MÕTTED JA JUTUD EHK AUSALT ELUST SEKKA HOOGSALT UUDISEID - Köök

Prestó ökoloogiliste suppide sarja lisandusid uued maitsekooslused

2/19/2020

Kodumaise toidutootja Salvest mahetoorainest valmistatud Prestó suppide perekonnast leiab nüüd paprika-, herne- ja porgandisupi, mis kõik saadaval suuremates 600-grammistes pakkides.
"Eelmisel kevadel lansseeritud Prestó mahesuppidest on saanud populaarne valik nii tervislikke toiduvalikuid hindavate kontoritöötajate toidulaual, looduses matkavate reisisellide supipotis kui ka koolilaste seas, kes pärast koolipäeva kiiret ja tervislikku kõhutäit vajavad. Suur edu julgustas tootevalikut suurendama ning valikusse lisama uus põnevaid maitsekoosluseid, mida lihasõbrad ise vajadusel tummisemaks saavad muuta," sõnas Salvesti turundus- ja tootearendusjuht Kristel Vilipuu.

Herneid armastavate toidugurmaanide rõõmuks on tootevalikus nüüd mahehernestest valmistatud püreesupp, millele lisab värskust münt. Särtsakat rohelist suppi sobib serveerida meelepäraste ürtidega või hoopis krõbeda peekoniga.

Õrnalt vürtsises paprikapüreesupis kohtuvad paprika, bataat, tomat ja porgand. Asendamatuks kaaslaseks sellele supile on krõbe ciabatta ja fetajuust.

Kolmas uus maitse on mõnusalt kreemine ja õrnalt magus porgandipüreesupp koorega. Ökoloogilistest porganditest valmistatud suppi on ideaalne proovida koos erinevate röstitud seemnete ja balsamiäädikaga.

Kõik Prestó supid on valminud ökoloogilistest köögiviljadest ega sisalda säilitusaineid ning kunstlikke lõhna- ja maitseaineid. Supid on kõrge kiudainesisaldusega ning hernesupp lisaks ka kõrge valgusisaldusega. Kõikides suppides peale kana- ja porgandisupi puuduvad loomsed koostisosad, mistõttu sobivad need hästi ka taimetoitlaste toidulauale.

Supid on pakendatud mugavatesse alumiiniumivabadesse pakenditesse, mille võib soojendamiseks asetada kuuma vette või mikrolaineahju. Innovaatiline pakend on ühtlasi ka keskkonnasõbralik ning selle saab pärast toote kasutamist mugavalt ümberkäitlemisse suunata.

1946. aastal Tartus tegevust alustanud Salvest on tugevate traditsioonidega Eesti toiduaine-tööstus. Salvest kasutab oma tootmises võimalikult palju kodumaist toorainet ning panustab aktiivselt ka mahetootmise arengusse Eestis. Salvesti 32,000 ruutmeetri suuruses tehase-kompleksis töötab ühtekokku üle 190 inimese, kes valmistavad eestimaalaste seas armastatud kõrge kvaliteediga Salvesti erinevaid tooteid nagu supid, kurgid, kastmed, ketšupid, Põnni lastetoidud, Meie Mari moosid ja Smushie smuutid.
Allikas: PR Strategies

Atria investeeris ligi miljon eurot, et tuua esimese lihatööstusena Eestis turule keskkonnasäästlik hakklihapakend

2/5/2020

Atria lihatööstus toob Maks & Moorits kaubamärgi all Eestis turule keskkonnasõbraliku hakklihapakendi, mille valmistamiseks kulub üle 50% vähem pakkematerjali kui varem. Tulemuseks on 34% väiksem ökoloogiline jalajälg ning hakkliha pikem säilivusaeg. Hakklihakogus pakendis ei vähene.
Atria lihatööstus Valgas investeeris ligi miljon eurot uue pakendi turule toomiseks, mis võimaldab alates tänasest esimese lihatööstusena Eestis pakendada hakkliha loodust säästvamalt. "Nii, nagu kogu maailm liigub keskkonnasäästvama mõtteviisi poole, peame ka meie toidutööstusena astuma jõuliselt selles sunnas, kuidas korraldada tootmine selliselt, et kaasnev keskkonnamõju oleks võimalikult väike," ütles Atria lihatööstuse juht Olle Horm. "Pakendite arendusprotsessis oleme jõudnud innovaatilise lahenduseni, mis toob kasu tarbijale, kauplustele ja samal ajal keskkonnale," lisas Horm.

Horm tõi välja, et kuigi lihatööstuses ei ole toiduohutuse tagamiseks täna veel plasti kasutamisest võimalik täielikult loobuda, saab seda kasutada efektiivselt ja keskkonnasäästlikumalt kui varem. Maks & Moorits uus hakklihapakend teeb revolutsiooni lihatööstuses, sest uue pakendi tootmiseks kulub üle 50% vähem pakkematerjali kui varem, olles traditsioonilisest hakklihapakendist poole väiksem. "Oleme optimeerinud materjalikasutuse, ent pakendis on sama palju hakkliha kui varem. Tänu uudsele lahendusele saame tagada tootele pikema säilivuse, vähendades seeläbi toidukadu ning pakkuda ühtlasi tarbijale mugavust," rääkis Atria lihatööstuse juht.

Kuna hakkliha on Atria tooteportfellis tarbija poolt väga hinnatud toode, kulub lihatööstusel edaspidi 42 000 kg vähem pakkematerjali. Logistika mõttes tähendab see materjali- ning toodete veo transpordi vähenemist Eesti teedel 98 täishaagisega veoauto võrra aastas.

"Poole väiksema pakendiga hoiame ruumi kokku igal pool: tarbija külmkapis, kaupluses, logistika-ahelas ning pärast kasutamist prügikastis," tutvustas Horm uut keskkonnasäästlikumat hakklihapakendit ja lisas: "See on murranguline samm lihatööstuses plasti kasutamise vähendamises."
Uus keskkonnasäästlikum hakklihapakend vahetab välja kõik Maks & Moorits kaubamärgi all müügil olevad seni tarbijale tuntud hakklihapakendid: Maks & Moorits kodune hakkliha (300 ja 500 grammi), Maks & Moorits seahakkliha (500 grammi), Maks & Moorits delikatesshakkliha (300 grammi), Maks & Moorits sea- ja veisehakkliha (500 grammi). Uus pakend on müügil hiljemalt 6.veebruarist kõigis Eesti jaekettides- ja kauplustes.
Allikas: Atria Eesti AS, Baltic Id

Lõpeta toidu raiskamine! Kaks nutikat retsepti, milles kasutada ära leib, mille "parim enne" on möödas

1/15/2020

Võibolla kuulus ka sinu uusaastalubaduste hulka tõotus olla sel aastal keskkonnasõbralikum ja säästlikum, näiteks tarbida vähem ja läbimõeldumalt. See hõlmab ka pere ostukorvi, millega on raiskamise vähendamiseks võimalik väga loovalt ümber käia!
Euroopa Liidus viskab üks inimene ära keskmiselt 173 kilogrammi toitu aastas. Suurbritannias läbi viidud uuringute järgi ulatub äravisatud toidujäätmete väärtus koguni 550 euroni leibkonna kohta. Sageli jõuavad prügikasti just mitmesugused pagaritooted, mis on oma värskuse minetanud, kui oleksid siiski tarbimiseks sobilikud.

Kuidas teha kindlaks, et ostetud leib kappi seisma ei jääks? Fazer Eesti kategooriajuhi Tiina Stinti sõnul tasub tähelepanu pöörata nii ostetud leiva kogusele kui ka pakendimärgistusele.

"Kuigi leivatoodete valik on lai, on üks terve päts reeglina mõeldud umbes neljaliikmelisele perele. Näeme vaeva, et tarbijate ootustele vastu tulla ning tuua turule ka väiksemaid pakke, näiteks on veebruarist lettidel väikeses pakis Kodu Rukkileib, mis pakub alternatiivi neile peredele, kellel nii palju leiba korraga ei kulu. Nii läheb vähem toitu raisku," sõnas Stint.

"Oluline on ka tähele panna märgistust leiva pakendil. Pagaritoodetel kasutatakse silti "parim enne", mis tähistab ainult soovituslikku kuupäeva, kuni milleni on leib tõeliselt värske. Tõenäoliselt saab seda süüa ka päevi hiljem - kõik sõltub konkreetsetest hoidmistingimustest," ütleb Fazeri esindaja ja soovitab enne söömist leiba-saia visuaalselt kontrollida ning seda nuusutada, et leida märke hallitusest. Kui ebameeldivat lõhna ei ole, on leib toiduvalmistamiseks igati sobilik. "Kuigi leival-saial pole enam värske pätsi pehmust, saab seda igatahes nutikat toiduvalmistamisel ära kasutada," ütleb ta.

Juba "parim enne" kuupäeva ületanud leivaviile saab hõlpsalt kasutada erinevates roogades - kookides, vormiroogades, pudingutes või kastmetes - ning lisaks maitseelamusele aitab külmkapisisu nutikas tarbimine ka pisut raha säästa.

Lihtne Taani rukkileivatort
Leivast valmistatud tort valmib lihtsa vaevaga ja on maitsev hõrgutis, mida viimase-hetke-etteteatamisega külalistele pakkuda!

Vaja läheb:

250 g Fazeri Kodu Rukkileiba
1 tl küpsetuspulbrit
180 ml taimset piima
6-7 datlit
2 spl kakaopulbrit
50 ml agaavisiirupit või vahtrasiirupit
Moosi
Vanillimaitselist kohupiima

Eelsoojenda ahi 180 kraadini. Pane kõik koostisosad peale moosi ja kohupiima köögikombaini ja töötle, kuni sellest moodustub ühtlane segu. Vooderda väike koogivorm küpsetuspaberiga. Vala pool segust vormi ning küpseta 10 minutit. Võta tordipõhi välja ning küpseta valmis ka teine pool segust. Lase mõlemal jahtuda.

Jahtunud tordipõhjadele määri moos ja kohupiim. Aseta kihid üksteise peale ning kaunista pähklite, šokolaadi ja värskete marjadega.

Ameerikapärane hommikune munavorm strata
Maitsev munavorm, millele annavad mahtu saiaviilud, on ideaalne roog pühapäevaseks kogupere-brunchiks! Kui seisma on jäänud hoopis leivapäts, sobib seegi hästi vormis ära kasutada.

Vaja läheb:

8 muna
500 ml piima
2 spl soola
1 tl pipart
8-10 viilu Fazer Rösti Brioche saia
1 spl Inglise sinepit
Peotäis rohelist sibulat
200 g riivitud juustu
200 g sinki

Määri ahjuvorm võiga. Lõika sai kuubikuteks ning sega koos singi ja ⅔ juustuga vormis läbi. Sega eraldi kausis läbi munad, piim, sinep ning lisa maitseained. Vala piimasegu vormi ning sega hoolikalt, et sai imaks vedeliku sisse. Puista peale viimane kolmandik juustu ning lase umbes pool tundi seista. Segu võib ka eelmisel õhtul valmis teha ja külmkappi hommikut ootama jätta.

Soojenda ahi 180 kraadini. Kata vorm fooliumiga ja küpseta 20 minutit. Seejärel eemalda foolium ning küpseta veel sõltuvalt ahjuvormi sügavusest 20-30 minutit. Roog on valmis, kui vedelik on saiasegu sisse imbunud ning juust vormi peal on kuldpruun.
Allikas: PR Strategies

Saaremaa rannikumeres kasvanud vikerforell jõuab jõuludeks poelettidele

12/11/2019

PRFoods toob esimest korda Heimon Kala kaubamärgi all turule õrnas soolas vikerforellifilee, mis on 100% kodumaine. Eesti meres kasvatatud vikerforelli töödeldakse Saaremaal asuvas tehases, mis järgib maailma rangeima kvaliteedistandardi BRC nõudeid ning on varustatud oma mikrobioloogialaboriga.
"Kala on tervislik ja maitsev toiduaine, mis on läbi aegade ka eestlaste jõululaual aukohal olnud. Et veenduda pidulauda ehtiva kala kvaliteedis, on oluline teada, kust kala pärineb ja millistes tingimustes seda töödeldud on. Tarbijad võivad meie kodumaist vikerforelli nautida rahuliku südamega - meie Saaremaa avameresumpades kasvanud kala töödeldakse kaasaegses tehases, kus oleme toiduohutuse ja kvaliteedi tagamisse investeerinud väga palju aega ja raha," ütles PRFoodsi turundus- ja tootearendusjuht Katri Voika.

PRFoods kasvatab enamuse oma kalast ise Eestis, Soomes ja Rootsis asuvates kasvandustes. Et kontrollida kala kvaliteeti alates toorainest kuni lõpptooteni, teostab ettevõtte tehases tegutsev labor igas kuus üle 300 erineva analüüsi. Regulaarselt võetakse proove toorainest, testitakse toodete omadusi ja mikroorganismide esinemist toodetes, võetakse hügieeniproove tootmispindadelt ja keskkonnast.
"Meie kogenud laborandid lähtuvad oma töös nii Eesti toiduohutusstandarditest kui ka eksporditurgudel kehtivatest nõuetest, mis on sageli kohalikest kriteeriumidest märkimisväärselt rangemad. Leiame, et see on ainuõige lähenemine, et saaksime pakkuda tarbijatele parima maitse ja kvaliteediga kalatooteid. Et tooted oleksid alati värsked, pöörame erilist tähelepanu säilivusajale," sõnas Voika.

Toodangu valmistamisel järgitakse sektori kõige rangemaid kvaliteedistandardeid - lähtutakse toiduohutussertifikaadi ISO 22000 eeskirjadest ning globaalselt tunnustatud toiduohutuse standardist BRC (British Retail Consortium).
"BRC-d peetakse toidumaailma üheks kõige nõudlikumaks standardiks ning oleme Eesti ainus lõhe- ja vikerforellitooteid valmistav kalatööstus, kellele see sertifikaat on omistatud. Meie tehas on pälvinud BRC sertifikaadi A-taseme, mis tähendab, et meie tegevus vastab täielikult headele tootmistavadele, rangetele hügieeninõuetele, toiduohutuse- ja kvaliteedieeskirjadele," kommenteeris Voika.

Saaremaa forell jõuab Heimon Kala brändi all müügile suurematesse Coopi kauplustesse üle Eesti, kus jälgitakse väga hoolikalt kalale sobivaid hoidmistingimusi. "Jaemüüjate kohustus on tagada, et kalatoodete lettidel ei tõuseks temperatuur kunagi üle kolme kraadi - see tase on vajalik, et kalatoodetes looduslikult esinevad bakterid püsiksid passiivsed," selgitas Voika.
Allikas: PR Strategies

Fazeri pagarikojad laienesid: käsitsi tehtud värskeid pätse saab nüüd kolmest Tallinna hüpermarketist

12/6/2019

Aasta alguses Tallinnas uuendusliku pagarikoja avanud Fazer laienes küpsetuspunktidega ka Rocca al Mare ja Sikupilli Prismadesse ning pakub nüüd käsitsi tehtud värskeid pätsilisi kolmes Tallinna poes.
"Veebruaris avasime Kristiine Prismas esimese sellise kontseptsiooniga pagarikoja Eestis ning näeme, et tarbijad on selle äärmiselt hästi vastu võtnud," sõnab Fazer Eesti turundusjuht Riina Eedra.

Fazeri pagarikodades valmib valdav osa müüdavatest pagaritoodetest kohapeal kodumaisest jahust professionaalsete pagarite kätetööna - alates taina valmistamisest ja pikast puhkeajast kuni krõbeda kooriku saamiseni kuumas ahjus. "Pagarikoda võimaldab meil pakkuda Fazeri pagaritooteid kõige värskemal ja kvaliteetsemal kujul ning reageerida paindlikult sellele, mida tarbijad meilt ootavad," lisas Eedra.

"Tänapäeval on hulgaliselt neid, kes otsivad ka igapäevasest toidupoe külastusest kvaliteetsest toorainest valmistatud tooteid ning erilisi maitseelamusi. Seega lähtume ka Fazeri pagarikodade tootevalikus sellest, et saaksime pakkuda kodumaisest jahust aeglaselt valminud käsitööpätse, millel on põnevad maitsenüansid," selgitab Fazer Eesti turundusjuht Riina Eedra. Populaarseimate toodetena toob ta välja jõhvikate ja india pähklitega ciabatta ning oliivide, tomati ja basiilikuga vürtsitatud Vahemere pätsi.

Eestis ja kogu Baltikumis unikaalsed kaubanduskeskustes tegutsevad pagarikojad on aga end rahvusvaheliselt tõestanud kontseptsioon. Nimelt on põhjanaabrite juures Fazeri pagarikojad palavalt armastatud ning soov osta tavalisest toidupoest otse ahjust võetud värskeid pagaritooteid aina kasvab - hetkel tegutseb kaubanduskeskustes üle Soome 85 pagarikoda ning ainuüksi sel aastal avati neid 21.

"Tervelt viiendiku tarbijate jaoks on pagaritooted need, mille pärast poeskäik ette võetakse ning aina enam kasvab nõudlus ka värskete käsitsi tehtud pagaritoodete järele. Kuna tahame Prisma külastajatele pakkuda võimalikult laia ja mitmekülgset valikut leiva- ja saiatooteid, siis on Fazeri pagarikojad meie jaoks oluline partner. Senine klientide positiivne tagasiside on seda valikut vaid kinnitanud," ütleb Prisma sortimendidirektor Pille Raaliste. Ta lisab, et Soome Prismade koostöö Fazeri pagarikojaga on olnud väga positiivne ning klientide huvi kohapeal valmistatud pagaritoodete vastu üha kasvab.

Kuigi praegu saavad käsitsi vormitud ja ahjusoojasid pätse nautida vaid Tallinna elanikud, ei välista Fazeri ja Prisma esindajad pagarikodade laienemist ka Tartusse ja Narva, kus samuti Prisma kauplused tegutsevad.
Allikas: PR Strategies

Pööra laps kavalate nippide abil salatiusku

11/28/2019

Kuigi vitamiinirohked salatid ei ole paljude laste lemmiktoiduks, kinnitab koolitoitlustaja, et ka kõige isepäisem sööja on võimalik krõmpsuva rohelise usku pöörata.
"Värske salat ei ole laste lemmik, kuid koolides on meil aidanud lastes salatiarmastust tekitada suurema salativaliku pakkumine. Eriti meeldib lastele, kui erinevad köögi- ja juurviljad ning kastmed on eraldi anumates, sest siis saab igaüks endale meelepärase maitsekoosluse ise taldrikule tõsta. Nii pakumegi enda koolisööklates ühe salati asemel iga päev nelja erinevat salatit ning näeme, et see lähenemine toob lapsed ka julgemalt teisele ringile värsket kraami juurde tõstma ning erinevaid köögivilju omavahel sobitama," selgitab Eesti suurima koolitoitlustaja Daily esindaja Tiiu Endrikson.

Kui aga pere noorimad vabatahtlikult salatit kausist taldrikule ei tõsta, soovitab toitlustaja olla järjepidev ning pärast esimesi kordi mitte alla anda. Konarlik teekond viib iga vanema lõpuks sihile ning paneb lapsed hilisemas eas tervislikke ja mitmekesisemaid toiduvalikuid tegema.

Et vitamiinidest pungil salateid armastavaid lapsi üha rohkem oleks, jagab koolitoitlustaja oma teadmiste pagasist mõningaid kokandusnippe, mida ka koduköögis katsetada.

Suurus olgu õige
Tihti ei ole salati mitte söömise põhjus ebameeldiv maitse, vaid hoopis koostisosade suurus ja struktuur. Olenevalt lapse vanusest on oluline, et salati koostisosade suurus klapiks lapse eelistustega. Nii võivad väiksemad pesamunad eelistada peenteks ribadeks hakitud salatilehti, suupärasteks sektoriteks lõigatud tomateid ning imeõhukeseks viilutatud kõvemaid köögivilju. Mõni laps eelistab aga oma salatit hoopis riivitult.

Kutsu laps poodi
Lastega toidupoes käimine võib küll tülikaks tegevuseks osutuda, kuid võimaldab pere noorimates tekitada huvi toidu ja toitumise vastu üldisemalt. Kutsuge lapsed poodi, selgitage neile, millist sööki te valmistama hakkate ning lubage neil siis kõik salati koostisosad riiulitelt üles otsida. Samal ajal õpetage neile, millised kasulikud ained peidavad end porgandis, õpetage neid valima küpseid tomateid ja kõige värskemaid salatilehti. Hiljem lubage neil ka valmistamisprotsessis osaleda - nii söövad lapsed taldriku suurema tõenäosusega tühjaks.

Luba lapsel kokata
Lastele meeldib kõike ise teha, ka toitu. Väiksematele lastele lõika salati koostisosad erinevatele taldrikutele ja säti ka kastmed eraldi. Ulata lapsele taldrik ja luba tal endale meelepärane kõhutäis kokku panna. Nii tunnevad mudilased, et neile on antud piisavalt vabadust värske kraami söömiseks ja võivad nii enda kui lapsevanema üllatuseks kõikidelt taldrikutelt midagi isiklikule söögialusele tõsta. Vanemad lapsed võiksid aga kõik salati pesemisest ja lõikamisest kuni maitsete sobitamiseni ise teha.

Maitsesta!
Isegi, kui laps ei ole suur salatisõber, annab seda muuta maitsva kastmega. Asju ei tohiks keeruliseks ajada - mesi, põnev maitseäädikas, vahtrasiirup, oliivõli või tilgake värsket mahla on levinumad koostisosad kastmetes. Leidke lapsele meelepärane ning salatisöömine võibki alata! Mõistagi tuleks ka siin lasta just lapsel otsustada, et salat tõeliselt meeldima saaks hakata.

Serveeri salatit lemmiktoiduga
Parim viis julgustada valivat last midagi uut sööma on serveerida see mõne juba tuttava ja meeldiva maitsega. Kui laps jumaldab üht kindlat köögivilja, siis lisa see alati salatitesse. Või kui tema lemmikuks on pasta-, riisi- või kartuliroad, siis serveeri need alati peotäie rohelise või meelepärastest köögiviljadest valmistatud salatiga.
Allikas: PR Strategies

Toiduliidu sealihakampaania avasid tippkokk Marko Sõmer, Silver Laas ja Mariliis Mia Topp gurmeelõuna valmistamisega

11/20/2019

Täna keskpäeval kuulutas Toiduliit kampaania "Sealiha - hea liha" alanuks. Kaubanduskeskuses T1 toimunud avaüritusel kostitasid restorani Horisont peakokk Marko Sõmer, Trafficu solist Silver Laas ja fitness-sportlane Mariliis Mia Topp osalejaid hõrkude sealiharoogadega.
Eestlased tarbivad enim just sealiha. Üheks põhjuseks on tõsiasi, et sellest on võimalik valmistada mitmesuguseid maitsvaid ja tervislikke toite. Nii näitasidki Marko Sõmer, Silver Laas ja Mariliis Mia Topp huvilistele ette, missuguseid roogasid on võimalik eestlaste lemmiklihast teha. Tippkoka juhendamisel valmisid kaks hõrku toitu - värske salat ja sealiha raamen - mida said kõik ka järele proovida.

Toidukunsti nautimisele lisaks sai meeleolukal avaüritusel kuulata Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa ettekannet, HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere kõneles lihatööstusest ning Atria Eesti AS juhatuse liige Meelis Laande rääkis seakasvatuse teemal.

Sirje Potisepa sõnul on kampaania "Sealiha - hea liha" vajalik, et selgitada, miks on sealiha oluline osa eestlase toidulauast ning kummutada lihatarbimise ümber levivaid müüte. "Inimene on omnivoor ning liha söömist vajab ta tasakaalustatud toitumiseks. Eriti hea on sealiha süüa just praegu, sügisel-talvel, mil organism kulutab valgema ajaga võrreldes rohkem energiat," selgitas Potisepp.

Marko Sõmer tõdes, et sealiha on hea toiduaine, olles aluseks nii Eesti kui ka mitmete teiste maailma köökidele. "Sealiha on mitmekülgsete maitseomadustega ja paljusid maailma kööke ei kujutaks ettegi ilma sealihata, näiteks Euroopas seapraed, vorstid, singid ja pateed või Aasias wokid ja raamenid. Sealiha sobib köögis paljude roogade valmistamiseks ja see on andnud inspiratsiooni ka näiteks peekonijäätise valmistamiseks, samas on see jõulupraadide ja grilltoitude näol oluline osa siinsest kultuurist," lausus ta.

"Kui meil seostatakse sealiha tervisehädadega, siis mõelgem Hiina ja Jaapani peale, kus tarvitatakse samuti palju sealiha, kuid seda tasakaalustatakse köögiviljadega. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine on oluline," lisas Sõmer.

Kokaoskusi demonstreerinud Silver Laas ütles, et sealihal on koht tema toidulaual. "Kokkan peaaegu iga päev. On ju teada, et näiteks peekon teeb kõik söögid paremaks! Kõige paremini tulevad mul välja kõikvõimalikud pastad ja salaretseptiga kartulisalat," rääkis Laas.

Eestlastele mõeldud toitumissoovitustes on kirjas, et menüüst loomsete toiduainete välja jätmine pole soovitatav. Sealiha sisaldab eluks vajalikke toitaineid ning aminohappeid, mis aitavad organismil kasvada. Samuti on sealiha väga mitmekülgselt kasutatav toiduaine, mis sisaldab erineva toiteväärtusega liha. Näiteks on sealiha sisefilee rasvasisaldus kõigest 5% ja välisfilee rasvasisaldus 6%.
Statistikaameti andmetel on lihatarbimine Eestis viimastel aastatel tõusnud. 2018. aastal söödi Eestis 115 000 tonni liha, mis on 11% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Kõige rohkem söövad Eesti inimesed sealiha. Möödunud aastal tarbiti kokku 56 500 tonni sealiha ehk ühe inimese kohta 42,8 kilogrammi aastas.
Allikas: Toiduliit, Kommunikatsioonibüroo Dalton

Kuulutati välja gastronoomiakonkursi Silverspoon võitjad!

11/18/2019

Fotod: Margus Johanson

Laupäeval, 16. novembril, kuulutati Lennusadamas välja Hõbelusikas/Silverspoon gastronoomiakonkursi selle aasta võitjad.
Viieteistkümnendat aastapäeva tähistav Silverspoon Awards tunnustab Eesti gastronoomiamaastiku parimaid tegijaid neljateistkümnes kategoorias. Audiitorfirma PricewatrehouseCoopers Estonia juhtivaudiitori Lauri Pasti sõnul oli selle aasta konkursi tulemuste läbitöötamine eriti suureks väljakutseks ning kui arvestada, et punktiarvestuse analüüs koosneb mitmest tuhandest kaalupunktist, siis mitmes kategoorias otsustas võidu vaid mõnepunktiline vahe.
Silverspoon konkursi võitjaid ja piduliku gala külalisi oli tulnud tervitama ka Vabariigi President pr. Kersti Kaljulaid. Oma tervituskõnes ütles President, et meie söögikohad ja meie toit on palju enamat kui vaid ühe restorani või kohviku majandusliku edukuse küsimus - toit on Eesti visiitkaart.

President lisas: "Toit, mille tarbimiseta ei saa isegi mõneks tunniks meie juures peatuvad inimesed, aitab tutvustada meie kultuuri. Sellega saab näidata, kuhu me maailmas kuulume, mida kalliks ja oluliseks peame. Toit on emotsioon. Eestisse tullakse aina rohkem hea toidu ja suurepärase elamuse pärast, sest nüüdseks on meie visiitkaart kirev ja rikkalik."

Võitjateks tunnistati kategooriate lõikes alljärgnevad restoranid:

Parim Aasia köök - Haku
Parim Kohvik - Gianni
Parim Casual Dining - Parrot MiniBar
Parim Eesti köök - Juur
Parim Pererestoran - Georg Ots Spa Restoran
Parim Fine Dining - 180° by Matthias Diether
Parim Gastropubi - Kolm Sibulat
Parim Rahvusvaheline köök - Mon Repos Peakoka Korrus
Parim Tänavatoit - Salt
Parim Taimetoidu pakkuja - 180° by Matthias Diether
Parim teenindus - Mon Repos Peakoka Korrus
Parim peakokk - Kaido Metsa (restoran Juur)
Parim Restoranide Grupp - Sparkling Group
Teist aastat järjest väljaantava Meediaauhinna vääriliseks tunnistati Ekspress Meedia erilahenduste osakonna toimetaja.

Gala 6-käigulise hõrgu menüü koostas ning valmistamist juhendas Silverspoon 2018 konkursi parim peakokk Margo Paluoja, keda toetas Ragnar Bamberg Tervise Catering meeskonnaga. Meelelahutuse eest hoolitses Utopia Entertainment Ingmar Jõela juhendamisel ja laulja Teele Viira. Õhtujuhiks oli Mart Mardisalu.

Silverspoon Awards 2019 korraldavasse meeskonda kuuluvad Joakim Helenius, Andres Peets, Kristel Nõmmik, Kristjan Täht ja Andres Ojasu.

MTÜ Gastronoomia Auhindade Eesti Selts loodi 2004. aastal. Silverspoon on Eesti esimene gastronoomiakonkurss, mille eesmärk on tunnustada, väärtustada ja arendada toidukultuuri Eestis.
Allikas: Silverspoon

Fazer toob turule eestlaste maitse järgi loodud palaleivad

11/15/2019

Üle 40aastase palaleibade tootmise kogemusega Fazer Grupp tutvustab Eesti tarbijatele Rukkileivukest ja Kaeraleivukest.
Fazeri turundusjuhi Riina Eedra sõnul on Eestis poodidesse jõudnud Leivukese loomisel aluseks võetud nii eestlaste maitse-eelistused kui ka Fazeri mitmekümne aasta pikkune kogemus palaleibade tootmisel ning siinse turu jaoks on tootearendusega eriliselt vaeva nähtud.

"Kuigi traditsiooniliselt on palaleivad õhemad ja kõvema koorikuga, siis eestlaste jaoks on ükskõik millise leiva puhul oluline selle pehmus ja puhas leiva maitse. Nielseni uuringutest selgub ka, et rohkem kui kolmandik Eesti tarbijatest peab pagaritoodete puhul oluliseks nende tervislikkust," selgitab ta.

Eestlaste maitse-eelistusi silmas pidades on uues rukkijahust palaleivas kasutatud 87% ulatuses rukkijahu, millest tervelt 94% on kiudainerikas täisterarukkijahu. Seega on Rukkileivuke üks täisterarikkamaid palaleibasid Eesti pagaritoodete lettidel. Suupärase kujuga palaleivad sobivad hästi nii kosutavaks vahepalaks kiirel päeval kui ka toekama võileiva peategelaseks ükskõik millisel toidukorral.

Rukkileivukese kõrval toob Fazer turule ka Kaeraleivukese, mille koostises on nii kaerajahu kui ka mõnusalt krõmpsuvad helbed ning mis ei sisalda nisujahu. "Tootearenduse protsessis nägime rohkelt vaeva, et saavutada pehme ja õhuline, kuid 100 protsenti kaerast valmistatud palaleib, mille maitse meenutaks hommikupudrust tuttavat kergelt magusat kaera maitset," selgitab Eedra toote loomise tagamaid.

Nii Rukkileivuke kui ka Kaeraleivuke on poelettidel alates novembri algusest.
Allikas: PR Strategies

OTSI POEST: Selle aasta parimaks verivorstiks valiti Maks & Moorits Tooma verivorstike suitsupeekoniga. VÕIDUTOOTEID ON ROHKEMGI.

11/2/2019

Läinud nädalavahetusel toimunud Tallinna Toidumessil valiti 2019. aasta parimad jõulutooted. Lihatoodete kategoorias võidutses Atria Eesti AS, kelle tuntuim kaubamärk Maks & Moorits tunnistati võitjaks nii parima verivorsti, jõuluvorsti, pasteedi kui ka liha üllatustoote valikus, saavutades kokku võidu seitsmest kategooriast tervelt neljas.
Juba 17. korda toimunud konkursil selgitati võitjad pimetesti käigus. Kokku esitasid 24 ettevõtet võistlustulle 71 lihatoodet, mille seast hindasid 2280 messikülastajad pimetesti käigus parimaks verivorstiks Maks & Moorits Tooma verivorstikesed peekoniviiludega, parimaks jõuluvorstiks Maks & Moorits maitselt maheda grillvorsti juustuga, parimaks pasteediks Maks & Moorits maksapasteedi murulauguga ning liha üllatustooteks Maks & Moorits Forte juustuga täissuitsuvorsti.

Varasemalt on just Maks & Moorits verivorstid enim auhindu saanud verivorstid, olles pälvinud võidu neljal korral. Selle aastase tiitli, järjekorras juba viienda, tõi verivorsti sõpradele tuttav, kodune ja lihtne maitse.

Atria Eesti AS müügidirektor Meelis Laande sõnas pärast tulemuste selgumist, et neil on väga hea meel, et suudavad tarbijat igal aastal üha uuesti üllatada ning nende poolehoiu põnevate maitsetega teenida. "Lihatööstuse edukus sõltub sellest, kuidas suudab tooteinnovatsioon kaasas käia tarbijate ootuste ja ajas muutuva maitsemeelega. Kuigi Eestimaa inimestel on välja kujunenud kindlad eelistused, kuhu kuuluvad kindlasti traditsioonilised lihatooted, on igal aastal uustulijaid, mis oma tee inimeste uute lemmikute hulka leiavad," sõnas Laande. "Täissuitsuvorst on näiteks üks toode, millega on mitmed põlvkonnad üles kasvanud ning mis hoiab toidulaual väärikat kohta. Tegime julge sammu ning lisasime klassikalisele täissuitsuvorstile Forte juustu. Täna rõõmustame tulemuse üle, sest tarbijad kiitsid meie tulemuse heaks ja valisid selle aasta üllatustooteks," rääkis Laande uue täissuitsuvorsti sünnist.

Samuti selgitas Laande, et tarbija eelistus on selgelt kodumaine lihatoodang. "Meie eeliseks on kindlasti meie enda seakasvatused, mis võimaldavad uute lihatoodete loomisel kasutada parimat toorainet. Mistahes toidu valmistamine algab parimast värskest toorainest," märkis Laande.
Kokku tõi Maks & Moorits sel hooajal lettidele 10 uudistoodet.
Allikas: Baltic Id