuseumites ja parkides käimist. Paar on kogenud ja enesekindlad reisijad ning on veendunud, et nendega ei juhtu kunagi midagi.
Linnapuhkus on kindlasti väiksema riskiga kui aktiivne troopikareis või suusapuhkus ning seetõttu võib piisata minimaalse meditsiiniabi kindlustussumma valimisest. Kõige rohkem tuleb linnapuhkuste käigus ette kukkumisi, allergiad ja ka toidumürgitusi. Samuti suureneb risk märgatavalt ka pooleks päevaks matkama minnes. Jõks räägib ühe näitena inimesest, kelle käsi jäi Hispaania reisi ajal ukse vahele ning ta oli sunnitud arstiabi otsima. Kahju suuruseks ligi 200 eurot. Teine levinud tegevus on jalgrataste rentimine. Üks selline pealtnäha ohutu turistitegevus lõppes kukkumise ja 500 eurose kahjuga. Linnapuhkusele minnes üldiselt ohtliku tegevuse lisakaitset vaja ei ole, küll aga saab need spordialad kindluse mõttes alati lepingust üle vaadata.
Enne reisi tasuks ka mõelda, mis juhtub kui tagasilennust jäädakse maha näiteks rongi- või bussirikke tõttu. Selline võimalus on reisides alati olemas ning ilma reisitõrketa ei kuulu see ka hüvitamise alla.
Allikas: PR Strategies

Ilusatel ja mugavatel riietel on suur võim – need aitavad esile tuua eripärasid ja eeliseid, lisavad enesekindlust tööeesmärkide saavutamisel, isiklikus elus ja ka spordisaalis. Sportlik stiil on juba mitu hooaega järjest väga trendikas ja seda mitte asjatult. Kooli kehalise kasvatuse tundi meenutavate spordiriiete ajad on ammu minevikus – täna võib nii spordisaalides kui ka tänaval näha eriti originaalseid sportlikke kombinatsioone, mis võluvad ära ka elegantse stiili austajad.
Pea kõige sagedasemaks uusaastalubaduseks on pühendada rohkem aega füüsilisele aktiivsusele. Spordiklubi „People Fitness“ juhi Lina Dranginytė sõnul kestab see entusiasm umbes kuni märtsikuuni. Suurem osa inimesi liitub spordiklubiga lühiajalistel eesmärkidel, näiteks parandada kuni suve alguseni oma vormi ja kaotada lisakilod. Motivatsioon kaob küllaltki kiiresti, kui on valitud ebasobiv koormus, väsitakse liialt ja loodetakse kiireid tulemusi.
 
Tegelikult varitsevad laiskushetked ka kõige usinamaid aktiivse eluviisi pooldajaid. Dranginytė hinnangul võib seatud eesmärkidele lisamotivatsiooniks anda ka spordivarustus, mida on meeldiv kanda.
 
„Spordiriietel on palju suurem roll, kui võiks esmapilgul arvata. Kui tunneme end ebamugavalt ja riided pigistavad, ei motiveeri see meid sportima. Aga uus, stiilne riietus võib innustada mitte ainult spordisaali külastama, aga ka kauem aega õues viibima ja füüsiliselt aktiivsemaid tegevusi valima,“ kirjeldas spordiklubi juht.
 
Membershopi esindaja Ugnė Radikienė lisas, et sageli võib spordisaali riietus hõlpsasti saada ka igapäevase riietuse osaks. „Sportlikul stiilil on tänapäeval palju nägusid – pole tähtis, kas eelistatakse liibuvaid pluuse ja retuuse, lõtvu kampsuneid ja pükse või spordistiilis kingi, eneseväljenduseks on tõesti palju ruumi jäetud, eriti kui ei kardeta eksperimenteerida,“ kinnitas ta.
 
Kõige tähtsam on tunda end ilusa ja energilisena
Dranginytė sõnul valitsesid veel mõni aasta tagasi spordisaalides mustade retuuside ja ühevärviliste pluuside kombinatsioonid. Täna tahetakse aga teistest erineda, ei kardeta valida erksamaid värve ja huvitavamalt disainitud spordiriideid.
 
Vaatamata esteetikale on tähtis pöörata tähelepanu ka teistele aspektidele. „Selleks, et trenn oleks mugav, tuleb valida konkreetse spordiala jaoks sobivad jalanõud. Soovitan vältida läbipaistavaid ja hästi niiskust aurustavaid riided. Kui olete veendunud, et riided ei tekita mingit füüsilist ebamugavustunnet, saab valida kombinatsioonid, mida kandes tunnete end ilusa ja energilisena,“ soovitas Dranginytė.
 
Praegu on eriti moodsad kõrge taljeosaga retuusid, mis lisaks mugavusele muudavad ka kehakuju kaunimaks. See on üks neist riideesemetest, mida spordiklubi naiskliendid kannavad meeleldi ka igapäevase garderoobi detailidega, nt vabalt langevate pluuside, särkide või vööga.
 
Jalgrattateelt otse tänavale või peole 
„Sport on siiani üks suurimaid inspiratsiooniallikaid disaineritele. Rõivaloojad ei karda rikkuda hea maitse reegleid ja laenavad spordielemente üha julgemalt ja otsesemalt,“ kirjeldas Radikienė, lisades, et spordidetailide populaarseks muutmisele aitavad kaasa ka stilistid ja arvamusekujundajad, kelle imagot järgivad paljud moehuvilised.
 
Näiteks elegantse mantli ja selle alt paistva kapuutsiga kampsuni kombinatsioon ei üllata enam kedagi. Lilleline kleit ei tundu liiga naiivne, kui kanda seda jooksukingadega. Sportlikku tüüpi pluuse kantakse mustriliste seelikutega. Ametlikku jakki ja bodit kantakse spordistiilis pükste ja kontsakingadega.
 
„Soovides sellist ebatraditsionaalset kombinatsiooni kohandada pidulikuma üritusega, on tähtis pöörata tähelepanu pükste valikule – eriti efektsed on siidist või mõnest muust õrnast kangast õmmeldud püksid taskute või seotavate paeltega, otsekui spordiriietus,“ lausus Radikienė.
 
Siiski mitte kõiki spordigarderoobist laenatud rõivaid ei stiliseerita ega kaunistada, et neid kasutada ka igapäevastiili osana. Näiteks kõige uusim trend on jalgratturi lühikeste pükste ülipopulaarseks muutumine. Neid võib kanda nii jakiga, kui ka tavalise pluusiga soojal kevad- või suvepäeval.
Allikas: Optimist Public

Mänguasjade eesmärk ei ole pakkuda ainult lõbu, vaid arendada laste kujutlusvõimet, kaasata nende erinevaid meeli ning julgustada teistega suhtlema. Viimase aja trendid näitavad, et lapsed on juba niivõrd teadlikud tarbijad, et oskavad antud teemal vanemate asemel juba ise oma valikuid teha.
„Mänguasjade müüginumbrid on kõige suuremad enne jõule, alustades Musta Reedega. Kuna meie eesmärk on pakkuda võimalikult laia ning kõige uuemat valikut mänguasju erinevatele vanusegruppidele, siis laiendame oma tootevalikut aastaringselt. Teades, et turg muutub pidevalt, oleme valmis neile muutustele ka kiiresti reageerima. Kaup24 eeliseks on see, et me ei piira enda valikut teatud kaubamärkide ja tarnijatega, meie ladu on üleeuroopaline,“ sõnas Baltikumi juhtivasse e-kaubamajade gruppi, Pigu Gruppi kuuluva Kaup24 tegevdirektor Raimondas Žilenas.
 
Žilenase sõnul on märgata huvitavat trendi, et mänguasjade ostmisel ei ole peamised otsustajad enam mitte lapsevanemad, vaid lapsed ise. „Lapsed vaatavad filmide treilereid ja unboxing videosid, kus lapsed ise proovivad erinevaid mänge ja mänguasju ning annavad oma tagasisidet, seega on nende valik rohkem läbimõeldud ning mitte niivõrd emotsionaalne. Samuti oleme täheldanud, et väga populaarne on ka soov-nimekirjade tegemine tänu erinevatele äppidele, mis võimaldavad mugavalt ära märkida toote, mis huvi pakub,“ kirjeldas Kaup24 tegevdirektor.
 
Lastefilmide mõjutused
Ka Apollo Kino turundusjuhi Anett Kutti sõnul kasvab eestlaste huvi järjest enam just laste- ja perefilmide vastu. „Lastele ja peredele suunatud filme toodetakse üha enam, näiteks võeti väga soojalt vastu viimasel kahel kuul linastunud eestimaised perefilmid  “Eia jõulud Tondikakul” ja “Lotte ja kadunud lohed”, mis kinnitab suurt huvi heade kodumaiste laste- ja perefilmide vastu. Välismaiste laste- ja perefilmide menu on samuti suur, sest tihti dubleeritakse need eesti keelde, näiteks „Lumekuninganna“ ja  „Lemmikloomade salajane elu“, lausus Kutti.
 
Lisaks filmile endale tuleb välja ka laias valikus sellega seotud tooteid – mänguasju, riideid, mobiiltelefone, erinevad mänge jne. Ka Žilenase sõnul täheldavad nad oma e-poes teatud mänguasjade müügi kasvu just enne lastefilmide kinole jõudmist. „Kui vaadata viimase aja suurimaid kinohitte, siis saab välja tuua, et näiteks Star Warsi ja Ämblikmehega seotud tooted olid eestlaste seas väga populaarsed. Veebruari alguses jõudis kinolinadele Lego filmi teine osa, ning saame öelda, et Lego müüginumbrid on juba üllatuslikult suured. Kui võrrelda näiteks viimase kolme aasta numbreid, siis oleme ainuüksi see jaanuar müünud viis korda rohkem Lego tooteid,“ tõi Žilenas näite eestlaste suurest huvi Lego-toodete vastu.
Allikas: Optimist Public

Telekanal FOX teatas, et seriaali „Elavad surnud“ 9. hooaja teise osa episoodid jõuavad Eesti televaatajateni. Armastatud sarja uued osad linastuvad FOX kanalil 11. veebruaril kell 22.00.
Seriaali esimesed kaheksa episoodi jätsid televaatajad põnevusega sarja naasmist ootama kui tegelaste hulka lisandusid uued pahalased, kes tapsid Jesuse (Tom Payne) näol ühe peamistest tegelastest. Pildilt on kadunud ka endine peategelane ning tegelaste peamine juhtfiguur Rick (Andrew Lincoln), kes ohverdas end teiste hüvangu nimel.
 
Hooaeg koosneb sarnaselt eelnevatele 16 episoodist. Esimesed kaheksa jõudsid teleekraanidele üle maailma oktoobris, nüüd jõuavad televaatajateni 9. hooaja viimased kaheksa episoodi.
 
Emmydega pärjatud õudusdraama põhineb Robert Kirkmani koomiksil ning räägib ellujäänutest, kes politseinik Rick Grimesi juhtimisel proovivad leida turvalist kohta zombidest rüüstatud maailmas. Sari on juba viimased kuus aastat kõrgeima vaadatavusega draamasari 18-49 aastaste segmendis ning juhib uuringute kohaselt ka maailma populaarseimate telesarjade edetabelit.
 
‘’Elavad Surnud’’ 9. hooaja 9. episoodi on võimalik vaadata FOX telekanalil täna, 11. jaanuaril kell 22.00.
Allikas: FOX Networks Group Estonia, Corpore

Eduka avaliku esinemise taga on iseendasse ja oma ideesse uskumine, aga ka rahulik hingamine, avatud kehahoiak ning sirge selg, leiab vabakutseline näitleja ja esinemiskoolitaja Karl Robert Saaremäe.
Näitleja Karl Robert Saaremäe ja liikumisjuht Hanna Junti jagasid Samsung Digi Pass koolitusprogrammi finaalvõistluse jaoks kutseõpilastele näpunäiteid, mida peaks jälgima oma äriidee presenteerimisel ehk pitchimisel. Loe, mida soovitavad profid algajatele esinejatele! 
 
1. Seljata hirmud
Kuna kõik noored ei ole oma lühikese elu jooksul veel suurte masside ees kõnelenud, siis on koolitajate sõnul oluline mõista, et esmane hirmutunne on vägagi normaalne. 
 
„Midagi välja öelda ei ole alati lihtne. Eriti, kui tuleb kõneleda suure rahvahulga ees. Mitmekümne- või isegi sajapealise publiku ees tunnetame kõik suuremal või vähemal määral pinget. Sellega tuleb igaüks erinevalt toime, aga peamisteks pinge allikateks on enamasti madal enesehinnang. See aga väljendub sisemises kahtluses,“ ütles Saaremäe.
 
2. Leia sisemine enesekindlus
Koolitajad rõhutavad, et noored ei pea väliselt maailmalt endale jaatust otsima, sest enesekindlus on igaühes olemas ja tuleb lihtsalt üles leida.
 
„Eesti keeles on see vahva sõna, „enesekindlus“. Justkui meie enda loss, enda kindlus. Koht, kus on ütlemata hea ja mõnus olla. Et ennast oma kindluses hästi tunda, tuleb aga pidevalt oma kodu eest hoolitseda. Enda eest hoolitsemine tähendab endasse uskumist,“ jagas Saaremäe avaliku esinemise algtõdesid.  
 
3. Harju oma häälega
Näitleja sõnul on veenva avaliku esinemise puhul üks kõige olulisem õnnestumise tegur hääl. „Häälepaelad on instrument. Nagu muusikud harjutavad oma instrumente, nii peavad näitlejad ja kõik teised, kel vähemal või suuremal määral kõneleda tuleb, harjutama oma häält ja ka harjuma oma häälega,“ selgitas ta.
 
Saaremäe sõnul pole uudiseks, et väga paljudele ei meeldi oma hääl, kuigi peaks meeldima. „Esiteks on hääl üks tugevamaid relvi maailmas. Vaid häälega saab alustada sõdu ja öelda “ma armastan sind”. Teiseks ei saa oma häält kunagi kellegi teise oma vastu vahetada. Muidugi saab häält treenida, tugevamaks ja elastsemaks muuta või arendada, aga mitte vahetada,“ lisas esinemiskoolitaja.
 
4. Kuula kehakeelt
Häält ei saa siiski esinemiskunsti puhul kehast eraldada, rõhutas liikumisjuht Hanna Junti. „Igasuguses suhtluses mängib kehakeel teatavasti olulist rolli. Aju loeb teadlikult ja alateadlikult teiste kehasid ning edastame igal ajahetkel füüsilisi signaale ehk infot selle kohta, kuidas end tunneme, kes me oleme ja mida öelda soovime,“ märkis Junti.
 
Inimesed aga ei ole robotid ja seega ei saa liikumisjuhi sõnul õpetada mustvalget võrrandit, mis seletab 100% lahti keha-kõne-mõttemaailma vahelised seosed ning toimimismehhanismid. Õnneks jääb midagi kehakeeles alati saladuseks, aga on palju märke, mis aitavad neid seoseid selgemalt ja konkreetsemalt edasi anda.
 
Näiteks on liikumiskoolitaja sõnul tõenäoline, et enesekindlamatena paistavad inimesed, kellel on avatud kehahoiak ja sirge selg. „See enesekindlus ei paista mitte ainult välja, vaid peegeldub ka sisemaailmas. Nimelt, kui sirutad ning oled avatud ja vastuvõtlik, siis vallanduvad kehaski enesekindluse ja eduga seotud hormoonid,“ lisas ta.
 
5. Aeglusta hingamist
Samasugune sidusus seob ka emotsioone hingamisega: ärevus ja pingelised olukorrad võivad  hingamisrütmi kiirendada ja muuta seda pinnapealsemaks, selgitas liikumisjuht. „Kui me hingamist teadlikult aeglustame, siis aitab see ka meeli rahustada. Me saame taas naasta oma keskmesse ning jätkata kõige siiramal viisil oma tegevust,“ lausus Junti.
 
Ta andis lihtsa soovituse: kui algajad esinejad ei hakka ise endale hinnanguid andma ega tundma, et ei ole piisavalt head, on võimalik kõige väiksema kahjuteguriga ja takerdumata lõppsadamasse jõuda.
 
6. Usu oma ideesse
Kui peab oma ideed suurele publikule maha müüma, siis on koolitajate sõnul oluline mõista, et ka noorte välja töötatud lahendused on vajalikud, isegi kui need pole veel täiuslikud.
 
„Meie julgustasime noori veel rohkem ennast, oma tiimikaaslaseid ja ideed usaldama ning seda lahendust rõõmsal meelel kogu ülejäänud maailmaga jagama. Püüdsime ajendada noori oma ideed nautima, sellest rahulikul toonil, aga siiski õhinaga kõnelema. Rõhutasime hingamise ja kohalolu olulisust ning keha-meele-hääle ühendatust. Soovitasime palju harjutada, sest teoreetilised teadmised ei tähenda veel praktilisi oskuseid,“ jagasid Saaremäe ja Junti nippe lõppürituseks.
 
Neli kuud kestva koolitusprogrammi Samsung Digi Pass raames töötavad kümme meeskonda kutsekoolidest üle Eesti koos mentoritega oma digiidee kallal. 13. veebruaril Tallinnas toimuvas finaalis esitlevad meeskonnad ideid žüriile, kes selgitab välja kolm parimat auhinnalist projekti.
 
Võistlustulle asuvad nii tulevased tarkvaraarendajad, multimeedia spetsialistid, tööstusinformaatikud, juuksurid, metsurid, laotöötajad kui ka koka eriala õpilased. Oma meeskondadega on digipädevuste programmis väljas Luua Metsanduskool ning Järvamaa ja Tartu Kutsehariduskeskus. Kaks võistkonda on osalemas nii Kehtna kui Võrumaa Kutsehariduskeskusest ning kolm meeskonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest.
 
Koolituse lõpus saavad kõik osalejad spetsiaalsed digitaalsed passid, mis on tõestus tulevasele tööandjale omandatud oskustest ja kogemustest. Programmi on töötanud välja Samsung Electronics Baltics koostöös Tallinna ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liiduga.
Allikas: Havas Estonia

Viimaste nädalate rohke lumesajuga kaasneb vajadus igapäevaselt lumelabidas välja otsida. Pidev lume lükkamine võib aga vale tehnika korral lihaspingeid ja -valu tekitada.
Fiskarsi esindaja Virge Teets jagab nippe, kuidas füüsiliselt koormav lumekoristus kehale ohutuks tegevuseks muuta.

Tee keha soojaks
Lumelükkamine on kehale tõhusa treeningu eest ja seetõttu tuleks enne tööle asumist keha ka soojaks teha. Selleks sobivad kerged painutused, õla- ja puusaringid. Samuti tuleks lihaseid pärast töö lõpetamist korralikult venitada.
Vajadusel tee ka lumelükkamise vahepeal puhkepause ning venitusharjutusi. Kui tunned kehas valu või pingeid, kontrolli oma tehnikat ning väldi liigutusi, mis ebamugavust tekitavad.
Kuna tegemist on füüsiliselt raske treeninguga peaksid mitte treenivad inimesed ja ka need kellel südamega probleeme, lumelükkamist pigem rahulikult võtma ning püüdma mitte liigselt pingutada.

Vali õige labidas
Enamasti oleneb lumelabida efektiivsus sellest, millist lund on vaja eemaldada. Kerge aga suure koguse lume puhul on parimaks abiliseks lumesahad, ehk laiad lumelabidad, mis võimaldavad eemaldada lund ühe korraga suuremalt alalt.
Sula saabudes muutub aga lumi raskemaks ning lükkamise asemel peab lund hakkama labidaga tõstma. Viimane on aga kehale äärmiselt koormav, mistõttu tuleks valida võimalikult kergest materjalist lumelabidas - nii ei ole lume lükkamisel vajadust liialt jõudu rakendada. Oluline on ka, et labidas oleks õige pikkusega. Liiga lühike labidas paneb töötegija küürutama ning see võib tuua seljavalu. Liiga pikk labidas on aga kohmakas ja selle liigutamine nõuab rohkem jõudu. Kindlasti tasub investeerida ergonoomilise käepidemega tööriista, mis ei luba kätel kiiresti väsida ega tekita ka lihaspingeid.

Korista tihti
Tugeva lumesaju korral ära oota kuni see täielikult lõpeb, vaid ole pigem varajane. Kui alustad lumelükkamist juba siis, kui sadanud on vaid kerge lumekiht, on seda oluliselt lihtsam teha. Liialt kaua oodates riskid inimeste poolt kinni tambitud lumekihiga, lume sulamise ja jäätumisega. Tekkinud jääkihti või rasket sulalund on juba palju tülikam eemaldada.

Tõsta teadlikult, võimalusel eelista lükkamist
Lume lükkamine on kehale vähem koormav kui lumevaiba tõstmine. Kui pead lund siiski ka tõstma, võta labidale korraga väike kogus. Pea meeles, et mida raskem on labidatäis, seda lähemalt tuleks haarata labida varrest. Rasket labidat hoides väldi ainult ülakehast pööramist, vaid pööra kogu kehaga. Püüa vältida ka korduvaid ühele poole suunatud kerepöördeid, et ennetada hilisemat seljavalu. Tõsta on turvalisem mitte selja, vaid jalgade abil - selleks hoia selg sirge ning kõverda põlvi. Kumera seljaga rasket lumelükkamistööd sooritades riskid seljavaluga.
Allikas: PR Strategies

Kontorimööbel mängib üha suuremat rolli töötajate heaolul ja ettevõtte edukusel. Erinevad uued ja põnevad lahendused muudavad kontori millekski enamaks kui lihtsalt töökohaks, inspireerides töötajaid ning pakkudes neile hubast ja tööd innustavad keskkonda. Milliseid põnevaid trende on oodata selleks aastaks?
 
Rõhk töötaja heaolul
„Tööandjad mõtlevad üha rohkem oma töötajate heaolule. Seetõttu leiab kontoriruumidest põnevaid lahendusi, mille eesmärk on suurendada rõõmu-, ühtekuuluvus- ja moraalitunnet praktikantidest tippjuhtideni,“ sõnas Tool&Tool tegevjuht Priit Värno, lisades, et lahenduste rakendamine sõltub peamiselt siiski ettevõtte enda vajadustest ja võimalustest. „Mõned põnevamad lahendused on näiteks meditatsioonialad, virtuaalmängutoad, teatri- ja muusikalavad ning kohvinurgad.“
 
Koostöötamise alad kinnitavad kanda
Koostöötamise põhimõttel loodud alad said populaarseks juba 2018. aastal ning arenevad oma kontseptsioonis üha edasi. Antud alad said eelkõige populaarseks tänu idufirmadele ning nende suureks eeliseks on erinevate ettevõttete ühe katuse alla toomine. Värno sõnul iseloomustavad koostöötamise kontseptsiooni eelkõige suured ja avarad ruumid, omapärased loovlahendused ning palju rohelust ja valgust. „Samuti eelistatakse töötada pigem ühe suure laua taga, mitte eraldatud ruumides ning ruumi sisutuselementideks on kergesti liigutatav ja pehme mööbel ning mugavad toolid,“ kirjeldas Tool&Tool tegevjuht.
 
Unusta monotoonsus
Kontorid murravad üha rohkem välja monotoonsetest lahendustest ja igavatest värvidest, olles rohkem täis elu ja värvi. „Seetõttu sobib kenasti valida koosolekulaua juurde erinevates värvitoonides kontoritoolid või julgetes värvitoonides lauad töötajatele. Kontorid ei ole enam üksluised ja ühetoonilised, vaid ruumid, mida saab põnevalt sisustada,“ julgustas Värno.
 
Rohelus kontorisse
Kontoriruumide maailmas kinnitab üha rohkem kanda loodus. Vertikaalsed aiad, taimed ja rohelust täis ruumid lisavad töökohtadele sõõmu värsket õhku. Ruumid, mil on isegi väike side välise maailmaga, on alati tunduvalt meeldivamad, võimaldades töötajatel rohkem keskenduda ning luua paremat töökeskkonda. Alustades näiteks väikesest kaktusest oma laual kuni huvitavate lahendusteni siseaia osas, on roheline ja rohelus muutunud elemendiks, mida üha rohkem kasutatakse kontoriruumide sisustamisel.
 
Vastupidav mikrotsement
Tsemendi kasutamine on jõudnud ka kontorisse. Nii tsement kui ka mikrotsement on lahendus, mille puhul ei seata piire – see leiab kasutust nii erinevates ruumides kontoris, põranda, seina kui ka mööbli puhul. Antud materjali suureks eeliseks on kindlasti selle vastupidavus.
 
Tumedad värvid riietavad kontorimööbli
Veel üks trend, mis uuel aastal kindlasti palju kasutust leiab, on tumedad värvitoonid mööblivalikus. „Pehmed toonid asenduvad tumedatega ning üha rohkem eelistatakse ka tumedat puitu. Üks hea põhjus, miks eelistada tumedaid toone – tume mööbel lisab kontorile elegantsema mulje,“ vihjas Tool&Tool tegevjuht.
Allikas: Optimist Public

Täna, 23. jaanuaril kell 22.00 jõuab ekraanidele FOX’i uus draamasari „Teekond“ (The Passage), mis räägib valitsuse vandenõust ravimikatsetustega ja post-apokalüptilistest vampiiridest. Sarjas mängib peaosa Mark-Paul Gosselaar (tervele põlvkonnale tuntud "Päästja koolikell" sarja Zack).
„Teekond’’ põhineb Justin Cronini samanimelisel enimmüüdud raamatutriloogial. Sarja tegevus keskendub Projektile NOAH – salajasele keskusele, kus teadlased viivad läbi katseid ohtlikku viirusega, mis võib küll peita endas ravi kõikide haiguste jaoks, aga omab ka potentsiaali hävitada kogu inimrass.
 
Noor Amy Bellafonte (Saniyya Sidney) on valitud projekti testsubjektiks eesmärgiga päästa inimrass. Föderaalagent Brad Wolgast (Mark-Paul Gosselaar) saab ülesandeks Amy asutusse kohale tuua, tegevuste arenedes saab temast aga Amy surrogaatisa, kes teeb kõike, et Amyt kaitsta. Üheskoos astuvad nad vastu NOAH’ juhtivatele teadlastele ja projekti käigus aretatud ohtliku uue rassi esindajatele.
 
„Teekond’’ jõuab televaatajateni 23. jaanuaril kell 22.00 FOX telekanali vahendusel.
Allikas: FOX Networks Group Estonia, Corpore

Kui Suurbritannia parlament jaanuaris Brexiti tingimusi vastu ei võta, võib riigi kokkuleppeta lahkumine Euroopa Liidust kaasa tuua vähemalt 10 "Tuhkatriinulendu" ning lugematult sekeldusi reisijatele, kirjutab lennuhüvitisettevõtte Skycop juht Marius Stonkus.
Veel kaks aastat tagasi sõitsid Suurbritannia tänavatel kahekordsed punased bussid sõnadega "Me saadame ELile 350 miljonit naela nädalas, paneme selle raha hoopis oma tervishoiusüsteemi!". Neil sõnadel oli tohutu mõju valijatele, kes otsustasid referendumil, et Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma. Paraku ei teadnud keegi, mida see valik kaasa toob - Euroopa Reformi Keskuse mõttekoja tehtud uuring näitab, et juba praegu kaotab Suurbritannia 440 miljonit naela nädalas tänu Brexiti mõjule riigi majandusele.

Kuigi riigi elanikud väljendavad oma meelsust tänavatel ning nõuavad uut referendumit või Brexitist sootuks loobumist, on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust siiski graafikujärgselt planeeritud 2019. aasta 29. märtsiks kell 23 sealse aja järgi ning siiani ei teata, mis täpselt edasi saab. Kui otsuse jõustumiseni on jäänud napid kolm kuud, kõrgub tõsiasi, et Suurbritannia ja Euroopa Liit ei ole ühist otsust saavutanud, tumeda pilvena paljude peade kohal. Mis siis õigupoolest juhtub, kui enne 29. märtsi kokkuleppeni ei jõutagi?

Leppeta Brexitit peetakse vaieldamatult kahest kehvast variandist halvimaks ning kahtlemata on sel mõju pea kõikidele eluvaldkondadele, kuid teadmatus kimbutab eriti tugevalt lennundussektorit. Kui kokkuleppeni ei jõuta, saab Suurbritanniast nö kolmas riik ning Londonist, Edinburghist või näiteks Manchesterist lahkuvad lennud ei pruugi saada maanduda Euroopa Liidu lennujaamades.
Kuigi Euroopa Komisjon võttis vastu varuplaani leppeta Brexiti puhuks, mis lubaks Briti lennufirmadel ka jätkata lahkumisele järgneva aasta jooksul Euroopa riikides ja õhuruumis tegutsemist, on ebaselge, millised oleksid tulemused leppelise Brexiti puhul või kas olukorda reguleerivad Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni põhimõtted. Teoreetiliselt on ka võimalik olukord, et lennuühendus Suurbritanniaga kaob, kui Brexit viiakse läbi kindlate kokkulepeteta.

Praegu teadaoleva lennugraafiku järgi on Suurbritanniast lahkumas kümme "Tuhkatriinulendu" - lennukit, mis tõusevad õhku mõnest Briti lennujaamast 29. märtsi õhtul, kui Suurbritannia on veel Euroopa Liidu liige ning maanduvad peale Brexitit. Sellised võimalikud "Tuhkatriinulennud" valmistavad lennufirmadele praegu parajalt peavalu. Reisijad jõuavad sihtriiki kui kolmanda riigi esindajad, peavad läbima tollikontrolli ning mõnel juhul võib neil isegi vaja minna viisat.

Pidades silmas, et lennufirmad müüvad pileteid kuni aastapäevad ette, on mitmed lennureiside pakkujad valmistunud Brexiti puhul halvimaks. Briti lennufirma Thomas Cook Airlines uuendas enda kasutustingimusi, lisades firma kontrolli alt väljas olevate force majeure olukordade sekka ka "olukorrad, mis tulenevad poliitilisest ebastabiilsusest", pidades täpsemalt silmas just kokkuleppeta Brexitit. Ka Ryanair kindlustas oma tagala ning andis teada, et võimaliku kokkuleppeta Brexiti puhul võivad nende lennud Briti saartele peatuda ligi kolmeks nädalaks.

Seejuures ei ole kokkuleppeta Brexit peavaluks ainult lennundussektorile, vaid puudutab tugevalt ka kogu turismivaldkonda üldiselt. Kuniks ei ole vettpidavaid riikidevahelisi kokkuleppeid, võib turistide vool Suurbritanniasse ja sealt välja langeda stagnatsiooni. 2016. aasta statistika näitab, et ligi 70 protsenti Londonit külastavatest turistidest on pärit mõnest Euroopa riigist. Rangem piirikontroll ja võimalik vajadus ID-kaardi asemel passi kasutada muudab keerulisemaks seni vaba liikumisega harjunud eurooplaste reisimise Suurbritanniasse. Ka riigist lähtuv turism saaks suure löögi, arvestades, et 2017. aastal reisisid Suurbritannia elanikud välismaale üle 72 miljonil korral. Enim külastati Hispaaniat, kus käidi pea 16 miljonil reisil.
​
Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust tähendab ka, et saareriigil ei ole enam kohustust järgida Euroopa Nõukogu määrust nr 261/2004, mis reguleerib lennureisijate õigused näiteks ära jäänud lendude või liigpika lennujaamas ootamise korral. Veel on ebaselge, kas Suurbritannia võtab omaltpoolt vastu sarnase dokumendi või loobub sellest täielikult, jättes sellega õhku võimaluse, et rahvusvahelised reisijad on ilma igasuguse kaitse ja garantiideta.
Märts jõuab aina lähemale, kuid seni ole Brexiti kokkulepet veel kuskilt paistmas. Vaid aeg annab aru, mis on selle poliitilise käigu tegelik mõju Suurbritanniale, Euroopa Liidule ja maailmale tervikuna.
Allikas: PR Strategies