Eestlased tarbivad enim just sealiha. Üheks põhjuseks on tõsiasi, et sellest on võimalik valmistada mitmesuguseid maitsvaid ja tervislikke toite. Nii näitasidki Marko Sõmer, Silver Laas ja Mariliis Mia Topp huvilistele ette, missuguseid roogasid on võimalik eestlaste lemmiklihast teha. Tippkoka juhendamisel valmisid kaks hõrku toitu - värske salat ja sealiha raamen - mida said kõik ka järele proovida.
Toidukunsti nautimisele lisaks sai meeleolukal avaüritusel kuulata Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa ettekannet, HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere kõneles lihatööstusest ning Atria Eesti AS juhatuse liige Meelis Laande rääkis seakasvatuse teemal.
Sirje Potisepa sõnul on kampaania "Sealiha - hea liha" vajalik, et selgitada, miks on sealiha oluline osa eestlase toidulauast ning kummutada lihatarbimise ümber levivaid müüte. "Inimene on omnivoor ning liha söömist vajab ta tasakaalustatud toitumiseks. Eriti hea on sealiha süüa just praegu, sügisel-talvel, mil organism kulutab valgema ajaga võrreldes rohkem energiat," selgitas Potisepp.
Marko Sõmer tõdes, et sealiha on hea toiduaine, olles aluseks nii Eesti kui ka mitmete teiste maailma köökidele. "Sealiha on mitmekülgsete maitseomadustega ja paljusid maailma kööke ei kujutaks ettegi ilma sealihata, näiteks Euroopas seapraed, vorstid, singid ja pateed või Aasias wokid ja raamenid. Sealiha sobib köögis paljude roogade valmistamiseks ja see on andnud inspiratsiooni ka näiteks peekonijäätise valmistamiseks, samas on see jõulupraadide ja grilltoitude näol oluline osa siinsest kultuurist," lausus ta.
"Kui meil seostatakse sealiha tervisehädadega, siis mõelgem Hiina ja Jaapani peale, kus tarvitatakse samuti palju sealiha, kuid seda tasakaalustatakse köögiviljadega. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine on oluline," lisas Sõmer.
Kokaoskusi demonstreerinud Silver Laas ütles, et sealihal on koht tema toidulaual. "Kokkan peaaegu iga päev. On ju teada, et näiteks peekon teeb kõik söögid paremaks! Kõige paremini tulevad mul välja kõikvõimalikud pastad ja salaretseptiga kartulisalat," rääkis Laas.
Eestlastele mõeldud toitumissoovitustes on kirjas, et menüüst loomsete toiduainete välja jätmine pole soovitatav. Sealiha sisaldab eluks vajalikke toitaineid ning aminohappeid, mis aitavad organismil kasvada. Samuti on sealiha väga mitmekülgselt kasutatav toiduaine, mis sisaldab erineva toiteväärtusega liha. Näiteks on sealiha sisefilee rasvasisaldus kõigest 5% ja välisfilee rasvasisaldus 6%.
Statistikaameti andmetel on lihatarbimine Eestis viimastel aastatel tõusnud. 2018. aastal söödi Eestis 115 000 tonni liha, mis on 11% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Kõige rohkem söövad Eesti inimesed sealiha. Möödunud aastal tarbiti kokku 56 500 tonni sealiha ehk ühe inimese kohta 42,8 kilogrammi aastas.
Allikas: Toiduliit, Kommunikatsioonibüroo Dalton