MÕTTED JA JUTUD EHK AUSALT ELUST SEKKA HOOGSALT UUDISEID - Film. Raamatud. Elu

Uuring: koroonaviirus on pannud veerandi inimestest rohkem kodu koristama

12/29/2020

Baltikumiülese uuringu järgi on COVID-19 pannud veerandi Eesti inimestest oma kodu tihemini koristama. Lätis ja Leedus on nüüdsest inimesed veelgi usinamad kodude puhastajad.
Samsungi tellitud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringust selgus, et COVID-19 on omajagu mõjutanud inimeste koristusharjumusi. Eesti inimestest 24% märkis, et on viiruse mõjul hakanud tihedamalt kodu puhastama. „Väga selgelt märgib siin olulist rolli ka see, et kodukontori ja kaugõppe olukorras on inimesed lihtsalt rohkem kodus aega veetmas, kuid samas teadvustatakse puhastamise olulisust viiruse leviku piiramisel,“ selgitas uuringu tulemusi Samsung Eesti koduseadmete tootekoolitaja Alari Pennar.

Leedus, kus viiruse levik on väga laialdane, hindas tervelt 42% küsitletutest, et on viiruse tõttu rohkem koristama hakanud. Lätis hindas samamoodi 33% inimestest.

Pennar märkis, et üleüldiselt ongi eestlaste naabrid nüüd usinamad koristajad. „Kui eestlastest 21% väitis, et kasutab tolmuimejat vähemalt kord päevas, siis Läti ja Leedu inimestest ütles samamoodi tervelt 39%.“ Uuringust selgus lisaks, et praktiliselt kõik küsitletud teadvustavad tolmu ja mustuse halba mõju tervisele.

Pole teada, kas see on rohkema koristamise mõju, kuid Läti (23%) ja Leedu (22%) inimesed paistavad olevat ka suuremad robottolmuimejate kasutajad. Eestis kasutab robottolmuimejat 16% küsitlusele vastanutest.

„Samas on näha, et mugavus on inimestele oluline. Korraldasime küsitluse Samsung Jet juhtmevaba varstolmuimejaga seoses ja selgus, et sarnaseid varstolmuimejaid kasutab juba tervelt kolmandik ehk 30% Baltikumi elanikest,“ lasus Samsung Eesti koduseadmete tootekoolitaja Alari Pennar.

Samsungi tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu raames küsitleti Eestis ligi 1600 inimest.
Allikas: Hamburg ja Partnerid

BOBBY SAGER – INVISIBLE SUN

12/14/2020

Alates 18. detsembrist saab Fotografiska Tallinnas ja Loomelinnaku Väligaleriis näha Bobby Sager’i näitust Invisible Sun. Näituse nimi on inspireeritud Bobby hea sõbra Stingi samanimelisest laulust.
Näitus „Invisible Sun“ (Nähtamatu päike) alustas oma maailmaturneed aastal 2007, mil seda eksponeeriti kahel järjestikusel aastal ansambli The Police‘i sajast kontserdist koosneval turneel. Kontserdeid külastas üle nelja miljoni inimese.

Stingi laul „Invisible Sun“ oli 1980ndate alguses ansambli The Police suur hitt, kuid nüüd tekkis Stingil selle lauluga uus seos ja põhjus selle esitamiseks. "Need fotod annavad laulule uue tähenduse, uue vapruse," ütles Sting. "On tore näha uut energiat, mida need fotod toovad sellesse laulu."
Sting: "Ma kirjutasin metafoori laulule „Invisible Sun“ juba ammu enne seda, kui Põhja-Iirimaal algasid rahuläbirääkimised. See oli lihtsalt unistaja fantaasia, et midagi nähtamatut ja väljaspool meie tavapärast teadlikkust ikkagi toetab meid tulevikulootusi. Mu sõber Bobby Sager on pildistanud lapsi sõjast räsitud piirkondades nagu Afganistan, Iraak, Rwanda ning Põhja-Pakistani ja Palestiina põgenikelaagrites. Nende näod on minu loo jaoks ideaalne visuaalne analoog. Nende vägivalla ja ebaõigluse, pommide ja kuulide seas üles kasvanud laste silmis on selgelt näha ahastus ja piin, aga ka mingi tabamatu lootus. See ongi nähtamatu päike, mille Bobby on läbi oma fotode nähtavaks teinud."

“There has to be an invisible sun
It gives heat to everyone
There has to be an invisible sun
That gives us hope
when the whole day’s done”
– Sting

Seekordne näituse turnee käivitus eelmise aasta novembris Berliinis, linnas, mille kahte kogukonda eraldas kunagi paks kivimüür. Nüüd on seda müüri meenutavad tohutud paaritonnised kiviblokid näituse ühe osa elementideks. Berliinist mitme veoautoga Tallinnasse veetud blokid, millele on kinnitatud osa näituse fotodest, ongi näituse sissejuhatavaks osaks. Lisaks väligaleriile saab näitust vaadata ka Fotografiska siseruumides ning see on kõigile külalistele täiesti tasuta.

Tallinnat mitmeid kordi külastanud Bobby Sager ütleb, et Tallinna valik näituse järgmiseks sihtkohaks sündis üsna kergelt. Ta lisab: „ Eesti ja selle pealinn Tallinn on eredaks, ehk isegi parimaks näiteks, kuidas ühest poliitilisest elukorraldusest teise liikunud ühiskond on võimeline muutuma ja arenema selliselt, et saada väärikaks eeskujuks kõigile teistele.“
Robert “Bobby” Sager on Ameerika Ühendriikide ettevõtja, ühiskonna aktivist, filantroop ja fotograaf.
Ettevõtjana oli Bobby Gordon Brothers Groupi liikumapanevaks jõuks tõstes väikese Bostonis asuv kaubandusettevõte edukaks ülemaailmseks finantsteenuste firmaks. Ta töötas nii Gordon Brothersi investeerimiskomitee esimehe kui ka Polaroidi, mis oli ettevõtte üks investeeringuid, juhatuse esimehena. Aastal 2000 loobus Bobby aktiivsest ärijuhtimisest ning asutas heategevusorganisatsiooni Sager Family Traveling Foundation and Roadshow (SFF), eesmärgiga maailmas midagi isetut ja kasulikku ära teha.

Viimase 20 aasta jooksul on Bobby Sager reisinud, elanud ja töötanud konfliktidest ja vaesusest räsitud kogukondades kogu maailmas. Bobby on alati näinud fotograafiat kui vahendit, millega suurendada maailmas teadlikkust sõjakonfliktide tagajärgedest ja kannatada saanud kogukondade probleemidest ning iseäranis ülemaailmsest pagulaskriisist ning selle mõjust lastele. Alates 2001. aasta 11. septembrist on ta jäädvustanud Sager Family Foundation’i sotsiaalabitööd ülemeremaades oluliste ja üha arenevate maailmasündmuste kontekstis. Selle tulemusena on kogunenud tähelepanuväärne hulk fotosid erinevate abiprojektide algatustest. Paljud organisatsiooni projektid, sealhulgas märkimisväärne „Invisible sun“ („Nähtamatu päike“), saavad alguse just sellest pidevalt täienevast fotoarhiivist. Sarnaselt humanistliku dokumentaalfotograafiaga on Sager’i fotode keskmes inimesed. Kuigi tema fotod paljastavad eri piirkondade hapraid elutingimusi, kujutavad need harva vaid maastikku ning keskenduvad pigem kogukonnale ja selle inimestele.

Bobby on soodustanud mikrolaenude andmist kolmanda maailma riikides, sõbrustanud dalai-laamaga, suhelnud Nelson Mandela ja ema Teresaga. Ta oli Young Presidents’ Organization (YPO) Peace Action Network võrgustiku asutajaesimees. Bobby on esimene YPO ülemaailmse humanitaarpreemia (2002) ja YPO maineka Hickoki auhinna (2013) laureaat.
Bobby Sager: „Olen õppinud olulise õppetunni - vaesed inimesed on peaaegu kõigega rahul. Rikkad inimesed...? Mõnikord ei tee neid miski õnnelikuks. Püüangi vähemkindlustatuid aidata. Minu motoks on: „Ole isekas, aita kedagi“ („Be selfish, go help someone“).
Näitus „Invisible Sun“ jääb avatuks Fotografiska Tallinn 1.korrusel kuni 21.veebruarini ja Telliskivi Loomelinnaku Väligaleriis kuni 7.märtsini. Ekspositsiooni liikumine järgmistesse sihtkohtadesse sõltub koroonakriisi kulgemisest. Samas on uutele tingimustele vastavalt näitus vaadeldav ka interneti virtuaalkeskkonnas aadressil: https://bobbysager.com
Näituse muusikaliseks taustaks on Stingi lugu „Invisible Sun“ , millele on remixi on teinud muusiku tütar Eliot Sumner.
Allikas: Stiilikanal

150 jõulutähte andsid ajaloolisele Tallinna hoonele särava kuue

11/5/2020

Ajaloolise Tartu mnt 24 korterelamu aknad on ehitud rohkem kui 150 STRÅLA jõulutähega, et tuua pimedatesse talveõhtutesse valgust ja luua pühademeeleolu. Tegemist on hoonega, mis on osa endisest Dvigatel tehase töötajate elamukvartalist ja mille IKEA kaunistas jõuluprojekti raames, mis viiakse läbi kõigis Balti pealinnades.
„Selleks, et innustada ja julgustada Eesti elanikke oma kodudesse jõuluvalgust tooma, käivitasime eriprojekti – tegime koostööd ühe Tallinna hoone elanikega ja panime kõik nende aknad tähekujuliste jõuluvalgustitega särama. Kodude jõulutuledega kaunistamise traditsioon on Skandinaavia riikides väga populaarne ja me soovime, et Eesti inimesed saaksid samuti aasta kõige pimedamal ajal tähesära nautida,” selgitas IKEA Tallinna väljastuspunkti juht Aleksejs Mihailovs. Ta lisas, et projekt viiakse läbi ka Riias ja Vilniuses, kus on üks hoone samamoodi kaunistatud. Kõikides Baltikumi pealinnades jäävad hooned tähesärasse kuni aasta lõpuni.

Õdusad ja soojad jõulud kõigile
Projekti peamiseks kaunistuseks on kuulus IKEA toode – STRÅLA tähekujuline lambivari. Need töötavad LED-lampidega, mis tarbivad kuni 85% vähem energiat ja kestavad traditsiooniliste lampidega võrreldes kuni 10 korda kauem. Projekti käigus anti kõik kaunistused korteritele tasuta ja elanikele pakuti välja võimalus need alles hoida, et ka tulevastel aastatel maja valgusega täita.
„Õdusad ja soojad jõulud on IKEA abil paljudele taskukohased. Sel aastal veedame kodus aega rohkem kui kunagi varem ja ka tähistame seal. See koostöö Tallinna elanikega aitab avastada uusi viise, kuidas kodus pühademeeleolu luua,” ütles Mihailovs.
Nüüdseks ehitud korterelamu valiti konkursi käigus, kus kõik Tallinna kortermajade elanikud said oma maja kaunistamiseks kirja panna. „Soovi avaldati paljudest hoonetest Tallinna erinevatest linnaosadest. Valituks osutus Tartu mnt 24 hoone oma arhitektuurilise tähtsuse ja väga hea asukoha pärast Tallinna ühe kõige liiklusrohkema tee ristmikul. Jõulutuled Tallinna südames toovad rõõmu paljudele inimestele, mitte ainult majaelanikele,” selgitas Mihailovs.

Arhitektuurilise tähtsusega hoone
Korterelamu on osa endisest Dvigatel tehase kvartalist, mille projekteeris arhitekt A. Vlassov ja mis ehitati tehase töötajatele 1957. aastal. Kvartal koosneb neljakorruselistest kolme- ja viieosalistest hoonetest, mille aktsendiks on Tartu mnt 24 asuv kuuekorruselise keskosaga nurgahoone. Tegu on sõjajärgse arhitektuuri pärandiga, mis on praegu muinsuskaitse all.
Ehitud hoone elaniku Anastassia sõnul oli IKEA kaunistamisprojekt tore üllatus ja kuna pere jaoks on jõulutunne väga oluline, on ta eriliselt tänulik.
„Jõuluaeg toob meie peresse alati rõõmu ja positiivsust. Me paneme kodu kaunistamisele igal aastal palju rõhku – 3-meetrine jõulupuu, tuled ning kaunistused on miski, milleta me kindlasti jõule ette ei kujuta. Mulle on alati meeldinud, kuidas jõulutuledega kaunistatud aknad loovad kodus hubase tunde ning tekitavad pühademeeleolu ka tänaval liikudes. Jõulud on üllatuste aeg ning kaunid valgustähed aitavad kindlasti pimedal talveajal tuua soojust ja hubasust mitte ainult meie koju, vaid rõõmustada ka kõiki meie majast möödujaid,” ütles Anastassia.
Allikas: Optimist Public

Menukat Edward von Lõnguse „Viimsepäeva katedraali“ saab külastada sohvalt tõusmata

11/5/2020

Fotod: Ivar Hütt

Sel suvel ülipopulaarseks osutunud tänavakunstnik Edward von Lõnguse ülevaatenäitust „Viimsepäeva katedraal“ võib vaadata nüüd virtuaaltuurina, mis annab näitusele hüperreaalse mõõtme. Virtuaaltuuri esitletakse Edward von Lõnguse pop-up väljapanekul kuni 8.novembrini Solaris keskuses, kus VR-prillide abil saab teha ka hüppe virtuaalreaalsusesse.
Näituse kuraatori Andra Orni sõnul otsustati Tallinna Biennaali raames toimunud väljapanekust virtuaaltuur vormida just suure publikuhuvi tõttu. „Otsustasime kaasaegseid tehnilisi lahendusi kasutades näituse salvestada, et Lõnguse loomingust saaks osa veelgi suurem hulk inimesi. Samuti läheb kogu virtuaalreaalsuse ja tekkiva hüperreaalsuse kontseptsioon hästi kokku kunstniku loominguga. Lõnguse tabav loominguline keel, mis on kombineeritud meie kultuurilise taustaga, on ka hea õppevahend õpetajatele, et noori kunstile lähemale tuua,” lisas Orn.

Kuni 8.novembrini on kõigil huvilistel võimalus Solaris keskuses osa saada ainulaadsest virtuaalreaalsuse kogemusest vaadates tuuri VR-prillidega. „VR-prillidega saab minna nö näituses sisse, liikuda ühe teose juurest teise ning kogeda üsnagi samasugust atmosfääri, kui valitses juulikuus näitusesaalis.“ Tervikliku kogemuse saamiseks on soovitatav samaaegselt veebilehel käivitada Taavi Tulevi spetsiaalselt näituse jaoks loodud heliriba. Väljapaneku jäädvustas digitaalselt ajalukku ja vormis virtuaalreaalsuse kogemuseks AVAR Agentuur, mille kliendid tegelevad kinnisvara- ja tootmisvaldkondadest kunstinäitusteni välja.

Edward von Lõnguse ülevaatenäitus „Viimsepäeva katedraal“ on pühendatud ainsale universaalsele religioonile, mis ühendab kõiki maid ja rahvaid, hoolimata kultuurilisest taustast, nahavärvist või jumalakuvandist. „Ainus kokkuleppeline imaginaarväärtus, mille suhtes jagame kõik ühtset arusaama, on RAHA. Meie usk selle paberitüki väärtusesse on aga niivõrd kindel ja vankumatu, et oleme valmis sellele järgnema kasvõi maailma lõppu. Raha lõi meie maailma. Raha selle ka hävitab,“ seisab näituse tutvustuses. Kokku külastas Tallinna Biennaali raames toimunud näitust juulikuus üle 6 000 inimese.

Kui pop-up väljapanek toimub vaid viiel päeval, siis „Viimsepäeva katedraali“ virtuaaltuur jääb edaspidigi internetist kättesaadavaks kaasaegse kunsti keskkonna veebilehel NOAR.eu, kus on ka põhjalik ülevaade Eestis ja lähiriikides toimuvatest kunstinäitustest. Orni sõnul võiks virtuaaltuur võiks ärgitada inimesi avastama ka teisi galeriisid ja näituseid.

NOAR on Põhjamaade ja Baltikumi kaasaegse kunsti keskkond, mille veebigaleriis on üleval enam kui 6000 kunstiteost 500 autorilt Baltikumist ja Põhjamaadest, nii tuntud meistritelt kui ka tulevikutähtedelt. NOARi näitusekalender tutvustab olulisemaid kaasaegse kunsti sündmusi Eestis, Lätis, Leedus ja Põhjamaades. Näitusekalendri toob tasuta publikuni Nordic Baltic Contemporary Art Center NOBA MTÜ Eesti Kultuurkapitali toetusel. Lisaks toetab NOAR rahvusvahelisi kunstisündmusi nagu Tallinna Biennaal ning iga-aastane konkurss Nordic & Baltic Young Artist Award.

„Viimsepäeva katedraali“ jäädvustas digitaalsesse ajalukku juba neljandat aastat virtuaaltuuride ja virtuaalreaalsuse (VR) lahendustega tegelev AVAR Agentuur, kelle kliendid tegelevad kinnisvara- ja tootmisvaldkondadest kunstinäitusteni välja.
Allikas: NOAR

Tele- ja filmisügise seenesaak tõotab tulla rikkalik

10/23/2020

The Undoing

Sügiskülmade saabudes veedavad inimesed aina rohkem aega kodus telerite ees. Erinevad voogplatvormid on sellega arvestanud, pakkudes võidu filme ja sarju, mis silmad särama löövad. Parimatest ladvaõunadest teeb ülevaate filmikriitik Jaanus Noormets.
Oktoobrikuu uudisvalikus annab muidugi kõige rohkem tooni ameeriklaste Halloween. Nii on juba vaatajate ette on jõudnud Adam Sandleri komöödia „Hubie Halloween“ (Netflix) ja lustifilm „Vampires vs. the Bronx“ (Netflix) ning hirmusarjadest „Bly Manori kummitus“ (Netflix).
Prestiižisarjade vaatajate sügismenüüsse kuuluvad ajaloolise draamasarja „The Crown“ neljas hooaeg (Netflix, alates 15.11) ja uhiuus lühiserisaal „The Undoing“ (HBO, alates 25.10), mille peaosades on Nicole Kidman ja Hugh Grant. Sarjagurmaanidel tasub pilk peale heita ka hullutavale müstikasarjale „Kolmas päev“ (HBO, juba vaadatav).

Kolm uut Eesti sarja
Põhjust rõõmustada on neilgi, kes eelistavad eestikeelseid sarju. Parima telesarja EFTAga pärjatud ajalooline draamasari „Litsid“ saab järje – Eesti üks läbi aegade suuremaid sarju „Naiste sõda“ (Go3, alates novembrist) toob juba tuttavate lõbulindude kõrvale kirevasse sündmustikku ka sellised ajaloolised tegelased nagu Georg Ots, Raimond Valgre, Kristjan Palusalu ja John F. Kennedy.
Draamasarjas „Valguses ja varjus“ (Elisa Huub, juba vaadatav) kehastab Mirtel Pohla noort naist, kes läheb elama maale, kus ta kistakse saladustesse ja intriigidesse.
Põnevussarja „Reetur“ tegijailt tuleb aasta lõpus välja tõsielul põhinev krimisari „Tulejoonel“ (Elisa Huub, alates detsembrist), mis on inspireeritud Pae tänava pommimehe juhtumist. Kurjategijat kehastab Marko Matvere, tema kannul olevat politseiuurijat Kaspar Velberg.

Uued filmid
Koroonaepideemia tõttu on enamik sügiseseid kinofilme lükatud järgmisesse aastasse. Nii tuleb filminälga kustutada eeskätt sellega, mida toovad lauale erinevad voogedastusplatvormid.
Sügise üheks oodatumaks filmiks on kahtlemata provokatiivne komöödia „Borat Subsequent Movie Film“ (Amazon Prime, alates 23.10). Rangelt saladuses üles võetud järje klipid lubavad raju huumorit, vapustavat furoori ja teravat satiiri. Eks näeb, kelle Sacha Baron Cohen sel korral välja vihastab.
Sügissaaduste hulka kuuluvad ka draamamüsteerium „Rebecca“ (Netflix, alates 21.10), post-George Clooney apokalüptiline ulmefilm „The Midnight Sky“ (Netflix, alates detsembrist) ja staaridest kubisev muusikal „The Prom“ (Netflix, alates 11.12) Meryl Streepi, Nicole Kidmani, James Cordeni jpt-ga. Uute saabuvate filmidel ja sarjadel silma peal hoidmiseks tasub aeg-ajalt kiigata ka Samsungi eestvõttel loodud lehele vaata.tv, mis toob välja just nopped parimatest.

Oscari-soosikud
Suure osa sügisesest filmiprogrammist moodustavad tugevad draamad, millele loodetakse ka suurt Oscari-edu. Näiteks Netflix plaanib võistlustulle minna filmidega „The Trial of the Chicago 7“ (juba vaadatav), „Hillbilly Elegy“ (alates 24.11) ja „Ma Rainey’s Black Bottom“ (al 18.12)
Oscari-soosikutest põnevaim tundub aga mitmekordse Oscari-kandidaadi David Fincheri lavastatud ajalooline eluloodraama „Mank“ (alates 4.12), mis räägib maailma parimaks filmiks peetava „Kodanik Kane’i“ valmimisest. Kas Fincher saab selle filmi eest lõpuks oma kaua-oodatud Oscari?
Sügistalvine sarja- ja filmimaailm tõotab tulla kirev kui sügisene seenesaak ning kindlasti on tulekul palju üllatusi, millest praegu veel kellelgi aimu pole. Et aga jääda aina kirevamaks muutuvas platvormide rägastikus õigele teele, ulatab abikäe vaata.tv nimeline veebileht. Samsungi eestvõttel loodud portaal annab selge ülevaate parimatest uutest sarjadest ja filmidest, mida saab vaadata erinevatest Eestis nähtavatelt voogedastusplatformidelt. Peale kureeritud vaatamissoovituste leiab portaalist ka Samsung QLED telerite parimaid pakkumisi.
Allikas: Hamburg ja Partnerid

Ajaloost pakatava vanalinna korteri ümberkujundamine: kuidas muuta autentsed detailid silmapaistvateks sisustuselementideks?

10/7/2020

Kodud, millel on päris oma ajalugu – nii võime öelda vanalinna korterite kohta. Tavaliselt võib nendest leida ajahõngulisi detaile, nagu vana ahju kiviplaate või vanadest telliskividest valmistatud seinu. Mõned inimesed soovivad neid peita, teised tahavad need alles jätta. IKEA sisekujundaja jagab paari ideed, kuidas muuta vanad detailid sisustuselementideks ja millised sisekujunduslahendused valida, et kaasaegsus tooks esile ka selle, mis on autentne ja ajatruu.
IKEA sisekujundajad uuendasid vana maja ühetoalist korterit, mille pindala on ainult 32 ruutmeetrit. See on lahtise planeeringuga korter, kus omanik ühteaegu magab, valmistab süüa, puhkab ja võtab külalisi vastu. Korteriomanik oli hakanud juba oma eluaset renoveerima – talle oli kõige tähtsam, et tema kodu säilitaks tänu autentsetele detailidele oma võlu. Näiteks jättis ta alles osa telliskiviseinast ja vanad kiviplaadid. Samuti andis ta uue välimuse ühele vanale kummutile, mille ta kogemata keldrist leidis. _Ta soovis ilmtingimata, et ka see mööbliese omale õige koha leiaks. Ometi oli omaniku suurim väljakutse leida ühetoalises korteris koht, kus unistada, omaette nokitseda ja asju hoida.

Erinevad alad, samad kapid
Selleks, et süvendada väikeses ühetoalises korteris muljet, nagu seal oleks palju ruumi, soovitas sisekujundusspetsialist paigutada toa erinevatesse aladesse näiteks universaalsed valget värvi köögikapid, milles oma asju hoida.
„Kui sa paigutad valged kapid valgetele seintele, sulanduvad need keskkonnaga ja justkui kaovad. Nii ei mõju need ka visuaalselt raskelt. Kasutades samu kappe erinevates alades, saad terves kodus ühtset stiili viljeleda. See on eriti oluline, kui sa elad korteris, milles on ainult ühe toa jagu ruumi. Kuigi sa jagad oma ruumi erinevateks aladeks, on sul siiski üks suur ruum,“ ütles IKEA sisekujundaja Darius Rimkus.

Autentsed detailid, mis püüavad pilke
Selleks, et muuta vanaaegse korteri olemasolevad autentsed detailid silmapaistvateks sisustuselementideks, soovitab spetsialist võtta needsamad detailid ruumi kujundamisel aluseks. Kui sa soovid esile tõsta näiteks vanu kiviplaate, telliskiviseina või restaureeritud puitmööbliesemeid, kasuta valgetel seintel valgeid kappe, kus need sulanduvad keskkonnaga ning ei mõju massiivselt. Sedasi muutuvad vanad detailid veelgi rohkem silmapaistvaks ja dekoratiivseks ning nii ei ole igapäevaesemed silme all. Mööbel ja tekstiilid, näiteks diivanid, päevatekid, padja ja kardinad, mis on sarnast ja naturaalset värvi, tõstavad neid veelgi rohkem esile.
Kui sa pead jagama ühe ruumi erinevateks aladeks, saad sama disainiga kardinaid kasutada ka ruumi eraldajatena, mitte ainult toa pimendamiseks või kaunistamiseks. Sellist lahendust võid kasutada näiteks oma magamistoa muudest aladest eraldamiseks.

Kui lagi on liiga kõrge ja põrandapinda liiga vähe
Äärmiselt kõrged laed on vanades majades väga tavalised. Seega, selleks et luua võimalikult palju hoiuruumi, soovitas IKEA sisekujundaja valida omale kõrged, kuid kitsad põrandakapid. Samuti peaksid ka teised sisekujunduslahendused olema ühtaegu kompaktsed ja funktsionaalsed.
„Kui me tahame mahutada kõik oma asjad ühte väga väikesesse ruumi, on oluline oma otsuseid hoolikalt kaaluda ja valida mitmekülgsed lahendused. Näiteks võib söögilauda kasutada töölauana. Ja kuigi diivanil on tavaliselt mõnus raamatut lugeda, on tunduvalt parem valida oma elutuppa hoopis diivanvoodi, et su külalised saaksid oma õhtut nautida ja ka ööseks jääda,“ sõnas sisekujundaja.
Allikas: Optimist Public

magaSID öösel hALVASTI? Täna SÖÖD 200 kilokalorit rohkem

9/23/2020

Mitte keegi ei kahtle selles, et uni on oluline meie heaolule. Ometi teavad ainult vähesed, et üks halvasti magatud öö võib järgmisel päeval tekitada isu lisa toiduportsjoni järele. Uuringud näitavad, et kui sa magad öösel ühe tunni vähem, võib juhtuda, et järgmisel päeval tarbid 200 kilokalorit rohkem.
IKEA alustas uneeksperimendiga, milles osaleb 20 Balti riikide töötajat.
Uneeksperdid, kes teevad töötajatega nende magamisharjumuste ja unekvaliteedi parandamiseks koostööd, kummutasid mõned unega seotud müüdid.
IKEA esindaja tegi kokkuvõtte sellest, mida IKEA töötajad on eksperimendi ajal avastanud.

Mida rohkem tööd, seda halvem uni
Uneekspertide sõnul peavad kõik inimesed oma päeva jagama võrdselt kolmeks 8-tunniseks osaks – magamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks. Enamus teab seda, kuid ometi ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu ning sageli teevad inimesed tööd just unetundide või puhkeaja arvelt. Kui kannatab vähemalt üks kolmandik või üks osa, siis see mõjutab lõpuks ka und ja selle kvaliteeti.
„Vähe maganud inimesel pole energiat, et kvalitatiivselt puhata. Samamoodi on võimatu öösel korralikult välja magada, kui sa teed liiga palju tööd ja ei puhka päeval piisavalt ning korralikult.
Seega peab inimene magama öösel vähemalt seitse kuni üheksa tundi,“
ütles IKEA Balti riikide kommunikatsioonijuht Renata Dantė, tuues välja uneteemaliste loengute peamised punktid. Ameerika Ühendriikides tehtud uuringud näitavad, et ühe puudujäänud unetunni tõttu võib juhtuda, et tarbid järgmisel päeval 200 kilokalorit rohkem.

Nädalavahetusest ei piisa, et unetuid öid kompenseerida
Inimesed, kellel puudub unerežiim ja ei maga tööpäevadel piisavalt, ei kompenseeri oma magamata öötunde ka nädalavahetusel.
„Enamik inimesi arvab, et kui me magame tööpäevadel vähem, siis saame vajaka jäänud unetunnid kompenseerida nädalavahetusel kauem magades. Aga see ei ole sugugi nii. Selleks, et ühte magamata ööd tasa teha, pead sa neli ööd korralikult magama. Seega ei ole võimalik nädalavahetusel isegi ühte halvasti magatud ööd korvata,“
sõnas IKEA esindaja, lähtudes arstide nõuannetest.
Samuti tõi Dantė välja, et töötajate eksperimendist selgus, et kvalitatiivseks puhkuseks ei ole oluline ainult une pikkus, vaid ka korrapärastel aegadel ärkamine, seda nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel.

Öösel ärkamine on halb – müüt või mitte?
IKEA eksperiment lükkas ümber veel ühe müüdi – hea uni tähendab, et sa ei ärka öösel kordagi.
„Mõned inimesed on siiani arvamusel, et nad peavad magama nii, et nad öösel kordagi ei ärka. Aga tegelikult on täiesti normaalne öösel mitu korda ärgata. Me magame tsüklite kaupa, seega võivad noored öösel ärgata viis korda ja mida vanemaks nad saavad, seda rohkem nad öösel ärkavad. Noored lihtsalt ei mäleta, et nad ärkasid, sest nad jäävad uuesti magama kiiresti ja hõlpsalt. Vanematel inimestel kulub uinumiseks kauem aega, seetõttu tunnevad nad, et nad ärkavad rohkem ja on oluliselt kauem üleval. Siiski on uneekspertide sõnul see täiesti normaalne,“ rahustab Dantė.

Uneekspertide kasulikud nõuanded paremaks uneks
1.       Loo omale magamamineku rituaalid: käi duši all, näksi midagi jne. Tühja kõhuga on raske uinuda, seega on isegi soovitatav enne voodisse minemist midagi kerget ampsata. Hea uned toovad näiteks banaanid, juust, kohupiim, piim ja kalkuniliha. Siiski peaks see olema ainult tilluke amps, mitte suur toiduportsjon. 

2.       Päeval viibi valguse käes, öösel maga kottpimedas. Selleks, et õhtul paremini uinuda, pead päeval saama piisavalt valgust. Mine iga päev õue jalutama, eriti siis, kui sa oled vanemas eas, sest loomulik päevavalgus aitab vabastada vajalikke unehormoone, mis tagavad parema une. Õhtul vähenda valguse hulka nii palju kui võimalik ja lülita välja kõik seadmed, mis kiirgavad sinist valgust, nagu nutitelefonid ja telerid. Kasuta õhtul või öösel pimendavaid kardinaid, sest isegi natuke valgust võib su und häirida.

3.       Veendu, et sul on soe, aga tuba olgu jahe. Kui sa tunned, et sul on jahe, on palju raskem uinuda. Selleks, et sul oleks mõnus ja soe, võta vanni, joo tassike teed või pane jalga soojad sokid, mille pead jalast ära võtma, kui magama lähed. Sinu magamistuba peaks aga olema jahe, õhutatud ja pime. Enne magamaminekut ava alati aknad, et magamistoas oleks värske õhk.

4.       Enne magamaminekut ütle aidaa kofeiinile, alkoholile ja suitsetamisele. Kolm kuni neli tundi enne magamaminekut ära suitseta ega tarvita alkoholi ja kofeiiniga jooke. See on vale arusaam, et alkohol aitab paremini uinuda. Jah, alkohoolsed joogid tekitavad alguses küll unise tunde, kuid sa ärkad tegelikult juba mõne tunni pärast, kuna alkohol rikub loomulikku unestruktuuri.

5.       Vali omale voodi, madrats ja padjad, mis sulle sobivad. Kui sa valid omale madratsit, veeda enne ostmist selle peal lesides aega. Sa mõistad alles siis, milline madrats sobib sulle kõige paremini, kui sa sellel tõesti pikutad ja end keerad. Nii on ka patjadega, mis on disainitud vastavalt sellele, millises poosis inimene armastab magada. Uuri, milline padi on sulle kõige parem, kui sa magad selili, külili või kõhuli.
Allikas: Optimist Public

Eesti esimene nutilahenduste täispaketiga kinnisvaraarendus Kalevi Panorama avas uhke avapeoga uksed!

8/28/2020

Fotod: Margus Johanson

Tallinna, Kalevi staadioni kõrvale on kerkinud kolm kortermaja, mis on täis tarku lahendusi
“Juba praegu on meie esimesed korteriostjad võitnud, sest korterite hinnad on vahepeal kerkinud,” toob Kalevi Panorama Residence’i turundus- ja müügijuht Jana Toome välja ühe olulise argumendi lisaks hoonetesse paigaldatud kaasaegsetele nutilahendustele. “Nutilahendused, mis arvestavad väga paljude seniste nutikodu kasutajate tagasisidet, on välja töötaud ja paigaldatud koostöös turvafirma USS tütarettevõttega Techno Life.”

Kalevi Panorama elanikud saavad endale soovi korral viimase sõna nutilahenduse, kus igasugu pultide ja ekraanide rägastik asendatakse mugavalt kogu korterit juhtiva tahvelarvutiga ning olulised funktsionaalsuse, teiste seas küte, ventilatsioon ning jahutus on kõik ühel lehel. Lisaks saab kõike loomulikult juhtida ka mobiiltelefoni kaudu.

Korterite sisedisaini lahenduse loonud D-sign sisustussalongi ja sisearhitektuuri stuudio sisearhitekt Dina Gontsharova sõnul lähtuti viimistluse loomisel sellest, et kodu peab olema koht, kus on hea olla ja kuhu tahetakse alati tulla. „Hoonete arhitektuur ja kontseptsioon dikteeris suures osas, et sisekujundus oleks harmooniline ja sobilik,” selgitab Gontsharova. Seetõttu kasutati looduslikke materjale, mis on ühelt poolt inimsõbralikud ja teiselt poolt luksuslikud . „See on meie arusaam sellest, mis on hea, millises keskkonnas tahame olla. Kodu on koht, kuhu alati tagasi tulla. Sama mõtet rõhutab ka hoovis olev Tauno Kangro skulptuur „Kalevipoeg tuleb koju”. Looduslikud materjalid tekitavad kodutunnet,” lisab ta.
Allikas: Stiilikanal

Ülemistes avati uudne pesumaja, mis on majaelanikele ligipääsetav 24/7

7/6/2020

Tänasest, 6. juulist Ülemiste City Lurichi maja esimesel korrusel avatud SOL Pesumaja on esimene Eestis, mis on kortermaja elanikele avatud 24/7. Teised kliendid saavad siseneda peaukse kaudu kõigil tööpäevadel pesumaja lahtiolekuaegadel.
Lurichi maja on ehitatud uudse kontseptsiooniga, kus korteritesse ei ole planeeritud pesumasinaid, vaid kõigile elanikele on esimesel korrusel avatud SOL Pesumaja iseteenindus eraldi sissepääsuga 24/7. Kõik teised kliendid saavad siseneda peaukse kaudu tööpäevadel pesumaja lahtiolekuaegadel kell 8.00-20.00.

Ülemiste City pesumajas on kasutusel innovatiivne tehnika nii pesumasinate kui ka kuivatite osas. Uued seadmed on vee- ja elektrisäästlikumad ning käitlevad riideid õrnalt, mistõttu nende eluiga on pikem. Kogu pesu ja kuivatuse protsess on väga kiire ja täielikult automaatne. Võimalik on valida ekraanilt vajaliku pesu juba eelseadistatud programmide seast ning vaid riided masinasse panema. Õigete ainete doseerimise ja valimise teeb masin kasutaja eest ise ära.

Lisaks iseteenindusele on kohapeal olemas kõik traditsioonilise pesumaja võimalused - nii keemiline puhastus pintsakutele, ülikondadele, triiksärkidele kui ka voodipesu ja tekstiilide puhastus.

Olemas on tasuta kiire internet ja kohv, võimalik on vaadata telerit või teha tööd, sel ajal kui pesumaja iseteenindus töötab. Lurichi maja ees Valukoja tänaval saab autot parkida 30 minutit tasuta.
Täna Ülemiste Citys avatud pesumaja on viies SOL Pesumaja Eestis.
Allikas: Corpore, SOL

IKEA uuring: mida on Eesti elanikud eriolukorras koduse elu kohta õppinud?

5/21/2020

Üle 2 kuu kestnud eriolukord tegi Eesti elanikud teinud kodusemaks kui kunagi varem. IKEA uuringust selgus, et enamik Eesti inimesi veetis selle aja koduses isolatsioonis kahekesi, kuid iga kahekümnes inimene pidi taluma seda aega täiesti üksinda. Lisaks paljastas uuring, et pikenenud kodus veedetud aeg ei pannud eestlasi oma kodu rohkem armastama, küll aga veedeti see aeg oma kodu korrastades ja uusi asju õppides.
Suurem osa isolatsiooni jäänud Eesti elanikke ütles, et nad tunnevad muret riigi majandusliku olukorra üle (49%) ja omaenda isikliku majandusliku seisu üle (42%) ja 35% muretseb oma tervise pärast.

Teisalt nägid osad inimesed seda olukorda kui võimalust keskenduda iseendale. Peaaegu kolmandik elanikest tunnistas, et nad on selle üle õnnelikud (32%), teised nägid seda kui võimalust asju rahulikumalt võtta ja lõõgastuda (24%). Iga kümnes inimene tunnistas aga, et kodus esines selle aja jooksul tavapärasest enam konflikte.

Pooled inimesed tegid tööd kodust
Peaaegu 70% vastajatest ütles, et nad on oluliselt vähendanud ostu- ja muid retki kodust väljapoole. 47% ütles, et nad veetsid peaaegu terve aja koduseinte vahel. Mõned Eesti elanikud nautisid värsket õhku rõdul (28%) või ümbritsevates metsades ja teistes paikades, mis jäid kodust kaugemale (16%).

Enamik vastajaid ütles, et elasid eriolukorra ajal oma tavapärases kodus, vaid vähesed (1%) ütlesid, et tegid seda vanematekodus ning 9% vastajatest veetsid aega maakodus. Kodus olles veetsid vastajad suurema osa ajast elutoas (77%) või köögis (26%). Üks kuuendik vastajatest ütles, et veetis enamasti aega magamistoas ning 16% tegi seda kirjutuslaua taga.

“Sellised käitumismustrid iseloomustavad ka IKEA klientide käitumist. Eriolukorra alguses osteti palju kontorimööblit endale ja kodus õppivatele lastele. Kui ilmad läksid soojemaks, hakati ostukorvi üha enam panema õuemööblit. Siiski, inimeste soovi oma kodust elu parandada oli märgata terve karantiini aja jooksul. Inimesed ostsid köögi- ja magamistoamööblit ning aksessuaare kodu korrastamiseks,” rääkis IKEA Tallinna väljastuspunkti juht Aleksejs Mihailovs.

Suurem osa vastajatest (55%) ütles, et pikemalt kodus veedetud aeg ei pannud neid oma kodu rohkem armastama. 18-29-aastaste vastajate seas oli kõige enam neid, kes tundis, et nad peaksid midagi oma kodus parandama.

Õpiti koos aega veetma ja uusi roogasid valmistama
Uuringu kohaselt õppis 35% inimestest oma perega rohkem aega veetma ning 30% oli huvitatud söögivalmistamisest ja otsis uusi retsepte. 22% vastajatest on kodus võtnud kasutusele uued tegevused, näiteks pindade sagedasema desinfitseerimise.
8% Eesti elanikest õppis kodus olles uuel viisil ostlema, hakates kasutama näiteks e-poode. Teised 15% vastas, et on õppinud sõpradega uuel viisil suhtlema ning 17% hakkas kodus trenni tegema.

Küsitluse kohta: internetiküsitluse viis läbi Norstat. Eestis osales küsitluses 500 vastajat. Küsitlus viidi läbi aprilli lõpus ja mai alguses 2020. aastal.
Allikas: Optimist Public